lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1189/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1189/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
836
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1189

Määruse kuupäev

27. juuni 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.M. (nim M) esialgse õiguskaitse taotlus seoses Viru Vanglale esitatud selgitustaotlustega

Menetlusosalised

Taotleja M.M.

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud taotleja kanda.
3.Asendada initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

määruse

avaldamisel

taotleja

nimi

4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud

1.M.M. esitas 24.06.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, see jõudis kohtusse 26.06.2019. Taotleja tõi selles välja järgmised asjaolud. Taotleja esitas 02.04.2019 psühhiaater Olev Toomlale selgitustaotlused nr 6-10/13511-1. Psühhiaatri vastuvõtul ütles taotleja, et ei soovi kirjalikku vastust. 28.04.2019 teatas taotleja, et soovib siiski vastust. Taotleja sai 31.05.2019 vastuse nr 6-10/13511-3. Taotleja esitas 27.04.2019 psühhiaater Olev Toomlale selgitustaotluse nr 6-10/16891-1. Taotleja sai 31.05.2019 vastuse nr 6-10/16891-2. Taotleja esitas 01.05.2019 perearst Viktoria Pronevitšile selgitustaotluse nr 6-14/17592-1. Taotleja sai 31.05.2019 vastuse nr 6-14/17592-2. Kõik vastused koostas pereõde või meditsiiniõde ja kirjutas alla vangla asedirektor. Taotleja ei saanud vastust arstilt ja ei ole ka vastuste sisuga rahul. Taotleja soovib saada vastuseid arstidelt. Taotleja palus kohustada Viru Vanglat edastama tema selgitustaotlused arstidele, et viimased vastaksid nendes olevatele küsimustele. Taotleja soovib saada vastuseid tema tervist ja ravi puudutavatele küsimustele. Arstidel on selgitamiskohustus. Ilma adekvaatse diagnoosi ja ravita on ohus taotleja elu ja tervis. Vangla takistab arstidel küsimustele vastata.

Kohtu seisukoht

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Praeguse asja raames tähendab see, et halduskohus saab lahendada vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse osas tekkinud vaidlust. Kui taotlejal on etteheiteid Viru Vangla tervishoiutöötaja osutatud tervishoiuteenusele (taotleja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine), siis tuleb taotlejal pöörduda maakohtu poole. Võlaõigusseaduse § 766 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutamise hulka kuulub ka see, kas ja milliseid selgitusi annab arst patsiendile tema tervisliku seisundi või ravi kohta. Taotleja esitatud andmete põhjal on kõik taotleja pöördumised jõudnud vangla meditsiiniosakonda (vastused on koostanud tervishoiutöötajad). See tähendab, et vanglale kui kinnipidamisasutusele ei saa ette heita pöördumiste edastamata jätmist. See, milline tervishoiutöötaja tegeleb asjaga raviasutuse siseselt, väljub avaliku õiguse piiridest ja kuulub samuti tervishoiuteenuse osutamise valdkonda.
3.Halduskohtu poole saab taotleja pöörduda vaidluses selle üle, kas tema selgitustaotlustele on vastatud kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse nõuetega. Halduskohtu pädevusse kuuluv vaidlus ei puuduta mitte taotleja õigust ravile või tervise kaitsele, vaid õigust pöörduda avaldustega riigiasutuse poole ja saada kohane vastus. Eeltoodut arvestades lahendab kohus taotlust kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras uuesti vastama taotleja selgitustaotlustele.
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eeltoodu tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab selle taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. § 249 kommentaar). Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ilmselgelt puudub. Kui taotleja ei ole rahul sellega, kuidas tema selgitustaotlustele vastati, siis on tal õigus esitada esmalt vanglale vaie ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohtule kaebus. Täiendavate vastuste andmine taotlejale pärast kaebuse rahuldamist ei ole raskendatud, ammugi mitte võimatu. Sellega, et taotleja saab vastuse alles hiljem, ei kaasne pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid. Taotleja õigusi on võimalik kaitsta kohtuotsusega.

Selgitustaotlustele vastuste saamine või nende sisu ei mõjuta taotleja tervist. Taotleja tervist võib mõjutada see, kui teda ei ole kohaselt ravitud. Nagu kohus eespool selgitas, ei kuulu see küsimus halduskohtu pädevusse.

5.Kohus märgib lisaks, et kohtupraktika põhjal tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Praeguses asjas tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine vaidluse äraotsustamist taotleja kasuks, kuna taotleja saaks tema soovitud täiendavad vastused selgitustaotlustele. Seda õigustavat ülekaalukat vajadust taotlusest ei nähtu.
6.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata eeltoodud põhjusel, siis puudub vajadus koguda täiendavaid andmeid või dokumente.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel taotleja kanda. Taotleja eest tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
8.Taotleja soovil ja HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel taotleja nimi initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja