Z.J.i kaebus Maa-ameti 08.02.2019 korralduse nr 117/19/211 osaliseks tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning 25.02.2019 korralduse nr 117/19/400 tervikuna tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.J.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus ja taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.J. ostis 12.01.1999 Avinurme vallas (praegu Mustvee vald) Kõveriku külas asuva elamu ja kõrvalhooned. Z.J. esitas 16.02.1999 avalduse nende hoonete juurde 30-40 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks. 2000. aasta septembris koostas Avinurme Vallavalitsuse maakorraldaja 20 ha suuruse maa kohta piiride kulgemise ettepaneku. Avinurme Vallavalitsus võttis 03.01.2006 vastu korralduse nr 6, milles esitas Z.J.ile ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku, määras maakasutuse sihtotstarbe, teatas vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaja ning hoiatas, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuval põhjusel ei järgita.
2.Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94 lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus ning märgiti, et Z.J.ile kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik ca 0,4 ha suurune maa jäetakse riigi omandisse ja ehitiste omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus.
3.Z.J. esitas 19.05.2006 kaebuse Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks (haldusasi 3-06-976). Tartu Halduskohus jättis 23.11.2006 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.03.2007 kohtuotsusega Z.J.i apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Z.J.i kaebus tunnistada Avinurme Vallavalitsuse toimingud (tegevusetuse vormis) talle maa erastamisel ajavahemikul 16.05.1999-
03.01.2006 õigusvastaseks. Tartu Ringkonnakohus tunnistas nimetatud Avinurme Vallavalitsuse toimingud õigusvastaseks. Muus osas jäi Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
4.Maa-amet andis 08.02.2019 korralduse nr 1-17/19/211, millega jättis riigi maareservina riigi omandisse Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus asuvad ligikaudsete pindaladega maaüksused: Jõeääre maaüksus pindalaga 34 673 m2, sihtotstarbega sihtotstarbeta maa; Jõesaare maaüksus pindalaga 10 204 m2.
5.Maa-amet andis 25.02.2019 korralduse nr 1-17/19/400, millega jättis riigi maareservina riigi omandisse Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus asuvad ligikaudsete pindaladega maaüksused: Rakvere tn 67 maaüksus pindalaga 29 881 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa; Rakvere tn 71 maaüksus pindalaga 24 180 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa; Lepametsa maaüksus pindalaga 29 319 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa.
6.Z.J. esitas 10.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 08.02.2019 korralduse nr 117/19/211 osaliseks tühistamiseks ja õigusvastaseks tunnistamiseks, 25.02.2019 korralduse nr 117/19/400 tühistamiseks ja õigusvastaseks tunnistamiseks ning Mustvee valla kohustamiseks viivitamatult algatama kaebajale 40 ha maa ostueesõigusega erastamise menetlus kaebaja 1994, 1997 ja 1999 avalduste alusel. Kaebaja märkis, et ta ei nõustu Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksuste riigi omandisse jätmisega, kuna tegemist on tema 1994., 1997. ja 1999. aastal esitatud ostueesõigusega erastamise avalduste alusel taotletava talumaaga, mis hõlmab 40 ha ulatuses tervikuna maid, mis on endise Avinurme vallavalitsuse süül jätkuvalt lahendamata. Kaebaja sõnul jääb ta kõikide oma maa ostueesõigusega erastamise avalduste juurde ega tagane nendest. Kaebaja palus ka kohtul seada keelumärge, peatada ja keelata kõik toimingud kogu tema 40 ha ostueesõigusega erastataval talumaal. Samuti taotles kaebaja riigi kulul kaitsjat ja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest.
7.Tartu Halduskohus tegi 13.03.2019 määruse, millega andis kaebuse Maa-ameti korralduste nr 1-17/19/211 ja 1-17/19/400 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõude osas vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule, tagastas kaebuse kohustamisnõude osas ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 18.05.2019.
8.Kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus 23.05.2019.
9.Tallinna Halduskohus tegi 03.06.2019 Maa-ametile kohtunõude, milles andis Maa-ametile kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks, sh hinnangu andmiseks kaebeõiguse osas.
10.Maa-amet esitas 14.06.2019 kohtule vastuse. Maa-amet märkis, et kuna kaebaja ei teinud mõjuva põhjuseta seaduses sätestatud ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras erastamismenetluseks vajalikke toiminguid, siis loeti ta erastamisnõudest loobunuks, ta kaotas maa erastamise õiguse ja erastamismenetlus tema suhtes lõpetati. Seega haldusasjas nr 3-06-976 jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei oma kaebaja õigust maa ostueesõigusega erastamiseks 16.02.1999 esitatud avalduses märgitud ulatuses. Kuna kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlus on lõpetatud, siis on sellel maal maareformi läbiviimine võimalik vaid läbi maa munitsipaalomandisse andmise või maa riigi omandisse jätmise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaidlusaluseid maid munitsipaalomandisse taotlenud ei ole. Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena on maareformi läbi viinud Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksustel maa riigi omandisse jätmise teel ning andnud korraldused nr 211 ja 400. Riigi omandisse jätmise toimingud või haldusaktid saanuks riivata kaebaja õigusi vaid poolelioleva maa ostueesõigusega erastamise menetluse puhul. Kuna kaebajal ei ole maaüksuste ostueesõigusega erastamise õigust, siis ei saa tal olla ka subjektiivset õigust vaidlustada nimetatud maaüksustega seotud riigi omandisse jätmise toiminguid või haldusakte, sh korraldusi nr 211 ja 400. Maa-ameti arvates ei saaks kaebaja oma eesmärki – talle 40 ha suuruses maa ostueesõigusega erastamist – saavutada isegi juhul, kui kohus peaks korraldused nr 211 ja 400 mingil põhjusel 2(4)
tühistama. Kaebajale on selle eesmärgi saavutamise võimatust, viidates jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr 3-06-976, korduvalt selgitatud nii Maa-ameti kui Keskkonnaministeeriumi kirjades, samuti haldusasjades nr 3-17-2468, 3-18-624, 3-18-2052, 3-18-2188, 3-18-2246 ja 319-325. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel tagastada, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine tühistamisnõuete osas
11.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
12.Tartu Halduskohus andis 13.03.2019 määrusega Tallinna Halduskohtule üle kaebuse Maaameti 08.02.2019 korralduse nr 1-17/19/211 osalise tühistamise (Jõeääre maaüksuse osas), 25.02.2019 korralduse nr 1-17/19/400 tervikuna tühistamise ning mõlema korralduse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas. Nimetatud korraldustega otsustati riigi maareservina riigi omandisse jätta Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus asuvad Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksused.
13.Kaebaja hinnangul seisneb tema õiguste rikkumine selles, et Maa-ameti korraldustega riigi omandisse jäetud Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksuste puhul on tegemist tema 1994., 1997. ja 1999. aastal esitatud ostueesõigusega erastamise avalduste alusel taotletava talumaaga, mis hõlmab 40 ha ulatuses tervikuna maid, mis on endise Avinurme vallavalitsuse süül jätkuvalt lahendamata.
14.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kui kaitset vajav õigus puudub, puudub isikul ka kaebeõigus.
15.Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebaja 1994., 1997., ja 1999.aastal esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste menetlemine on lõppenud ja kaebajal puudub Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksuste ostueesõigusega erastamise õigus. Ostueesõigusega erastamise menetlus lõpetati Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr 94, kuna kaebaja ei tellinud katastriüksuse moodustamist ega teatanud vallale mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. Kaebaja nõudis haldusasjas nr 3-06-976 Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korralduse nr 94 tühistamist, kuid Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 kohtuotsusega jäeti kaebus korralduse tühistamise nõude osas rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2007 kohtuotsus jõustus 27.06.2007. Kuna Avinurme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldus nr 94 kehtib ja selle vaidlustamise võimalused on ammendatud, tuleb lugeda, et maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpetatud. Kuna kaebajal ei ole korraldusest nr 94 tulenevalt Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksuste ostueesõigusega erastamise õigust, ei saa maaüksuste riigi omandisse jätmist puudutavad Maa-ameti korraldused kaebaja õigusi riivata.
16.Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Maa-ameti 08.02.2019 korralduse nr 117/19/211 ja 25.02.2019 korralduse nr 1-17/19/400 vaidlustamiseks.
17.Kaebaja ei ole toonud välja ka muid asjaolusid, mille tõttu riivaks Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksuste riigi omandisse jätmine tema subjektiivseid õigusi.
18.Seega ei ole võimalik kaebaja õiguste riive Jõeääre, Rakvere tn 67, Rakvere tn 71 ja Lepametsa maaüksuste riigi omandisse jätmisega, sh Maa-ameti 08.02.2019 korraldusega nr 117/19/211 ja 25.02.2019 korraldusega nr 1-17/19/400.
3(4)
19.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osas, milles kaebaja taotleb Maa-ameti 08.02.2019 korralduse nr 1-17/19/211 osalist tühistamist ja 25.02.2019 korralduse nr 1-17/19/400 tervikuna tühistamist. Kaebuse tagastamine tuvastamisnõude osas
20.Kaebaja on esitanud ka nõude Maa-ameti 08.02.2019 korralduse nr 1-17/19/211 ja 25.02.2019 korralduse nr 1-17/19/400 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Tegemist on tuvastamisnõudega.
21.HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui tuvastamisnõue ei annaks kaebajale tema õiguste kaitse seisukohalt midagi juurde, ei ole tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2).
22.Kaebaja pole kaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, miks Maa-ameti korralduste õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik on. Ka kohtu hinnangul ei saaks õigusvastasuse tuvastamise nõue mitte mingil viisil kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata. Kaebaja huviks on korraldustes nimetatud maa ostueesõigusega erastamine. Kaebaja õiguste kaitsele aitaks kaasa üksnes korralduste tühistamine, mis ei ole õiguslikult võimalik. Korralduste õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa korraldustes nimetatud maa erastamise õiguse tekkimist kaebajal. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
23.Kuna kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse ka osas, milles kaebaja nõuab Maa-ameti 08.02.2019 korralduse nr 1-17/19/211 ja 25.02.2019 korralduse nr 1-17/19/400 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja muud taotlused
24.Kaebaja on esitanud kaebuses ka riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse.
25.Kuna kohus tagastab kaebuse täies ulatuses, jätab kohus riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Samal põhjusel jätab kohus sisuliselt läbi vaatamata ka riigilõivust vabastamise taotluse.
26.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.