1.Viru Vangla kohaldas 05.05.2019.a käskkirjaga nr 6-4/116-1 Igor Ginzburgi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja käeraudade paigaldamist selja taha asetatud kätele enne kambrisse sisenemist ja saatmisel. Käskkirja andmise põhjustas see, et 05.05.2019 õhtuse loenduse ajal andis valvur korralduse eemaldada kambris asuvalt tahvlilt pornograafilise sisuga pildid. Taotleja korraldust ei täitnud. Kui valvur hakkas pilte seinalt eemaldama, tõukas taotleja valvuri paremat kätt jõuliselt eemale ning kasutas pärast valvuri kambrist lahkumist ebatsensuurseid väljendeid.
2.Igor Ginzburg esitas 05.05.2019.a käskkirja nr 6-4/116-1 peale vaide, mille vangla registreeris 27.05.2019 numbriga 6-12/197-1. Vangla teatas kohtule, et vaie lahendati 11.06.2019 ja vaideotsus antakse taotlejale kätte 12.06.2019.
3.Viru Vangla tunnistas 04.06.2019.a käskkirjaga nr 6-3/358-1 Igor Ginzburgi süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises ning karistas teda kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli kolm ettekannet, kuid karistus määrati seoses 05.05.2019.a ettekandega nr 6-20/2038-1. Ettekande kohaselt toimus 05.05.2019 õhtuse
loenduse ajal intsident, kus valvur soovis eemaldada kambris olevalt tahvlilt pornopildid, taotleja lõi valvuri käe eemale ja käitus ebaviisakalt.
4.Igor Ginzburg esitas 04.06.2019.a käskkirja nr 6-3/358-1 peale võõrkeelse vaide. Kohtule on arusaadav, et taotleja soovib selle käskkirja tühistamist. Taotleja märkis vaide allakirjutamise kuupäevaks 04.06.2019. Vaie anti inspektor-kontaktisikule üle 07.06.2019 ning vangla registreeris selle samal kuupäeval numbriga 6-12/207-1.
5.Igor Ginzburg esitas 04.06.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mis jõudis kohtusse 07.06.2019. Taotleja leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluseks on üks ja sama intsident ning taotlejat on sama asja eest karistatud kaks korda. Kuna esimeseks karistuseks oli tema paigutamine lukustatud kambrisse, siis on kartserisse paigutamine taotleja hinnangul ebaseaduslik. Taotleja palus esialgset õiguskaitset vangla ebaseaduslike toimingute vaidlustamise ajaks, kuna nendel toimingutel on pöördumatud tagajärjed. Taotleja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohtu seisukoht
6.Taotleja on kirjeldanud oma avalduses kaht haldusakti: esiteks määruse punktis 1 nimetatud käskkirja, millega kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja teiseks määruse punktis 3 nimetatud käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristus. Kohus mõistab avaldust nii, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras saavutada Viru Vangla 04.06.2019.a käskkirja nr 6-3/358-1 ehk distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamist. Kohus järeldab seda sellest, et taotleja on esitanud vastuväiteid distsiplinaarkaristuse määramisele. Taotleja avalduses ei sisaldu mingeid põhjendusi selle kohta, miks tuleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine peatada.
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus taotleja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata.
8.HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse tegelikult enne vaide esitamist. Taotleja andis Tartu Halduskohtule adresseeritud ümbriku vanglale üle 04.06.2019, kuid vaide inspektorkontaktisikule 07.06.2019. Kuna praeguseks on taotleja esitanud nii avalduse kohtule kui ka vaide vanglale, siis peab kohus taotlust lubatavaks.
9.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
10.Taotlejal on esialgse õiguskaite vajadus. Kartserisse paigutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud
käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
11.Kohtu hinnangul on taotleja võimalused vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramine taotleja esitatud põhjendustel, s.o ühe teo eest kahekordse karistamise argumendil vähesed. Vangistusseaduse (VangS) § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on abinõu sisekorra ja julgeoleku tagamisel vanglas ning seda kohaldatakse ohu ennetamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks võib olla see, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Kohtupraktikas on leitud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Seevastu VangS § 63 lg 1 sätestatud distsiplinaarkaristus määratakse vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide rikkumise eest, karistusena minevikus toime pandud teo eest. Kaebaja ja vanglaametniku vahel 05.05.2019 toimunud juhtum võis ühelt poolt olla distsiplinaarsüütegu, mille eest sai määrata karistuse. Samal ajal sai see olla vanglale signaaliks, et kaebaja võib olla ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Isegi kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevad asjaolud olid samad, ei saa ühe sellise abinõu kohaldamist vaidlustada üksnes põhjusel, et teist on juba kohaldatud.
12.Kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis ei saa kohus esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Puudub vajadus kaaluda muid asjaolusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.