Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-531
Haldusasi
Sig Sauer Inc kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni
11.märtsi 2019. a otsuse nr 21-19/180426 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 8. veebruari 2019. a käskkirja nr 65H p-de 1.1 ja 1.2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. mai 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustaja – Sig Sauer Inc, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindajad vandeadvokaat Merit Lind Kolmas isik – Lewis Machine & Tool Company, esindaja vandeadvokaat Veiko Vaske
Menetluse alus ringkonnakohtus
Riigi Kaitseinvesteeringute apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Keskuse
RESOLUTSIOON
1.Jätta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. mai 2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-531 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
2.Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Sig Sauer Inc kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 500 (viissada) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 17. juunil 2019. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-19-531 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) avaldas 03.07.2017 hanketeate väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse (kaitse- ja julgeolekuvaldkond) riigihankes nr 180426 „5,56 mm ja 7,62 mm automaattulirelvade hankimine“ raamlepingu sõlmimiseks. Hanketeate järgi on hanke eeldatav maksumus (ilma käibemaksuta) 43 250 000 eurot.
2.Taotluse hankemenetluses osalemiseks esitasid 14 taotlejat, sh Sig Sauer Inc ja Lewis Machine & Tool Company. Hankija 06.10.2017 käskkirja nr 370H p-ga 1.2 kvalifitseeriti üheksa taotlejat, sh Sig Sauer Inc ja Lewis Machine & Tool Company. Pakkumused esitasid neli pakkujat, sh Sig Sauer Inc ja Lewis Machine & Tool Company. Hankija 23.03.2018 käskkirja nr 123H p-ga 1.1 tunnistati vastavaks kolme pakkuja, sh Sig Sauer Inc ja Lewis Machine & Tool Company pakkumused. Hankija 06.07.2018 käskkirja nr 276H p-ga 1 tunnistati kõigi nende kolme pakkuja pakkumused vastavaks ning p-ga 3 tehti Lewis Machine & Tool Companyle kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse (99,3 p) esitanud pakkujale ettepanek alustada relvade verifitseerimist. Teisele kohale jäi Sig Sauer Inc pakkumus (69,31 p).
3.Hankija 04.12.2018 käskkirja nr 448H p-ga 1.1 tunnistati Lewis Machine & Tool Company relvade verifitseerimine edukalt lõppenuks ja p-ga 1.2 tunnistati tema pakkumus edukaks.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.01.2019 otsusega nr 259-18/180426 tunnistati selle käskkirja p-d 1.1 ja 1.2 kehtetuks. HD lisa 1 p 3.2.3.14 kohaselt ei tohtinud relv saada „rough handling“ testis strukturaalseid ja funktsionaalseid kahjustusi, kuid asja materjalide põhjal ei ole kontrollitav, kas relvale olid selle testi käigus lisatud kaba ja punatäppsihik ning kas nende relva osade kahjustumine selle testi käigus on käsitletav relva (st relva kui terviku) strukturaalse või funktsionaalse kahjustamisena, mis HD kohaselt tähendaks testi läbi kukkumist. Otsus on jõustunud.
5.Lewis Machine & Tool Company pakutud relval said verifitseerimisprotseduuride käigus läbi viidud „rough handling“ testi käigus kahjustada kaba ja punatäppsihik. Hankija 08.02.2019 protokollis on märgitud: „7,62 mm relva (koos teleskoopsihikuga) kukutamisel (viimsel katsel) kabale eraldus relva pärast suhteliselt suur kild. 5,56 mm relva kukutamisel sihikule fikseeriti sihiku kinnituse lahtipõrumine, mille tulemusel sihik jäi loksuma“.
6.Hankija 08.02.2019 käskkirja nr 65H p-ga 1.1 tunnistati Lewis Machine & Tool Company relvade verifitseerimine edukalt lõppenuks ning p-ga 1.2 tema pakkumus edukaks.
7.Sig Sauer Inc esitas 18.02.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija 08.02.2019 käskkirja nr 65H p-de 1.1 ja 1.2 kehtetuks tunnistamiseks. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 11.03.2019 otsusega nr 21-19/180426 vaidlustuse rahuldamata.
2(10)
3-19-531 Vaidlustuse esitaja on esitanud kahtlused, kuid mitte väited, mis oleks tõendatud. Vaidlustuse esitaja ei saa nõuda varasemate riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse seisukohtade ümbervaatamist. Etteheited, et „probability of hit“ test loeti kolmanda isiku relvade puhul õigusvastaselt läbituks juba enne relvade verifitseerimise algust ja kolmanda isiku tootmisvõimekus ei vasta nõutule, on esitatud hilinenult. Nendest asjaoludest pidi vaidlustuse esitaja teada saama juba 04.12.2018 käskkirjaga nr 448H tutvudes. Hankedokumentidest (HD) tulenevalt tuli kaba suhtes läbi viia üksnes „ülevaatus“ (examination). HD ei näe ette, et kaba suhtes tuleks läbi viia test „rough handling“ meetodil. Seega ei ole õiguslikku tähendust, et kaba selle testi käigus kahjustus. Seega ei tule ka hinnata, kas kaba purunemine on strukturaalne ja/või funktsionaalne kahjustus, mille esinemisel tuleks pakkumus tagasi lükata. HD lisa 1 p 3.1.2 kohaselt on punatäppsihiku puhul tegemist relva lisavarustuse hulka kuuluva detailiga. Punatäppsihiku verifitseerimist HD ette ei näe. Seega ei ole ka punatäppsihiku puhul mitte mingit õiguslikku tähendust asjaolul, et kolmanda isiku relvade testimiseks „rough handling“ meetodil jäeti relva külge punatäppsihik ja et see sai relva kõvale pinnasele kukutamise tõttu kahjustada.
8.Sig Sauer Inc esitas 21.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.03.2019 otsuse nr 12-19/180426 ja 08.02.2019 käskkirja nr 65H tühistamiseks. Vastustaja on kolmanda isiku verifitseerimisprotseduuri viinud läbi õigusvastaselt ja vastuolus hankedokumendi (HD) tingimustega. Verifitseerimisel tuli muu hulgas läbi viia „rough handling“ test (HD lisa 1 p 3.2.3.14, HD lisa 3, tabel 5, p 3.2.2.14 ja HD lisa 4.2.3.14; pakkumiskutse 7.4. j). Selle testi käigus purunesid kaba ja punatäppsihik. Kuna riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused olid riigihangete seaduse (RHS) § 127 lg 5 kohaselt hankijale kohustuslikud, on hankija 08.02.2019 protokollis analüüsinud kaba ja punatäppsihiku struktuuri ja funktsionaalsust ning vaidlus saab olla selles, kas hankija on teinud analüüsis vea. Ebaloogiline on väita, et kui relva osa on tabelis koos „examination“ või „demonstration“ nõudega välja toodud, ei pea see relva osa üheski testina nimetatud protseduuris osalema. Küsimus saab olla üksnes selles, kas „rough handling“ test HD lisa 3 p 4.2.3.14 koosmõjus HD lisa 1 p-ga 3.2.3.14 hõlmas ka kaba ja punatäppsihikut. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis 17.01.2019 otsuses õigesti, et hõlmas. Vastustaja on teinud kaalutlusvea mõistete „strukturaalne“ ja „funktsionaalne“ sisustamisel. Mõiste strukturaalne ei hõlma üksnes relva raami, vaid ka teisi osi, mida pole HD lisa 1 p-s 3.1 nimetatud relva lisavarustuseks. Funktsionaalsus ei saa tähendada üksnes tulistamise võimalikkust. Kaba purunemine on nii strukturaalne kui ka funktsionaalne kahjustus. HD lisa 1 p-st 3.2.3.14 tuleneb, et strukturaalseid ja funktsionaalseid kahjustusi ei tohi saada relv. Kaba on relva osa. Kuna riigihangete vaidlustuskomisjoni varasema otsusega oli hankija eelnev otsus tunnistatud kehtetuks, ei ole oluline, milliseid väiteid esitas kaebaja varasemas vaidlustuses. Uute väidete esitamine ei olnud hankija teistkordse otsuse vaidlustamisel piiratud. Kaebuse alusena tuleb käsitada ka riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt õigusvastaselt kõrvale jäetud aluseid: a) kolmanda isiku pakutud automaattulirelvad purunesid verifitseerimisel osaliselt (leegisummuti); b) verifitseerimisel ei testitud kolmanda isiku pakutud rihma; c) hankija on kolmanda isiku puhul lubanud osasid teste läbida mitmekordselt ning osasid tagantjärele; d) verifitseerimisel kasutatud mõõtmisvahendid ei olnud nõuetekohaselt kalibreeritud ning mõõtmine ei olnud kontrollitav; e) kuigi kolmas isik pidi pakkuma nõuetele vastavat salve, kasutati verifitseerimisel nõuetele mittevastavat salve Hex; f) kolmas isik ei vastanud tootmis3(10)
3-19-531 ega testimisvõimekuse tingimustele; g) vähemalt üks kolmanda isiku pakutavatest relvadest (7.62×51mm) on alles väljatöötamisel; h) verifitseerimise käigus eemaldati kolmanda isiku relva lisarelss; i) suur osa verifitseerimisteste viidi läbi ilma raudsihikuteta. Samuti lubas hankija verifitseerida sihikut, mille seadistamine erinevatele laskekaugustele ei ole võimalik ilma lisavahendeid kasutamata; j) lasulugeja ei töötanud verifitseerimisel mõistliku vea piires ja ei olnud samuti kogu verifitseerimistestide käigus relvadel integreeritud; k) staatilise raskustesti läbimiseks korraldati kordustest; l) kuumatesti sooritati korduvalt; m) summuti testimise käigus jahutati relva summutit samal ajal veega vastuolus HD nõuetega; o) relva harkjalg lagunes verifitseerimistestide ajal ning hankija on lubanud seda verifitseerimise järel parendada; p) „rough handling“ test viidi läbi nõuetele mittevastavalt; r) päästiku tõmbetugevuse test viidi läbi protseduuri rikkudes; s) testi „blank firing capability“ ei viidud läbi nõuetekohaselt; t) täpsustestil ei kasutatud nõuetele vastavat laskemoona ja täpsustesti ei läbitud esimese korraga; u) testi „system service life“ tehti tagantjärele; v) relva kaaluti mitteostetavas komplektsuses; õ) hankija jättis tähelepanuta kolmanda isiku verifitseerimistestide omavolilise kohandamise summuti testimise juures. Kõiki verifitseerimisteste ei viidud läbi HD lisa 3 tabeli 5 nõuetele vastavalt; ä) „probability of hit“ test loeti läbituks enne verifitseerimise algust Eestis, ehkki HD ega pakkumiskutse seda ette ei näe; ö) verifitseerimistestide läbiviimisel ei järgitud HD lisa 3 tabeli 4 nõudeid.
9.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus jätta kaebuse rahuldamata ja nõustus riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.01.2019 otsus on jõustunud ning siduv ka põhjenduste osas. Selles otsuses heideti hankijale ette üksnes mõningaid vormipuudusi ning kaebaja väiteid peeti ekslikeks. Kaba ja punatäppsihikut ei pidanud HD tingimuste kohaselt „rough handling“ testiga testima, kusjuures nende kahjustumine testi raames ei oma õiguslikku tähendust. Hankija on HD lisa 1 punktis 3.1.1 selgitanud relva komplekti mõistet, aga ei ole defineerinud relva mõistet, mis on kitsam mõiste. Seega on hankija selgelt eristanud relva ja relvale lisaks komplekti moodustamiseks selle külge täiendavalt paigutatavaid osasid, milleks mh on kaba, punatäppsihik jne. HD lisa 1 punktis 3.2.3.14 on sätestatud nõuded relvale, mitte relva komplektile. Samuti on HD lisa 1 punkt 3.1.3 selgelt defineeritud lisavarustusena, mis võidakse lisada relvale täiendava komponendina, et moodustada relva komplekt. HD mitte ükski punkt ei sätesta nõuet, et relva külge paigaldatud lisakomponendid peaksid „rough handling“ testi käigus terveks jääma, v.a salv. Võttes arvesse, et HD lisa 1 punktis 3.2.3.14 on sätestatud nõue kitsas tähenduses relvale, siis ei olnud kehtestatud nõuet kontrollida, et relvale selle komplekti moodustamiseks täiendavalt lisatavad kõik tabelis 5 nimetatud komponendid peaks mis tahes kahjustusteta koos relvaga sama testi läbima. Punatäppsihik on lisavarustus (HD lisa 1 p 3.1.2) ning kaba vaid relva ergonoomikat parandav lisakomponent. Nende kahjustamine ei ole relva strukturaalne ega funktsionaalne kahjustus. Kaebaja etteheited, mida ta esimeses vaidlustusmenetluses ei esitanud, tuleb jätta tähelepanuta. Need on ka sisuliselt ekslikud.
10.Lewis Machine & Tool Company palus jätta kaebuse rahuldamata.
11.Tallinna Halduskohtu 03.05.2019 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1), kaebaja menetluskulud tema enda kanda (p 2) ja hankija menetluskulud tema enda kanda (p 3). Kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 4761 eurot. RHS § 127 lg-st 41 tulenevalt ei saa praeguses asjas olla enam vaidlust nende küsimuste üle, mille riigihangete vaidlustuskomisjon 17.01.2019 otsuses lõplikult ja sisuliselt lahendas ja mille 4(10)
3-19-531 osas ta leidis, et väited on esitatud hilinenult. Kaebuse väited, mille osas riigihangete vaidlustuskomisjon võttis jõustunud otsusega seisukoha, tuleb jätta tähelepanuta. Kaebajal oli õigus esitada kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjenduste peale. Riigihangete vaidlustuskomisjon märkis õigesti, et kaebaja sai asjaolust, et hankija luges kolmanda isiku relvad verifitseerimistestid läbinuks, verifitseerimisprotseduurid õigesti sooritatuks ning kolmanda isiku tehnilise ja erialase pädevuse nõuetele vastavaks, 04.12.2018 käskkirjast ja selles osas väidete esitamine oli hilinenud. Riigihangete vaidlustuskomisjon on siiski eksinud vaidluse piiride määramisel. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis, et vaidlustuse lahendamisel on oluline üksnes see, kas kolmanda isiku relva kaba purunemist ja punatäppsihiku kahjustamist verifitseerimisprotseduuride käigus tuleb pidada HD-ga keelatud strukturaalseks ja/või funktsionaalseks kahjustuseks. Hinnata oleks tulnud aga ka väiteid seonduvalt relva rihma testimisega. Relvadelt saab nõuda üksnes sellistele nõuetele vastamist ja selliste testide läbimist, nagu see on kajastatud HD lisa 3 tabelis 5. Ehkki relva omadusena on HD lisa 1 p-s 3.2.3.14 ette nähtud „rough handling“, ei tähenda see automaatselt, et relv koos kogu selle juurde kuuluva lisavarustusega peab edukalt läbima HD lisa 3 punktis 4.2.3.14 nimetatud omadusele vastavuse kontrollimise testi. Kabale seatud tingimused on sätestatud HD lisa 1 p-s 3.2.1.2 ja verifitseerimiseks ette nähtud ülevaatus. HD ei näe ette, et kaba suhtes oleks tulnud läbi viia „rough handling“ test. HD lisa 3 tabel 5 ei näe üldse ette punatäppsihiku verifitseerimist, mis tähendab, et ka punatäppsihiku osas ei näe HD ette, et selle suhtes oleks tulnud läbi viia „rough handling“ test. Ka summuti verifitseerimismeetodina on ette nähtud vaatlus (demonstration). HD-st ei tulene nõuet, et kaba ja punatäppsihik oleksid pidanud osalema „rough handling“ testis ja jääma seejuures terveks. Kuna kukutamistest on ette nähtud viimasena, on HD-s eeldatud, et relv saab testi käigus kahjustusi. Kui HD tingimusi tõlgendada vastavalt kaebaja seisukohtadele, siis tooks see tõenäoliselt kaasa hanke nurjumise, sest nii hankija kui Kaitsevägi arvasid, et kaebaja relv ei läbiks samuti selliseid teste. Õige on riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht, et „rough handling“ testi mõttes ei oma õiguslikku tähtsust, kas relvale olid kaba ja punatäppsihik paigaldatud või mitte, kuna nende detailide võimalikku kahjustamist „rough handling“ testi raames ei olnud vaja hinnata. Seepärast puudub vajadus hinnata, kas relva kaba purunemine ja punatäppsihiku kahjustumine „rough handling“ testi käigus on strukturaalne ja/või funktsionaalne kahjustus, mille esinemisel tuleks pakkumus tagasi lükata. HD lisa 3 p 4.2.1.4 kohaselt kasutatakse relva küljes olevate relva rihma kinnituskohtade („sling monts“) nõuetele vastavuse kontrollimiseks relva rihma. Tabeli 5 kohaselt on relva rihma kinnituskohtade verifitseerimismeetodiks „examination“. Relva rihmale HD nõudeid ei kehtestanud ja see ei olnud testimise objektiks. Pole alust kahelda, et testimisel kasutati relva koos rihmaga. Tähtsust ei oma, kas testimine toimus pakkumuses näidatud rihmaga või mõne muu rihmaga. Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt tuleb jätta rahuldamata, sest välise õigusabi kasutamine ei olnud põhjendatud. Praegusel juhul ei ole põhjendatud lähtuda Riigikohtu 15.01.2015 otsuse nr 3-3-1-68-14 p 33 põhjendustest, milles leiti, et välise õigusabi kasutamine hankeasjades on halduse kõrvalfunktsioon. Praeguses asjas on vastustaja puhul tegemist menetlusosalisega, kelle üheks põhimääruse järgseks põhifunktsiooniks ongi riigiasutustele riigihangete korraldamise teenuse osutamine (kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 5). Vastustaja on institutsioonina kogenud hankemenetluste läbiviija ning nendega seotud vaidlustes osaleja. Vaidlus praeguses 5(10)
3-19-531 hankeasjas ei välju vastustaja igapäevase tegevuse raamidest ning vastustaja on end vaidlustusmenetluses ise esindanud. Vastustaja lepingulise esindaja seisukohad sisaldavad küll põhjalikumat juriidilist argumentatsiooni, kuid vaidluse põhilised juriidilised ja faktilised asjaolud ning põhjendused olid esitatud juba vastustaja enda poolt vaidlustusmenetluses. Kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 4761 euro ulatuses (esindajatasu koos käibemaksuga).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2019 otsuse resolutsiooni p 3 ja uue otsusega mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud (halduskohtus koos käibemaksuga 28 555,80 eurot). Hankija asutati Kaitseväe taristu arendamiseks ja korrashoiuks. Üheks hankija tegevusvaldkonnaks on Kaitseministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele vajamineva soetamiseks riigihangete korraldamine, kuid eeskätt on hankija põhiliseks tegevusvaldkonnaks taristu arendamise ja korrashoiu teenuste osutamine (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimääruse § 5). Neid ülesandeid täitsid enne Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused kõrvuti riigikaitseliste ülesannetega. Mittesõjalised ülesanded on nende asutuste kõrvalfunktsioon. Üksnes ligikaudu veerand hankija 130 töötajast puutub mingil määral kokku riigihangete korraldamisega. Sellest, et apellandil vajaminevat tuleb tal soetada RHS kohaselt, ei saa järeldada, et apellandi põhiülesanne on riigihangete korraldamine. Paljude hangete korraldamisest ei saa järeldada, et see on organi põhiülesanne. Apellandi hankeosakonna põhimääruses puuduvad viited hankevaidluste lahendamisele ja neis vaidlustes esindamisele, erinevalt Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakondade põhimäärustest. Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks on hankeasjas esindajatasu välja mõistetud (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-18-1011). Üldosakonna põhimääruse punktid 3.1.21 ja 3.1.22 viitavad otsesõnu, et vastustaja asutamisel on silmas peetud, et vaidluste lahendamisel kasutatakse välist kompetentsi. Kuigi apellant on korraldanud üle 400 hanke, on halduskohtusse jõudnud hankevaidlusi vaid 2. Hankija põhimäärus, struktuur ja hankijale eraldatud eelarvevahendid on üksnes poliitilise kokkuleppe küsimus ning pelgalt nendest lähtumine ei taga proportsionaalset ega õiglast lahendust. Ametikohad on ette nähtud igapäevaste tööülesannete täitmiseks, mitte kohtus esindamiseks. Apellanti võib võrrelda piirkondlike ühistranspordikeskustega, kellele riik ja kohalikud omavalitsused võivad üle anda ühistranspordiseadusest tulenevaid Maanteeameti ja kohaliku omavalitsuse organi ülesandeid. Nende kasuks esindajatasu väljamõistmist on kohtupraktikas peetud põhjendatuks, sest riigihangete korraldamine on keskuste asutajate kõrvalfunktsioon. Riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi, iseäranis nende vaidluste lahendamist kohtus, ei saa käsitada vastustaja igapäevase põhitegevusena. Kuna hankemenetlus ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses, on hangete korraldamine asutuse kõrvalfunktsioon. Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019 otsuse kohtuasjas nr 3-17-1151 p-s 18 leiti, et hankemenetlus on igal juhul haldusorgani kõrvaltegevus ning hankemenetlusele järgnevas kohtumenetluses ei pea hankemenetluses osalenud isikute õigused olema tavapärasest intensiivsemalt tagatud, sest hankemenetlus ei ole klassikaline haldusmenetlus. Kui kohus leiab, et hankemenetlusest võrsunud vaidluste lahendamine on alati haldusorgani põhitegevus, paneb see vastustaja (ning laiemalt kõik Eesti hankijad) tulevikus põhjendamatult raskesse ja äärmiselt ebasoodsasse olukorda, tekitades isikutes arusaama, et hankeasjades ei 6(10)
3-19-531 mõistetagi vastustaja (ja laiemalt hankijate) kasuks kunagi menetluskulusid välja. See toob kaasa põhjendamatute ja kiuslike kaebuste esitamise. Õigusteenuse kasutamine oli hankijale vajalik. Halduskohtu vaidlus väljus selgelt RHS piiridest. Vaidluse esemeks oli vaidlustusmenetluses tehtud otsuse õiguspärasus, kaebaja kaebeõiguse olemasolu ning kaebuse tähtaegsus, samuti dokumentide konfidentsiaalsuse tagamine ja neile juurdepääsu piiramine ning tõendite kogumine, sh asjatundja arvamuse esitamine, tunnistajate kaasamise taotlemine ja kaebaja taotlustele seisukohtade kujundamine. Samuti tuli koostada menetluslikke taotlusi. Kaebaja on selgelt hankinud ja kasutanud vaidlusalusest hankemenetlusest võrsunud vaidluste jooksul ebaseaduslikult saadud tõendeid. Kuigi hankijat esindasid vaidlustusmenetluses töötajad, ei saa neilt eeldada oskusi kohtumenetluses esindamisel. Menetluskulude suurus on mõistlik ja nende väljamõistmine kaebajalt proportsionaalne. Kaebaja puhul on tegemist välismaise äriühinguga, keda lisaks advokaatidele on vaidlustusmenetluses esindanud kaitsevaldkonna hangetes kogenud osaleja OÜ Bristol Trust esindaja. Kui advokaadi abi kasutamine on igal juhul aktsepteeritav pakkujate puhul, peaks see olema lihtsamini aktsepteeritav ka hankijate puhul. Arusaamatuks jääb eeldus, et rahvusvaheline suurettevõtja ning võimas ja kogenud pakkuja ei pea enda algatatud vaidluse kaotuse korral hüvitama hankijale hankija lepingulise esindaja kulusid. Kaebaja on rahvusvaheliselt tegutsev ja tuntud relvatootja. Ta ei ole esitanud dokumente majanduslike raskuste kohta ning avalikustatud teabe kohaselt on ta sõlminud mahukaid relvatarnelepinguid India ja Ameerika Ühendriikide valitsustega. Tegemist ei ole hankevaidluses nõrgema poolega. Esindajatasu väljamõistmine oleks õiglane, sest menetluskulude väljamõistmise piirang teenib poolte võrdsuse tagamise eesmärki (vt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-12-2650). Praegusel juhul ei ole pooled ebavõrdsed, sest hankemenetluses ei ole tavapärast subordinatsioonisuhet. Pakkujatel on vaidluses üksnes majanduslik huvi. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse mitteesitamine näitab, et ta on nõustunud, et vaidlustus ja kaebus olid alusetud. Halduskohus oleks menetluskulude väljamõistmise üle otsustamisel pidanud arvesse võtma kaebaja isikut, kaebaja käitumist kui ka vaidluse ja hanke olulisi asjaolusid, sh hankelepingu eeldatavat maksumust ja hangitavaid esemeid ning asjaolu, et sellise mastaabi ja keerukusega hankemenetlusi korraldatakse harva. Vajadusel võib kohus neid asjaolusid arvestades esindajatasu põhjendatud suurust vähendada. Praegusel juhul ei olnud vaidlus igapäevane või sageli ette tulev. Halduskohtu seisukoht toob kaasa hankijate ebavõrdse kohtlemise, sest eelistatud on hankijad, kellel puuduvad piisavalt kompetentsed ametnikud hankeasjades vaidluste pidamiseks. Riigihanked ei saa olla mõnel asutusel tugi- ja teistel põhifunktsioon. Hankija esindajatasu ei olnud põhjendamatult suur. Kaebaja lepingulised esindajad on vaidlusaluses hankes kaebajat esindanud juba mitmes vaidlustuses, kusjuures ka halduskohus asus seisukohale, et käesolevas kohtuvaidluses esitatud kaebuse näol on tegemist sama asjaga. Seetõttu ei ole kaebaja lepingulise esindaja poolt halduskohtumenetluses esitatud õigusabiteenuse arveid võimalik vaadelda eraldiseisvalt vaidlusaluses hankes varasemate vaidlustuste esitamisega seotult osutatud õigusabiteenusega ja selle eest esitatud arvetega. Vastustaja kasutas lepingulise esindaja abi alates halduskohtumenetlusest. Advokaadibüroo CORE Legal jurist K. Alliksaar on menetluse kestel assisteerinud ja abistanud vandeadvokaati vaidlusaluse hanke ja kaebuse materjalide läbitöötamisel ja analüüsimisel ning menetlusdokumentide ettevalmistamisel. Vandeadvokaadil ei ole keelatud kasutada samas büroos töötava juristi abi töö tegemisel ning juristi töö osa on avatult näidatud advokaadibüroo esitatud arvetel. 7(10)
3-19-531
13.Kaebaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja kasuks esindajatasu väljamõistmine on põhjendatud, kui vaidluse valdkond on vastustaja kõrvaltegevus, mitte põhitegevus. Hankeasjades on seetõttu enamasti esindajatasu väljamõistmine põhjendatud. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus aga loodi ühe põhiülesandena kaitsevaldkonna asutustele riigihangete korraldamiseks. Seda kinnitab nii vastustaja põhimääruse § 5 ja § 6 p 1, veebileht kui asutamiseelne meediakommunikatsioon. Kui riigihangete korraldamine on vastustaja põhifunktsiooniks, on seda ka vastavatest riigihangetest võrsunud vaidluste lahendamine. Kaebajat ei asutanud Kaitsevägi enda ülesannete paremaks täitmiseks, vaid see on Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Välise õigusabi kasutamine ei olnud seetõttu vajalik. Seda seisukohta kinnitab ka Tallinna Halduskohtu 22.03.2019 otsus asjas nr 319-304. Haldusorgani kasuks esindajatasu väljamõistmise piiramise põhjuseks ei ole menetlusosaliste võrdsuse tagamine ja kaebaja nõrgem positsioon. Oleks ebaõiglane, kui hankija, kellel on põhiülesande täitmiseks pädevad töötajad, saaks kasutada välist õigusabi. Vastustajalt esindajatasu väljamõistmine ei sõltu kaebaja muudest lepingutest. Väikeettevõtjad ei oleks vaidlusaluses hankes saanud osaleda. Kaebaja ei ole tegutsenud pahatahtlikult. Isegi kui esindajatasu väljamõistmist pidada põhjendatuks, on need ebamõistlikult suured. Vaidlus polnud keskmisest keerukam ning nii kaebaja kui kolmanda isiku menetluskulud olid oluliselt väiksemad. Esindajate töömaht oli sama. Vaidlus oli konkreetsete hankedokumentide punktide tõlgendamises ja riigihangete vaidlustuskomisjoni varasema otsuse siduvuses. Isegi kui vaidluse materiaalset osa pidada keskmisest keerukamaks, oli see hankija enese tegevusest tingitud: vaidluse esemeks oli verifitseerimise otsuse õiguspärasus, mis eeldas ühelt poolt hankedokumentide tingimuste tõlgendamist ja teisalt hankija enese välja mõeldud struktuurist arusaamist. Hankedokumendid olid hankija enda koostatud. Väited ebaseaduslike tõendite kasutamisest kohtumenetluses jäid tõendamata. Vaidlustusmenetluses esindas hankijat tema jurist, kes esindas hankijat edukalt 1,5 leheküljelise dokumendi esitamisega ja riigihangete vaidlustuskomisjoni istungil osalemisega. Vaidlustusmenetluses oli vaidlusküsimuste ring sama. Hankijat esindas advokaadi kõrval ka advokaadibüroo jurist advokatuuriseaduse § 40 lg 3 järgi on keelatud.
K. Alliksaar, mis
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega kaebajalt hankija kasuks esindajatasu välja mõistmata jätmist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.
15.Haldusorgani esindajatasu väljamõistmise piirang tuleneb HKMS § 109 lg-st 6, mille järgi mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Seda piirangut ei ole võimalik tõlgendada nii, et juhul, kui kaebus esitatakse üksnes kaebaja rahalistes huvides ning kaebaja ei ole maksejõuetu ega muutu maksejõuetuks menetluskulude kandmise järel, saab välja mõista ka sellise esindajatasu, mis ei olnud vajalik või põhjendatud. Kui haldusorgan oma igapäevastest ülesannetest ja vaidluse iseloomust tulenevalt ei vaja välist õigusabi, vaid suudab esindada ennast ise, on sellised menetluskulud põhjendamatud ning neid ei saa teiselt poolelt välja mõista. 8(10)
3-19-531
16.Haldusorgani esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on pikaajalise kohtupraktika järgi üldjuhul määrav, kas kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt K. Palm, § 109 kommentaar – Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne Koost. K. Merusk ja I. Pilving, Tallinn 2013, lk 406). Hankija põhimääruse § 5 sätestab, et keskuse tegevusvaldkond on ministeeriumile ja selle valitsemisala riigiasutustele riigihangete korraldamise ning taristu arendamise ja korrashoiu teenuste osutamine. Põhimääruse § 6 p 1 sätestab, et oma tegevusvaldkonnas osutab keskus põhiülesandena muu hulgas valitsemisalale hankekorraldusteenust. Hankija puhul ei ole seega tegemist haldusorganiga, kes korraldaks hankeid vaid muude, seaduse või põhimäärusega ettenähtud ülesannete täitmiseks. Selle poolest erineb hankija paljudest teistest riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest ning on võrreldav eelkõige Riigi Tugiteenuste Keskusega, mida on kohtumenetluses esindanud oma töötajad. Hankija erineb ka sellistest riigiasutustest, mille struktuuris on hankeosakonnad, just selle poolest, et riigihangete korraldamine on apellandi põhiülesanne ja asutuses on sellealased põhjalikud teadmised olemas. Välise õigusteenuse eesmärk saaks olla riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse siduvuse selgitamine või riigihankeõiguse muude küsimuste parem tundmine, ent asutuses, mis igapäevaselt peab suures mahus nende küsimustega tegelema või kursis olema, et tagada hankemenetluste õiguspärast läbiviimist, puudub vajadus välise õigusteenuse kasutamiseks. Kuna praeguse hankija igapäevaseks tegevuseks ongi mh riigihangete korraldamine, ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht asjas nr 3-3-1-68-14 (p 33) praeguse vaidluse lahendamisel kohaldatav.
17.Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel ei ole oluline, kas haldusorganil on samas valdkonnas arvukalt kohtuvaidlusi või mitte. Arvestades halduskohtu aktiivset rolli menetlusosalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamisel, taotluste tõlgendamisel ja tõendite kogumisel (HKMS § 2 lg-d 4–6, § 59 lg 3 ja § 62 lg 1, Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-24-13), saab õigusabi kasutamine olla vajalik eelkõige hankedokumentide tõlgendamist ja faktilisi asjaolusid puudutavas osas. Neis küsimustes on vastustaja oskused ja teadmised aga ilmselged, sest hankedokumendid koostas ja kolmanda isiku relva ja selle lisade nõuetekohasust hindas vastustaja, samuti esindasid asutuse teenistujad hankijat vaidlustusmenetluses. Riigihangete korraldamisega tegeleb hankija igapäevaselt, nagu kinnitas apellant ise ja nagu nähtub ka riigihangete registrist. Seetõttu ei ole riigihankeid põhjust pidada vastustaja kõrvalülesandeks. Halduskohtumenetlus ei ole sellise keerukusega, et õigusteadmisteta isik ei suudaks selles oma õigusi kaitsta ilma juristi abita. Menetluse lihtsuse ja halduskohtu selgitamiskohustuse tõttu ei ole ka haldusorganil vajalik igapäevaselt kohtus esindamise kogemust omava isiku kasutamine, isegi kui teist poolt esindab advokaat.
18.Erandiks üldisest reeglist, mille kohaselt haldusorgani põhiülesannetest välja kasvanud kohtuvaidlustes välise õigusteenuse eest makstud tasu kaebajalt välja ei mõista, saaks erandi teha, kui vaidlus on eriliselt keerukas või vaidlusküsimuste ring pretsedenti loov. Vaatamata hankelepingu eeldatava maksumuse suurusele ei ole vaidlus riigihankeõiguse seisukohalt erakordselt keerukas. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse siduvust on kohtupraktikas varem lahatud, nagu nähtub nii riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest kui halduskohtu otsusest; vaidluse põhiküsimuseks oli hankedokumentide tõlgendamine ja kolmanda isiku pakkumuses näidatud kauba hankedokumentide nõuetele vastavuse tõendamise küsimus. Neis küsimustes omavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenistujad eelduslikult paremaid teadmisi kui elukutselised juristid mujalt.
19.Apellanti ei ole põhjust võrrelda ühistranspordi alaste hangete läbiviimiseks moodustatavate institutsioonidega, mis ei ole riigiasutused. Apellandi korraldatavate hangete 9(10)
3-19-531 arv, kogemuste olemasolu ja asjaolu, et apellandi kui Kaitseministeeriumi hallatava asutuse rahalised vahendid nähakse ette riigieelarvega, ei võimalda pidada apellanti nende institutsioonidega samaväärses olukorras olevaks. Haldusorganite võrdne kohtlemine ei ole õiguse üldpõhimõte ning haldusorganitele ei saa laiendada ka PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust.
20.Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.Apellant on tasunud apellatsioonimenetluses esindajatasu 2145 eurot. Kuna kaebus jäeti halduskohtu otsusega rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
22.Kaebaja on apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid (esindajatasu) 1500 eurot. Menetlusdokumentide maht apellatsioonimenetluses on küll vaidlusküsimust arvestades tavapäratult suur, kuid vaidlus ei ole apellatsioonimenetluses keerukas ning kaebaja esindajatasu on seetõttu põhjendatud vaid osaliselt, 500 euro ulatuses. Selles osas tuleb kaebaja menetluskulud hankijalt välja mõista ja ülejäänud osas jäävad need kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.