3.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 7.50 eurot, mis kanda Y arvelduskontole.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 18.03.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla kohustamist temale üldkasutataval velotrenažööril füüsiliste harjutuste tegemise võimaldamist 30 minutit päevas, nagu näeb ette arsti tõend. Kaebusele on lisatud Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja Kai Irdi poolt 22.10.2018. a kinnitatud tõend, millest nähtub, et 04.10.2018. a on dr Reet Aadamsoo soovitanud X le võimaldada üldkasutataval velotrenažööril füüsiliste harjutuste tegemise seoses olemasoleva haigusega 30 min päevas. Lisaks taotleb X kaebuses Viru Vangla kohustamist kaebaja Viru Vanglast sõltumatu psühhiaatri vastuvõtule saatmiseks.
2.X esitas eelnevalt osaliselt samadel asjaoludel Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-19-400 esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tartu Halduskohus 13.03.2019. a määrusega osaliselt rahuldas. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.05.2019. a määrusega Tartu Halduskohtu 13.03.2019. a määruse ning rahuldas X i esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt selliselt, et kohustas Viru Vanglat võimaldama X kasutada velotrenažööri 30 minutit päevas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisena. Kuigi kaebaja märkis 21.03.2019. a kohtusse saabunud dokumendil kohtuasja numbriks, milles ta taotluse esitab haldusasja nr 3-
19-400, siis vaatamata sellele registreeriti 18.03.2019. haldusasjana nr 3-19-527.
a esitatud kaebus eraldiseisva
3.Kohus palus 06.05.2019. a kohtunõudega Viru Vanglal teatada, kas kaebajale on võimaldatud velotrenažööri kasutamist vastavalt arsti ettekirjutusele. Lisaks palus kohus Viru Vanglal teada anda, kas X on alates 04.10.2018. a esitanud vanglale suulisi või kirjalikke taotlusi või avaldusi, et velotrenažööri kasutada.
4.Viru Vangla esitas 09.05.2019. a vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et X le võimaldatakse pedaalidega trenažööri kasutamine 30 minutit päevas uuesti alates 07.05.2019. Vangla tõi välja Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2019. a määruse punkti 12 teises lõigus esitatu, et arst on pidanud oluliseks trenažööri kasutamise võimalust kui sellist, mitte konkreetset trenažööri mudelit, mis on vanglas üldkasutatav. Vangla teatas, et 04.10.2018. a on X esitanud vaide seoses temale velotrenažööri kasutamise mittevõimaldamisega. Viru Vangla edastas kohtule X vaide ja vangla 06.11.2018. a vaideotsuse nr 6-12/520-2, millega jäeti X vaie rahuldamata.
5.Kohus jättis 10.05.2019. a määrusega X i kaebus käiguta, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse eesmärgi täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus kohustas kaebuse esitajat selgitama, kas tema eesmärk on, et tal võimaldatakse eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal kasutada üldkasutatavat velotrenažööri (mis paikneb II üksuse eluosakondade päevaruumis) või on kaebaja eesmärk, et vangla võimaldaks temale velotrenažööri kasutamist selliselt, nagu seda on Viru Vangla kinnitusel võimaldatud uuesti alates 07.05.2019. a pärast kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osalist rahuldamist.
6.X esitas 21.05.2019. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et riigilõivu on ta tasunud 13.05.2019. a enne kohtumääruse kättesaamist haldusasjas nr 3-19-527. X selgitab velotrenažööri osas, et seda ei anta temale kambrisse, vaid võimaldatakse kasutada V8 eluosakonna päevaruumis. Selleks, et seda kasutada, peab kinnipeetav ise trenažööri transportima laost päevaruumi ja tagasi lattu pärast kasutamist. Kui ta ise trenažööri ei transpordi, siis väidetavalt X le selle kasutamist ei võimaldata. Trenažööri transportimine põhjustab kaebajale tugevat valu ning on esinenud kukkumist. X taotleb velotrenažööri võimaldamist selliselt nagu arst vajalikuks pidas (arst ei ole ette näinud velotrenažöööri transportimist ega mingit spetsiaalset trenažööri). Kaebaja jääb puuduste kõrvaldamise avalduses kohustamisnõude juurde, mis puudutab psühhiaatri vastuvõtule saamist.
7.Kohus kohustas 28.05.2019. a määrusega Viru Vanglal esitama seisukoht Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2019. a määruse resolutsiooni p-ga 3 haldusasjas nr 3-19-400 pandud kohustuse täitmata jätmise osas.
8.Kohtule saabus 30.05.2019. a X täiendav avaldus, milles palutakse kohtul lisada määrusesse punkt, et kui osakond on julgeoleku kaalutlustel suletud, siis võimaldataks kaebajal üldkasutatava velotrenažööri kasutamist. Juhul, kui kaebaja paigutatakse meditsiiniosakonda, siis peaks seal vangla võimaldama kaebajal kasutada väikest velotrenažööri.
9.Viru Vangla esitas kohtule 31.05.2019. a vastuse, milles selgitab, et X i suhtes lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine 26.04.2019. a ja kartserirežiim lõppes 22.05.2019. a. Vastuse kohaselt viibib kaebaja praegu tavarežiimil, sh on tal liikumisvõimalus osakonnas. Osakonna päevaruumis asub üldkasutatav velotrenažöör, mida saab kasutada ka X . Vangla on igapäevaselt pakkunud kaebajale võimalust kasutada meditsiinilist trenažööri, millest kinnipeetav on ise keeldunud. Vangla on seisukohal, et vangla täitis ringkonnakohtu 06.05.2019. a määrust ka ajavahemikul 07.–21.05.2019. a. Ringkonnakohus ei määranud kindlaks täpset korda, millal, millist ja kus kohas täpsemalt tuleb kinnipeetavale velotrenažööri kasutamine võimaldada, piirdudes ajalise kriteeriumi kehtestamisega. Vangla märgib, et velotrenažööri puhul ei ole tegemist esemega, mida ei jõuaks käes hoides transportida. Kuna arstiga on portatiivse velotrenažööri kasutamine kooskõlastatud ja arst ei olnud määranud, et kinnipeetav ei võiks ise seda trenažööri kanda, siis anti vanglaametnike poolt kinnipeetavale endale võimalus trenažöör hoiukohast kasutamiseks tuua. Ametnikud valisid trenažööri jaoks koha, kus oli võimalik kinnipeetava üle jooksvalt teostada järelevalvet. Vangla on seisukohal, et selliselt käitudes ei hälbinud vangla ringkonnakohtu määruse mõttest. Kohtu seisukoht
10.Kohus käsitleb esmalt (I) poolte vahelist vaidlust seoses velotrenažööriga ning seejärel (II) võtab seisukoha kohustamisnõude osas psühhiaatri vastuvõtule saamiseks. I
11.Kaebaja on sõnaselgelt märkinud 21.05.2019. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et tema kaebuse eesmärk on, et temal võimaldataks eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal, olenemata, mis käskkirja alusel ta seal viibib ning kas tegemist on kartseri karistuse kandmisega või julgeolekuabinõude kohaldamisega, kasutada üldkasutatavat velotrenažööri, mis paikneb II üksuse eluosakonna päevaruumis. Juhul, kui üldkasutatav velotrenažöör peaks katki minema, siis remondi ajaks taotleb kaebaja võimaldada tal kasutada seda velotrenažööri, mida võimaldatakse uuesti alates 07.05.2019. a, kuid nii, et kaebaja ei peaks ise seda transportima ja sellest tulenevat valu tundma.
12.Praeguseks hetkeks on kaebaja suhtes lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning ka kartserirežiim on lõppenud 22.05.2019. a. Kaebaja viibib tavarežiimil ning tal on liikumisvõimalus osakonnas, samuti võimalus kasutada üldkasutatavat velotrenažööri.
13.Seega, kuna käesolevaks hetkeks ei viibi enam kaebaja lukustatud kambris, siis on asjaolud muutunud sedavõrd, et kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda kohtulahendi täitmata jätmise eest rahatrahvi määramist või esialgse õiguskaitse kohaldamist või esialgse õiguskaitse abinõu muutmist.
14.Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebajale võimaldatakse velotrenažööri kasutamist. Kui kaebaja on nn tavarežiimil, siis puuduvad kohtu hinnangul takistused kasutada üldkasutatavat velotrenažööri eluosakonna päevaruumis.
15.Kaebaja märgib 27.05.2019. a kohtule esitatud avalduses, et 27.05.2019. a suleti V8 eluosakond julgeolekukaalutlustel ning kaebajale ei võimaldatud üldkasutatavat velotrenažööri kasutada. Kaebajale võimaldati kasutada velotrenažööri, mille pidi ise laost transportima ja lattu tagasi viima.
16.Kohus leiab, et kaebaja nõue võimaldada üldkasutavat velotrenažööri kasutada ka ajal, mil osakond on suletud, väljub käesoleva vaidluse esemest. Kaebaja taotlus võimaldada kasutada kaebajal üldkasutatavat velotrenažööri ajal, mil osakond on julgeolekukaalutlustel suletud, tuleb esmalt esitada kohtueelselt vanglale. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja kohtueelselt vaidlustanud üldkasutatava velotrenazöööri kasutamise keelamist ajal, mil osakond on suletud.
17.Kohtule on Viru Vangla kinnitanud, et kaebajale on võimaldatud kasutada velotrenažööri, mille kasutamine ja transportimine on arstiga kooskõlastatud. Kui kaebajale ei sobi taoline velotrenažööri kasutamine, siis tuleks ka seda vangla tegevust kohtueelselt vaidlustada. Kui vangla tugineb seejuures arsti kooskõlastusele, siis võib olla kaebajal oma õiguste kaitseks vajalik vaidlustada arsti otsust.
18.Kuigi kaebaja on kohtueelselt esitanud juba 04.10.2018. a vaide, milles palub üldsõnaliselt võimaldada temal kasutada trenažööri, siis on vangla selle vaide lahendamisel tuginenud asjaolule, et kaebaja viibis lukustatud kambris. Kui kaebaja viibib nüüd tavarežiimil ning leiab, et tema õigusi rikutakse, kui vangla jätab velotrenažööri kaebajale võimaldamata tema soovitud viisil, siis tuleks kaebajal esitada vanglale uus vaie või taotlus, sest asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud on määravalt muutunud.
19.Kui kaebaja viibib meditsiiniosakonnas, siis tuleb samuti kohtueelselt vaidlustada vangla võimalikku keeldumist velotrenažööri kaebajal kasutada meditsiiniosakonnas viibimise ajal. Kohus ei saa lahendada kaebaja hüpoteetilisi nõudeid, mis võivad tulevikus aset leida.
20.Seega ei ole kaebaja 27.05.2019. a esitatud nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu ei ole kohtule kaebuse esitamine nende nõuete osas lubatav vastavalt HKMS § 47 lg-le 1. Kohus ei luba HKMS § 49 lg 1 alusel kaebajal oma nõuet ega alust muuta. HKMS § 121 lg 1 p-le 4 tagastatakse kaebus selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab kaebuse velotrenažööri kasutamise kohustamise nõudes neil asjaoludel tervikuna.
21.Kaebuse tagastamise korral on õigus pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2).
22.Kohtu hinnangul ei ole muutunud asjaolude tõttu alust (HKMS § 248 lg 1 ls 1) ega vajalik (HKMS § 254 lg 1 ls 1) kohtulik kaitse ning rahatrahvi määramine Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2019. a kohtulahendi haldusasjas nr 3-19-400 täitmata jätmise eest, sest tõendite kogum ei tõenda vastustaja poolt EÕK määruse täitmata jätmist. II
23.Esialgses kaebuses märgib kaebaja, et psühhiaater keeldus (16.03.2019) kuulamast ja üles kirjutamast tema kaebusi, keeldus hinnangu andmisest kaebaja üksikvangistuses hoidmise kohta ning tõstis ravimite kogust ilma, et oleks kuulanud kaebaja kaebusi. Kaebajale jäi mulje nagu annaks psühhiaater hinnangu, mis on vanglale soodne. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist saatma kaebaja sõltumatu psühhiaatri vastuvõtule, nt Tartu Vangla
psühhiaatriaosakonda, et kaebaja kaebusi dokumenteeritaks, kaebajale määrataks diagnoos ja ravi, samuti annaks hinnangu üksikvangistust puudutavatele küsimustele.
24.21.05.2019. a esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märgib kaebaja, et jääb kohustamiskaebuse juurde, kuid muudab oma nõude sõnastust selliselt, et soovib vanglasüsteemist sõltumatu psühhiaatri vastuvõtule. Kaebaja leiab, et vangla arstid ei ole sõltumatud. Kaebaja viitab mitmetele konsultatsioonidele ja arstidele ning palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda kõik kirjeldatud haigusjuhud.
25.Kohus leiab, et sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
26.Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, selgitades, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Sama kinnitab Riigikohtu halduskolleegium ka 21.12.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9.
27.Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist võimaldada tal saada vastuvõtule Viru Vanglast sõltumatu psühhiaatri juurde. VangS § 53 lg 2 alusel on kaebajal subjektiivne õigus nõuda Viru Vanglalt teise raviasutusse viimist, st eriarsti juurde suunamist, kui vanglal puudub võimalus asjakohase ravi andmiseks. Praegusel juhul kaebaja ilmselgelt ei ole rahul tervishoiuteenuse (psühhiaatrilise ravi) osutamisega Viru Vanglas. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja arvates oleks Viru Vangla tema õigusi rikkunud sellega, et vangla ei oleks talle võimaldanud ravi, mille arst on määranud, vaid kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutaja otsustega talle määratud ravi osas ja sellega, kas teda on kuulatud, kuidas on tema diagnoosid pandud ning kuidas on hinnanud arstid tema seisundit kartserikaristuse kandmisel. Kaebaja arvates on vanglaarst sõltuv vangla juhistest. Sellises olukorras on siiski vaidlus tekkinud tervishoiuteenuse osutamise üle. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse eraõiguslikus suhtes, lahendatakse tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
28.Eeltoodust tulenevalt kuulub X kaebus Viru Vanglast sõltumatu psühhiaatri vastuvõtu võimaldamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole.
29.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
30.Kuna kaebus kuulub osaliselt tagastamisele HKMS § 121 lg 2 alusel ja osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis kohtu korraldusel tasutud 15 euro suurusest riigilõivust kuulub kaebajale
tagastamisele 7.50 eurot, st 50% kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (HKMS § 104 lg 5 p 2). Riigilõiv summas 7.50 eurot tagastada riigilõivu 13.05.2019. a tasunud Y.
31.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.