lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-659/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-659/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 5. juuni 2019, Tartu 3-18-659 Ander Sagadi kaebus Viru Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks vaadata 1. veebruaril 2018 esitatud vaie uuesti läbi Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määrus Ander Sagadi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ander Sagadi Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Ander Sagadi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav isik Ander Sagadi esitas 2. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametnike tegevuse peale. Kaebaja ei nõustu Viru Vangla 1. märtsi 2018. a otsusega nr 6-12/69-1, millega tagastati kaebaja vaie haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna sellega rikkus vangla kaebaja põhiseadusega tagatud õigust kohtulikule kaitsele. Kaebaja vaide läbivaatamata jätmisele järgneb kohtusse pöördumise piirang, kuna kaebajal jääb läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja palub kohtul preventiivsel eesmärgil tunnistada vanglaametnike tegevus, mis tõi kaasa kaebaja õiguste piiramise, seadustühiseks ja kohustada vanglat 1. veebruari 2018. a vaie uuesti läbi vaatama.
2.Tartu Halduskohus tagastas 7. märtsi 2019. a määrusega A. Sagadi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtu tõlgenduse kohaselt soovib kaebaja kohtult Viru Vangla vaide tagastamise otsuse nr 6-12/69-1 (toimingu) õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil koos kohustava ettekirjutuse tegemisega, vaadata kaebaja 1. veebruaril 2018 esitatud vaie sisuliselt läbi. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et Viru Vangla vaide tagastamise otsusega piiratakse tema

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kohtusse pöördumise õigust. Tuginedes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5 ei piira vaide tagastamine automaatselt kinnipeetava õigust pöörduda vaide eseme osas kaebusega halduskohtusse. Kui kaebaja soovib vaidlustada vangla haldusakti või toimingut, kuid vangla on tema vaide tagastanud, puudub kaebajal vajadus vaidlustada eraldi vaide tagastamise otsust. Vaide tagastamise korral on kaebajal endiselt õigus vaide eseme osas pöörduda kaebusega halduskohtusse. Viru Vangla vaide tagastamise otsus ei too ilmselgelt kaasa kaebaja kohtusse pöördumise õiguste piiramist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja mõistab, et kohus kasutab vangla edastatud andmeid seadusevastaselt ja leiab, et kaebajal ei ole õigust esitada kaebust kohtule. Sellega kohus rikub kaebaja õigusi ja vabadusi. Tuginedes VangS § 11 lg-le 41, HMS § 71 lg-le 1; § 76 lg 2 p-le 4 omab kaebaja õigust vaidlustada nii vangla haldusakti kui ka vanglaametnike tegevust haldusmenetluse korras. Vaidega vaidlustas kaebaja vanglaametnike tegevust haldusmenetluse korras ja on arusaamatu, miks vangla vaide tagastas. Halduskohus oleks pidanud kontrollima, kas vangla andmed on õiged ja kas vaide tagastamine on õigustatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamist puudutavas osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
5.HKMS § 45 lg-le 4 tuginedes võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja käsitluse kohaselt võib selliseks õiguseks, mis rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest, olla ka õigus vaidemenetlusele, täpsemalt õigus sellele, et vaideorgan lahendaks esitatud vaide haldusmenetluses sisuliselt. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
6.Ringkonnakohus leiab, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Kaebaja pakutud tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel.
7.Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohus märkis: „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /.../ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /.../ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab ringkonnakohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas.
8.Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei ole rahul vanglaametnike suhtlemisviisiga läbi kambri toiduluugi ning soovib, et vanglaametnikud käituksid temaga inimlikumal viisil. Viidatud eesmärgi saavutamisele ei aita kaasa Viru Vangla 1. märtsi 2018. a vaide tagastamise otsuse vaidlustamine ning eelneva põhjal puudub kaebajal selleks kaebeõigus. Tulemuslikumat tagajärge toob kaebajale vaide eseme ehk konkreetsete vanglaametnike tegevuste vaidlustamine keelamis- või kohustamiskaebuse kaudu.
9.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus Viru Vangla
1.märtsi 2018. a otsuse nr 6-12/69-1 iseseisvaks vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ning vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole esitatud määruskaebuse rahuldamine võimalik ning Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2019. a määrus jääb muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium