X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses P2 osakonnas valju muusika ja raadio mängimisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
1.Võtta tõendina asja juurde kaebaja tervisekaardi väljavõte 26.04.2018–08.08.2018. a ja kuulutada menetlus selle dokumendi osas täiendavalt kinniseks.
5.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
6.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 1. juulini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Viru Vanglas kinnipeetav X viibis 06.02.2018–25.04.2018. a karistust kandes lukustatud kambris Viru Vangla P2 osakonnas, kus kella 8.00–20.00 mängib koridoris raadio.
2.Kaebaja esitas 04.05.2018. a Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 12), milles nõudis 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. 06.02.2018 – 25.04.2018. a paiknemisel P2 osakonnas kambris P209 kahjustas koridoris vali muusika ja raadio töötamine kaebaja füüsilist ja psühholoogilist seisundit ning alandas inimväärikust. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 tuvastanud, et kaebaja hoidmine sellistes tingimustes P2 osakonnas ei ole seaduslik.
3.Viru Vangla jättis 04.07.2018. a otsusega nr 6-16/104-2 (tl 5–7) X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla ei ole kaebajale hüvitamisele kuuluvat kahju tekitanud. P2 osakonnas on pärast 2014. aastat alandatud mängitava raadio ning muusika helitaset.
4.X esitas 09.07.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–3) Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 5000 eurot väljamõistmiseks, seoses P2 osakonnas valju muusika ja raadio mängimisega tekitatud tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamisega. Raadio valjult mängimine süvendas kaebaja psüühilisi probleeme.
5.Tartu Halduskohus tagastas 07.08.2018. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.
(tl
17–18)
kaebuse
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 05.09.2018. a määrusega (tl 35–36) X määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 07.08.2018. a määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Tartu Halduskohus jättis 01.10.2018. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 7 päeva kaebuse nõude täpsustamiseks. Kaebajal tuli täpsustada, kui suure osa 5000 euro suurusest mittevaralise kahju hüvitisest moodustab tema nõue seoses väärikuse alandamisega ja kui suure osa moodustab hüvitis tervisekahju tekitamise eest.
8.Kaebaja esitas 04.10.2018. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 42), milles märkis, et soovib tervisekahju tekitamise eest 5000 eurot hüvitist.
9.Tartu Halduskohus 08.10.2018. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta jätmise järgselt esitas kaebaja 15.10.2018. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 49), milles märgib, et ei soovi loobuda kaebuse esitamisest seoses väärikuse alandamisega. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega 500 eurot ja seoses tervisekahju tekitamisega 4500 eurot. Kaebaja esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks.
10.Tartu Halduskohus jättis 18.10.2018. a määrusega (tl 52–53) X riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja rahuldas menetlusabi taotluse, vabastades kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest.
11.Vastustaja vaidleb vastuses kaebusele (tl 58) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud motiividel kaebusele vastu.
12.Kaebaja selgitas 12.12.2018. a (tl 65–67), et kahjunõude põhjendatus tuleneb asjaolust, et 15.05.2018. a haiguslooga on tõendatud tema tervise paranemine pärast 25.04.2018. a P2 osakonnast vabanemist. Vangla vallandas dr Ermose pärast 08.08.2018. a, mille järgselt oli kaebaja haige inimesena ilma raviarstita abitus seisundis. Kaebajat raviti 2018. a juunis-juulis. Kaebaja on ka hiljem pöördunud valudega meditsiiniosakonda. Kartserikaristuse kandmise järgselt halvenes kaebaja nägemine 2018. a võrreldes 2017. aastaga. Kaebajale on tarvis määrata psühhiaatriline ekspertiis. P2 osakonnast vabanemise järgselt kuni 2018. a detsembrini on kaebaja olnud abita, kuna vangla ei soovi tunnistada eksimust. Kaebaja haigusloos on totaalne segadus, nt objektiivne leid on tuvastatud 30.05.2018. a, mille ravi on määratud juba 15.05.2018.a.
13.Vastustaja 14.12.2018. a täiendava vastuse (tl 70) kohaselt helitugevuse igapäevast mõõtmist kambrites ei teostata, mis oleks vanglale ka ebamõistlikult koormav. Kaebajat on helitugevus häirinud ühtlaselt kogu kambris viibimise ajal, kambrisse kostuva raadio helitugevuse kõikumise üle kaebaja ei kurda. Vastustaja mõõtis vaidlusalusesse kambrisse kostuvat helitugevust 06.09.2018. a, mil helitugevus oli 37dB. Vastustaja ei ole vangla raadio helitugevust reguleerinud
ei enne vaidlusalust perioodi ega ka pärast seda, seega on helitugevus sama. Kohtul on võimalik määrata ekspertiis kambrisse kostuva helitugevuse mõõtmiseks. Kohtu seisukoht
14.Tartu Ringkonnakohus kohustas 05.09.2018. a määruses (tl 35–36) halduskohut kaebust sisuliselt menetlema, kuna Viru Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja on 07.03.2018. a pöördunud dr Lembe Ermose poole kaebusega, et ta on rahutu ja närviline ning tal on unehäire, samuti, et muusika ja raadio, mida peab kuulma, sest üksuse raadio on valjuhääldis, segab teda (ravilugu nr 416). Ringkonnakohtu hinnangul lükkab nimetatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte kanne Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.07.2018. a tõendis, millele kaebust tagastades tugines halduskohus, märgitud andmed ümber. Kaebaja raviloost nr 416 nähtub selgelt, et kaebaja on valjult mängiva raadio tõttu meditsiiniosakonna poole pöördunud ning kaevanud, et see tekitab talle terviseprobleeme ja ebamugavust. Seetõttu luges ringkonnakohus halduskohtu eelduse - vangla meditsiiniosakonna 04.07.2018. a tõendi õigsuse osas, ebaõigeks. (otsuse motiveeriva osa p 12) Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus teinud liialt kergekäeliselt järelduse, et vangla on kinnipeetavale P2 osakonna kambris nõuetele vastava helitaseme taganud ning seetõttu ei saa vangla tegevust pidada õigusvastaseks. Halduskohtu poolt tuginemine üksnes Viru Vangla 04.07.2018. a otsuses paljasõnaliselt märgitule, mille kohaselt on vangla pärast 2014. aastat alandanud mängitava raadio ja muusika helitaset, ei ole sellise järelduse tegemiseks piisav. Ka vanglaametnike e-kirjavahetus, mille kohaselt on P2 osakonnas mõõdetud helitugevust 2014–2015 kord kvartalis ning helitugevus on kambris olnud 40 dB ja koridoris 60-65 dB ning viimane mõõtmine on tehtud jaanuaris 2015, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul piisavaks tõendiks, et teha sellest enne kaebuse menetluse võtmist järeldust, et vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. (otsuse motiveeriva osa p 13) Ringkonnakohus järeldas, et käesoleva asja materjalid ei andnud alust jõuda järeldusele, et mürataseme piirväärtust ei ole ületatud ning Riigikohtu praktika kohaselt rikub kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine isiku põhiõigusi, siis ei ole tegemist olukorraga, kus võib öelda, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. (otsuse motiveeriva osa p 15)
15.Kaebaja on halduskohtu arusaamisel nii kahju hüvitamise taotluse vanglale (tl 12) kui kaebuse halduskohtule (tl 2) esitanud põhjusel, et kaebaja psüühiline seisund ja terviseprobleemid ei võimalda tal pikaajaliselt valju muusika kuulamist ja Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 tuvastanud, et kaebaja viibimine P2 osakonnas, kus mängib valju muusika, ei ole seaduslik. Riigikohtu 21. aprilli 2014. a kohtuotsuse nr 3-3-1-17-14 p 6.3 kohaselt on alama astme kohtud selles kohtuasjas tuvastanud, et kaebajal on 22.10.2008. a diagnoositud kohanemishäire ja 16.03.2011. a insomnia. Üldteada olevalt, rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) kohaselt on kohanemishäire (depressiivne reaktsioon) puhul tegemist psüühika- ja käitumishäire valdkonda kuuluva haigusega {https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm, 30.05.2019}. Insomnia võib olla põhjustatud depressioonist {https://www.sleepfoundation.org/insomnia/whatcauses-insomnia, 30.05.2019}.
16.Kaebaja seostab kahjunõude koridorist kambrisse kostva valjust muusikast tuleneva kahjuliku mõjutusega kaebaja vaimsele tervisele ja väärikusele. Kaebaja kahju hüvitamise taotluse kohustuslikus kohtueelses menetluses rahuldamata jätmise otsuse punkti 2.4 (tl 5p) kohaselt on P2
osakonna koridoris muusika mängimise legitiimseks eesmärgiks kinnipeetavate poolt suhtluskeelu rikkumise tõkestamine ja üldise julgeoleku tagamine vanglas.
17.Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 41 lg 2). VangS § 69 lg 2 p 1 kohaselt on täiendava julgeolekuabinõuna mh lubatud piirata kinnipeetava suhtlemis- ja vanglasisest liikumisvabadust. Kinnipeetava kamber peab mh vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele (VangS § 45 lg 1). Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded „ § 4 lg 6 kohaselt ei tohi väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
18.Poolte vahel on seega vaidlus, kas P2 eluosakonna koridorist kambrisse, kus kaebaja viibis 06.02.2018–25.04.2018. a kostuva raadio põhjustatud heli puhul oli lõppkokkuvõttes tegemist heliga (keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised) või müraga (inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli) Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 2 punktide 1 ja 2 mõttes.
19.Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene keeldu kaebaja Viru Vangla P2 osakonnas hoidmiseks, nagu võib kaebaja käsitlusest aru saada, vaid Riigikohtu praktika kohaselt rikub kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine isiku põhiõigusi.
20.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
21.Haldusorgani toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2).
22.Kaebaja taotleb kaebuse põhistamiseks endale psühhiaatrilise ekspertiisi määramist, et hinnata muusika tekitatud kaebaja tervise halvenemist (viimati, tl 65–66). Kohus on seisukohal, et kaebaja taotleb sisuliselt isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramist isikul esineva tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja sõnakasutus „psühhiaatriline ekspertiis“ viitab kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisi taotlemisele. Üldteada olevalt on kohtupsühhiaatria psühhiaatriliste haiguste ja muude nõrkus- ning vaegusseisundite tekitatud juriidilisi probleeme käsitlev psühhiaatriaharu. Kohtupsühhiaatriaekspertiisiga selgitatakse reeglina välja isiku süüdivus või sundravile allutamise vajadus. Vastustaja osundab (tl 70p), et kui kohus ei pea vastustaja tõendeid kaebuse rahuldamata jätmiseks piisavaks, võib kohus määrata ekspertiisi, et mõõta kambrisse P209 käesoleval ajal kostuva raadio helitugevust. Kohus on seisukohal, et poolte taotlused täiendavate tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 62 lg 2), kuna toimingu õigusvastasus kuulub hindamisele toimingu tegemise aja, s.o
06.02.2018–25.04.2018. a seisuga ja kaebaja tervisekahju osas ka nende tõenditega, mille alusel saab kindlaks teha kaebaja terviseseisundi enne vaidlusalust perioodi ja koheselt pärast vaidlustatud toimingut. Vastustaja taotletav ekspertiis ei võimaldaks tuvastada helitugevust kambris P209 ajal, mil seal viibis kaebaja. Seega poleks eksperdi arvamusel kambris käesoleval ajal oleva helitugevuse kohta puhul tegemist asjas tähtsust omava tõendiga. Kaebaja tervisele valjult kostvate raadiosaadetega tekitatud kahju saab kindlaks teha asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega, milleks on peaasjalikult kaebaja tervisekaardi andmed. Kuna meditsiiniteenust osutatakse kinnipeetavale vanglas kinnipeetava ja arsti vahelise eraõigusliku suhte käigus, mille suhtes vanglal puudub avalik võim ja riigi sunni rakendamise võimalus, siis on tervisekaardi sissekannete puhul tegemist dokumentaalse vanglast sõltumatu tõendiga, mis välistab täiendava ekspertiisi määramise vajaduse. Isiku kohtuarstlik ekspertiis määratakse reeglina isikul esineva tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks isikuvastaste kuritegude, liiklusõnnetuste, tööõnnetuste vms puhul. Samuti võidakse määrata isikule kohtuarstlik ekspertiis tema terviseseisundile hinnangu andmiseks nt, kas füüsiline seisund võimaldab osalemist menetlustoimingutes või vangistusliku karistuse kandmist. Käesoleva vaidluse tagajärjeks ei saa olla aga seisukoht kaebaja poolt karistuse edasise kandmise suhtes. Seega ei ole kaebajale isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramine vajalik, eksperdi arvamuse puhul ei ole tegemist asjas tähtsust omava tõendiga (HKMS § 62 lg 2). Kohus võtab tõendina aga asja juurde vanglalt välja nõutud kaebaja tervisekaardi täiendavad andmed, mis esitati kuni 08.08.2018. a kohta (tl 78–82).
23.Tõendite kogum asjas on järgmine. Kaebaja nn võtmetõendiks olev Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2014. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 { https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-17-14 , 30.05.2019}, mis kaebaja hinnangul tõendab tema kinnipidamise Viru Vangla P2 osakonnas, kus vangla mängitab päeval raadiot, ebaseaduslikkust. Seisukohtade põhistamiseks on kaebaja esitanud ka kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse (tl 5–7). Kohus on vanglalt välja nõudnud kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks (tl 12), vanglaametnike ekirjavahetuse raadio helitugevuse mõõtmiste kohta (tl 13), mille kohaselt oli 2015. a jaanuaris P2 osakonnas kambris helitugevus 40db ja koridoris 60–85 db, Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 04.07.2018. a tõend kaebajal 2009. a unehäirete ja 2015. a võõrutusnähtude (narko) esinemise kohta. Tartu Ringkonnakohtu esitatud kohtunõudele vastuseks esitatud vangla teatis 29.08.2018. a (tl 29– 30), et kaebaja ei pöördunud 06.02.2018–25.04.2018. a vanglaametnike poole seoses valjult mängiva raadioga. Ringkonnakohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte 06.02.2018– 25.04.2018. a (tl 31–34). Halduskohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte 26.04.2018–08.08.2018. a (tl 79–82). Vastustaja esitatud 12.12.2018. a õiend (tl 71–72), mille kohaselt fikseeriti 06.09.2018. a kambris P209 müratase 37 db.
24.Ringkonnakohus asus kaebaja määruskaebuse menetluses seisukohale, et kaebaja tervisekaardi väljavõte (tl 31–34) lükkas ümber Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.07.2018. a
tõendis (tl 14), millele kaebust tagastades tugines halduskohus, märgitud andmed selles, et kaebaja ei ole müraga seotud tervisekaebustega meditsiiniosakonna poole pöördunud.
25.Seega on käesolevas vaidluses ringkonnakohtu jõustunud määruse järgselt üheselt tuvastatud, et kaebaja on vaidlusalusel perioodil kurtnud valju heli üle kambris ja selle halvast mõjust kaebaja tervisele.
26.Poolte vahel ei ole vaidlust, et seoses kaebaja käitumisega vanglas (vt tl 5, p 2.3), kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samuti selles, et julgeolekuabinõude kohaldamise ajal 06.02.2018–25.04.2018. a paiknes kaebaja vangla P2 osakonnas kambris P209. P2 osakonna koridoris mängib raadio, mille heli kostub kambrisse, kus kaebajat hoiti. Kuna halduskohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise õigusvastasusest, siis on tõendatud, et kaebaja lukustatud kambris hoidmine ja viibimine vangla vastavas osakonnas oli õiguspärane.
27.Vangalale kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses tugineb kaebaja tema suhtes Riigikohtu poolt 21.04.2014 kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 tehtud kohtuotsusele, mille kohaselt on kaebaja P2 eluosakonnas hoidmine ebaseaduslik (vt tl 12
2.lõik) seoses muusika mõjuga kaebajale (tl 2 p 2). Vaatamata kaebaja taotlustele vangla raadiot välja ei lülitanud (tl 2). Kuna Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2014. a otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 ei tulene absoluutset keeldu kaebaja P2 osakonnas kinnipidamisele, siis ei ole vangla toiming raadio mängimisest tulenevat heli arvestamata õigusvastane.
28.Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on kesknärvisüsteemi häiretega kinnipeetav, kes viibis lukustatud kambris ja kelle tervisehäire on tuvastatud juba poolte vahelises vaidluses 2011–2012. aastal (RKHKo 3-3-1-17-14, p 11.2). Viidatud kohtulahendi p-s 12 on Riigikohus rõhutanud kinnipeetavate väärika kohtlemise olulisust, sedastades, et inimväärikuse osaks on tahtevabadus. Kolleegium leiab, et mürataseme piirmäära rikkuva muusika ja raadiosaadete järjepidev kuulama sundimine ei ole proportsionaalne inimväärikuse põhimõtte ja tervise riive. VangS § 4 1 lg 1 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 mõttes peavad kinnipidamistingimused tagama inimväärikuse ja tervise kaitse, välja arvatud osas, mis paratamatult kaasneb vangistusega (vt EIK 21. jaanuari 2011. a otsus nr 30696/09, M.S.S vs. Belgia ja Kreeka, p 221). Valju muusika kuulama sundimine ei kaasne vältimatult vangistusega ega ole ka VangS § 69 lg 2 punkti 4 järgi osaks lukustatud kambrisse paigutamisest. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on soovitanud Eestil loobuda suhtluskeelu tagamiseks muusikat häirivalt valjuks keeramast (raport Eesti külastuse kohta 23.–30.09.2003, Strasbourg 2004, lk 24).
29.Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises otsuses (tl 5p, p 2.4 jj) põhjendatakse raadio jätkuvat mängitamist kinnipeetavate suhtluskeelu tagamise vajadusega. Vastustaja hinnangul ei saa hiljemalt 2015. aasta jaanuarist rääkida muusika häirivast valjusest. Seega on tõendatud ka vastustaja toimingu eesmärgi õiguspärasus.
30.Kaebaja kahjunõue põhineb asjaolul, et raadiost kostev heli oli häirivalt vali kogu vaidlusaluse perioodi jooksul päevasel ajal hommikul, kella kaheksast õhtul kella kaheksani. Kaebaja ja vastustaja vahelises vaidluses (haldusasi 3-12-994) kinnipidamistingimuste õigusärasuse üle kaebaja P2 osakonnas 20.12.2011–21.05.2012. a hoidmise suhtes jõustus kohtulahend 21.04.2014. a Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-17-14.
Halduskohtul ei ole mingit alust järeldada, et vastustaja oleks jätnud jõustunud kohtuotsuse täitmata. Vastustaja on asjas kogutud tõendites kinnitatud, et kohtuotsus on täidetud ja raadio helitugevus viidud kooskõlla vastavate normatiividega. Kuna kaebaja ei seosta käesolevat kahjunõuet raadio helitugevuse muutumisega ja vastustaja poolt kõvemaks või vaiksemaks muutmisega, siis ei ole aga halduskohtul ka mingit alust kahelda vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuses toodud selgituses (tl 58p), et vastustaja kasutab raadiost tulevat heli kinnipeetavatelt suhtlemise võimaluse äravõtmiseks taoliselt tehniliselt lahendatuna, et vanglateenistuse ametnikel ei ole isegi juhuslikult võimalik helitugevust kõlarites tugevamaks keerata.
31.VangS § 45 lg 1 ja asjakohane objektiivne õigus keelab kambris, kus kaebajat vaidlusalusel perioodil hoiti, heli rõhu puhul 40 detsibelli ületamist. Vastustaja viitab vastuses kaebusele tõendina kohtuasjas nr 3-14-51661 tehtud otsusele. Kohtute Infosüsteemist kättesaadava kohtuasjas nr 3-14-51661 tehtud Tartu Halduskohtu 26.03.2015. a kohtuotsusega (p 8) on tõendatud, et vangla korraldusel teostas AS Telegrupp 11.01.2013. a helindussüsteemi hooldustööde käigus P2 osakonna kõigis kambrites helitugevuse mõõtmise ning vähendas seda 7dB võrra, mille tulemusel jäi see kambrites 40 dB piiridesse. Tartu Vangla 12.12.2018. a õiendiga (tl 71) on tõendatud, et 06.09.2018. a on fikseeritud kambris P209 kambri müratasemeks 37 db.
32.Halduskohus loeb nende tõenditega usaldusväärselt tõendatuks vastustaja toimingu, millel põhineb kaebaja kahjunõue, õiguspärasuse. Kuna vastustaja toiming on õiguspärane ei ole täidetud üks eeldustest kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
33.Vaatamata vastustaja toimingu õiguspärasusele, peab halduskohus vajalikuks täiendavalt käsitada kaebaja väiteid seonduvalt toiminguga tervise kahjustamisega.
34.Määruskaebemenetluses ei ole ringkonnakohus seadnud kahtluse alla Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja 04.07.2018. a õiendiga (tl 14) tõendatut, mille kohaselt on kaebajal alates 2009. aastast diagnoositud unehäired ja 2015. aastal narkootikumide tarvitamisest tingitud võõrutusnähud. Nagu eelpool osundatud on kohtuasjas nr 3-3-1-17-14 hiljemalt 2014. a aprilli seisuga tuvastatud, et kaebaja puhul on tegemist kesknärvisüsteemi häiretega kinnipeetavaga. Kaebaja tervisekaardi kohase raviloo nr 416 (tl 31p) kohaselt on kaebaja käitumine 07.03.2018. a rahutu, esineb tõmblusi näolihastes, esineb impulsikontrolli nõrkus ja opiaatide tarvitamise tagajärjel väljakujunenud psüühikahäire, mille arst on diagnoosinud F11.7 residuaalse või hilise psüühikahäirena ja määranud asjakohase ravi. Sama diagnoos on kaebajal raviloo nr 421 kohaselt 21.03.2018. a koos raviga (tl 32). 11.05.2018. a haigusjuhu nr A2555201 (tl 80) anamneesi kohaselt palub valvur täpsustada, kas kaebajal on psühhotroopsete ravimite kuur lõppenud, kuna kinnipeetav olevat väga vihane. Anamneesi kohaselt lõppes kaebaja ravikuur 10.05.2018. a ja vastavad ravimid olid ordineeritud kuni 10.05.2018. a. Haigusjuhu nr A2699201 15.05– 30.05.2018. a (tl 80) anamneesi kohaselt toimus konsultatsioon vaimse tervise õega ravi pikendamise üle, 30.05.2018. a anamneesi kohaselt kurtis kaebaja vaimse tervise õele ja arstile raskusi kartserikaristuse kandmisel, kuna ei talu muusikat. Viimased 2 nädalat seisund parem, HIV+ tagajärjel, mis diagnoositud 2001. a langeb immuniteet, on opiaadisõltuvus. Püsival psühhiaatrilisel ravil, kuna 2007. a Rummu Vanglas peatrauma kangiga löömise tagajärjel. Diagnoosid 15.05.2018. a F11.70 Residuaalne või hiline psüühikahäire-mälupetted, 30.05.2018. a kaasnev diagnoos F07.2 traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Sama diagnoos 08.08.2018. a (tl 81). Tervisekaardi kohaselt on kaebajale 07.05.2018– 08.08.2018. a tagatud 30 erineval päeval
arsti vastuvõtt (tl 79–81) koos vajadusel raviga. 27.06.2018. a anamneesi (tl 81) kohaselt kasutas kaebaja fentanüüli viimati 2,5 a tagasi, üledoose umbes 4.
35.Halduskohus loeb nende tõenditega tõendatuks kaebaja tervisekahjustuse tingituks kaebaja enda tervisekäitumisest, mitte põhjuslikus seoses olevaks vastustaja vaidlustatud toiminguga.
36.Kohus loeb tõele vastavaks kaebaja 12.12.2018. a menetlusdokumendis (tl 65–67) esitatud väite selles, et seoses kuni 10.05.2018. a toimunud kaebaja vaimse tervise raviga, oli tema tervis 15.05.2018. a seisuga paranenud. Tõele ei vasta kaebaja väited pärast vaidlusalust perioodi vanglas ravita olemisest, sest 06.02.2018– 08.08.2018. a on kaebajale rohkem kui 40 päeval (korral) võimaldatud vastuvõtt meditsiiniosakonnas koos meedikute poolt vajalikuks peetava raviga. 2018. a detsembrini kaebaja kirjeldatud sündmused vanglas ei saa samuti neil asjaoludel olla põhjuslikus seoses kaebaja lukustatud kambris viibimise ajal osakonnas raadio mängitamisega vangla poolt, sest tõele ei vasta kaebaja väited abitus seisundis ja ravita olemisest.
37.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata.
38.Riigilõiv, mille tasumisest kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud jääb riigi kanda ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
39.Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2018. a määrusega on menetlus X tervisekaardi väljavõtte 06.02.2018–25.04.2018. a osas HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutatud kinniseks. Halduskohus kuulutab samal alusel kinniseks menetluse ka kaebaja tervisekaardi 07.05.2018–08.08.2018. a osas.
40.Avaldatavas kohtulahendis tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.