E.T. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses P2 osakonnas valju muusika ja raadio mängimisega
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.T. määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.08.2018. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – E.T. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.T. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Võtta E.T. määruskaebus menetlusse.
3.Võtta asja materjalide juurde E.T. tervisekaardi väljavõte perioodi 06.02.2018– 25.04.2018 kohta.
4.Kuulutada käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud dokumendi osas menetlus kinniseks.
5.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 07.08.2018. a määrus ning saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav E.T. esitas 04.05.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt nõudis 5000 euro suuruse kahju hüvitamist selle eest, et 06.02.2018 – 25.04.2018 paiknemisel P2 osakonnas kambris P209 kahjustas vali muusika ja raadio töötamine tema füüsilist ja psühholoogilist seisundit ning alandas inimväärikust.
2.Viru Vangla jättis 04.07.2018. a otsusega nr 6-16/104-2 E. T kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.E. T esitas 09.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes Viru Vangla kohustamist hüvitada kaebajale mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 06.02.2018 – 25.04.2018 Viru Vangla P2 osakonnas, kus iga päev kell 08.00 kuni 20.00 töötab raadio. Pidev muusika tekitas kaebajale talumatut hingepiina.
4.Tartu Halduskohus tagastas 07.08.2018. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-17-14, milles Riigikohus leidis, et kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine võib kahjustada kinnipeetava inimväärikust Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 mõttes ning põhiseaduse § 28 lg-ga 1 tagatud tervist. Riigikohus pidas üldteada asjaoluks, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist, samas müra mõju isikule on individuaalne. Halduskohus märkis, et vastavalt õigusaktidele ei tohi väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis päeval ületada 40 detsibelli (dB) ja öösel ületada 30 dB taset. Viru Vangla P2 osakonnas on Viru Vangla 04.07.2018. a otsuse kohaselt pärast 2014. aastat alandatud mängitava raadio ja muusika helitaset. 2015. a jaanuaris teostatud mõõtmisel on helitugevus olnud kambrites 40 dB ja koridoris 60-65 dB. Seega saab halduskohtu hinnangul mürataset P2 osakonna kambris lugeda normi piiresse või piiri lähedusse jäävaks, arvestades, et mõõtmised on teostatud päevasel ajal ning öisel ajal P2 osakonnas raadio ei mängi. Kui vangla on taganud kinnipeetavale P2 osakonna kambris nõuetele vastava helitaseme, ei saa pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Halduskohus märkis, et vangla viitas kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses vangla meditsiiniosakonna juhataja 04.07.2018. a tõendile, mille kohaselt ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole mürast tingitud probleemidega. Halduskohus märkis, et tal ei ole põhjust kahelda vangla meditsiiniosakonna kinnituses, et mürast tingitud probleemidega ei ole kaebaja meditsiiniosakonna poole pöördunud. Kuna halduskohtul puudub põhjus kahelda meditsiiniosakonna 04.07.2018. a tõendis, siis ei ole põhjuslikku seost raadio mängimise ja kaebaja vaimse või füüsilise tervise väidetava halvenemise vahel. Seega on täitmata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud alus kahju hüvitamiseks, st puudub avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, samuti puudub põhjuslik seos väidetava kahju ja vangla tegevuse vahel. Sellest tulenevalt ei pidanud halduskohus otstarbekaks kaebuse edasist menetlemist ning tagastas kaebuse. Halduskohus lisas, et isegi juhul, möönda, et kaebaja tajus muusika ja raadio mängimist inimväärikuse alandamisena, võis selline rikkumine kaebajale tegelikku kahju tuua vähesel määral.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas 15.08.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
07.08.2018. a määruse peale. Kaebaja märgib, et halduskohus oleks pidanud selle tuvastamiseks, kui suurt kahju tema tervisele tekitatud on, tutvuma tema tervisekaardiga. Halduskohus ei ole seda teinud. Samuti oleks kohus saanud küsida eksperdi arvamust või teha kaebajale psüühilise tervise ekspertiisi. Kaebaja väitel pöördus ta vanglas seoses müra probleemiga psühhiaatri poole ja palus abi. Müra taseme mõõtmised teostati aastatel 2014–2015. Pärast seda ei ole ühtegi mõõtmist tehtud. Kaebaja arvates ei ole oluline, kas müratase on normi piires või mitte. Oluline on, et müra tekitas kaebajale hingepiinu ja tervisekahju. Kaebaja on määruskaebusele lisanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt vajab riigi õigusabi selleks, et kaitsta oma õigusi ja tervist. Kaebaja märgib, et tal ei ole piisavalt juriidilisi teadmisi ning ta ei valda eesti keelt.
6.Viru Vangla esitas 29.08.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtunõude alusel kaebaja
tervisekaardi väljavõtte perioodi kohta 06.02.2018 – 25.04.2018 ning märkis vastuses, et kaebaja ei ole nimetatud perioodil vanglaametnike poole pöördunud seoses valjult mängiva raadioga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on määruskaebusele lisanud riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Riigi õigusabi taotluse kohaselt on kaebaja kõik vajalikud paberid vanglale esitanud, kuid ei ole edu saavutanud ning kohus jättis ka kaebuse vastu võtmata. Kaebaja märgib taotluses, et tal ei ole juriidilisi teadmisi ning ta ei valda eesti keelt ning vajab seetõttu asjatundliku kaebuse koostamiseks ja dokumentide kogumiseks advokaati.
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud vanglale eestikeelse kahju hüvitamise taotluse ning halduskohtule eestikeelse kaebuse, kus on välja toodud nii nõue kui taotlused, samuti asjakohased elulised asjaolud, millega seoses kaebaja nõude on esitanud. Kuna halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), siis on kohtu ülesandeks tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning menetlusosalise juhendamine, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata. Seetõttu ei anna riigi õigusabi taotluse põhjendus, et kaebaja vajab riigi õigusabi, sest ta ei ole vanglale esitatud hüvitise nõudega edu saavutanud, alust taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esitatud menetlusdokumendid piisavalt arusaadavad selleks, et neid oleks võimalik menetleda. Lisaks sellele nõuab kaebaja käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist, mis on talle tekitatud väidetavalt sellega, et Viru Vanglas P2 osakonnas mängis raadio liiga valjult. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
10.Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna vastavalt 01.01.2018 jõustunud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 muudatusele ei pea haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.
11.Viru Vangla esitas ringkonnakohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte perioodi kohta 06.02.2018 – 25.04.2018. Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel kaebaja tervisekaardi väljavõtte asja materjalide juurde. Ringkonnakohus kuulutab nimetatud dokumentide osas HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks.
12.Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus asus seisukohale, et täitmata on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks, st puudub avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ning põhjuslik seos väidetava kahju ja vangla tegevuse vahel. Halduskohus märkis, et kuna kohtul puudub põhjus kahelda meditsiiniosakonna 04.07.2018. a tõendis, mille kohaselt ei ole kaebaja mürast tingitud probleemidega meditsiiniosakonna poole pöördunud, siis ei ole põhjuslikku seost raadio mängimise ja kaebaja vaimse või füüsilise tervise väidetava halvenemise vahel. Viru Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja on 07.03.2018 pöördunud dr Lembe Ermose poole kaebusega, et ta on rahutu ja närviline ning tal on unehäire, samuti, et muusika ja raadio, mida peab kuulma, sest üksuse raadio on valjuhääldis, segab teda (ravilugu nr 416). Ringkonnakohtu hinnangul lükkab nimetatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte kanne Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.07.2018. a tõendis märgitud andmed ümber. Kaebaja raviloost nr 416 nähtub selgelt, et kaebaja on valjult mängiva raadio tõttu meditsiiniosakonna poole pöördunud ning kaevanud, et see tekitab talle terviseprobleeme ja ebamugavust. Seetõttu on halduskohtu eeldus vangla meditsiiniosakonna 04.07.2018. a tõendi õigsuse osas olnud ebaõige.
13.Lisaks sellele on ringkonnakohtu arvates halduskohus teinud liialt kergekäeliselt järelduse, et vangla on kinnipeetavale P2 osakonna kambris nõuetele vastava helitaseme taganud ning seetõttu ei saa vangla tegevust pidada õigusvastaseks. Tuginemine seejuures üksnes Viru Vangla 04.07.2018. a otsuses paljasõnaliselt märgitule, mille kohaselt on vangla pärast 2014. aastat alandanud mängitava raadio ja muusika helitaset, ei ole sellise järelduse tegemiseks ringkonnakohtu hinnangul piisav. Ka vanglaametnike e-kirjavahetus, mille kohaselt on P2 osakonnas mõõdetud helitugevust 2014–2015 kord kvartalis ning helitugevus on kambris olnud 40 dB ja koridoris 60-65 dB ning viimane mõõtmine on tehtud jaanuaris 2015, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisavaks tõendiks, et teha sellest enne kaebuse menetluse võtmist järeldust, et vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks.
14.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-17-14 leidnud, et kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine võib kahjustada kinnipeetava inimväärikust põhiseaduse § 18 mõttes ja põhiseaduse § 28 lg-ga 1 tagatud tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Samas on müra mõju isikule individuaalne ning sõltub paljudest erinevatest teguritest (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-17-14, p-d 11 ja 11.1).
15.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei anna käesoleva asja materjalid alust jõuda enne kaebuse menetlusse võtmist järeldusele, et mürataseme piirväärtust ei ole ületatud, ning Riigikohtu praktika kohaselt rikub kauakestva mürataseme piirväärtust ületava heli sunnitud kuulamine isiku põhiõigusi, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus võib öelda, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
16.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on kaebuse ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastanud. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu 07.08.2018. a määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele, et halduskohus vaataks tema kaebuse läbi teises kohtukoosseisus, märgib ringkonnakohus, et halduskohtumenetluse seadustik ei anna ringkonnakohtule õigust halduskohtule ette kirjutada, millises kohtukoosseisus asja tuleb uuesti läbi vaatama hakata. Vastavalt kohtute seaduse §-le 37 reguleerib seda kohtu üldkogu poolt kinnitatud tööjaotusplaan. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.