XX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tallinna Vanglas teise kambrisse paigutamisega
Menetlusosalised
Taotleja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.05.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.05.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-891. Teha uus määrus, millega jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 252 lg 7)).
XX esitas 10.05.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse, s.o tema üksikkambrisse paigutamise ning kohustada vanglat paigutama ta tagasi tema endisesse kambrisse. Taotluse kohaselt paigutati taotleja ilma kirjaliku käskkirjata üldkambrist üksikkambrisse, kus on akendel ja ustel trellid, tualett on otse kambris, duširuumil ei ole uksi ning lae all on kaamera. Sellega on taotlejat alusetult karistatud.
2.Tallinna Vangla selgitas 15.05.2019 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Vanglas vahistatu staatuses viibiv XX paigutati 09.05.2019 Tallinna Vangla I üksuse kahekohalisest kambrist O403 ümber sama üksuse ühekohalisse kambrisse OK2-08. XX paigutamise näol ei olnud tegemist paigutamisega vangistusseaduse (VangS) § 69 (täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine) ega § 63 (distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine) tähenduses. Tegemist oli tavapärase vanglasisese paigutamisega, millega ei kaasnenud taotlejale mingeid täiendavaid piiranguid, mis ei tulene vahistatu režiimist. Kambri OK2-08 aken on seestpoolt võrguga trellitatud ning kambriuksel on pleksiklaas koos trelliga. See aga ei
3-19-891 vähenda kuidagi kambritingimuste nõuetele vastavust. Kamber on varustatud kaameraga, kuid see lülitatakse sisse vaid erandolukorras juhtudel, mil kambrisse on paigutatud jälgimist vajav kinnipeetav. Kuna taotleja on paigutatud kambrisse vahistatuna, mitte vajaduse tõttu teda jälgida, ei ole kaamera sisse lülitatud. Kambri mittevastavust nõuetele ei too kaasa asjaolu, et kambri nurgas asub ülejäänud kambrist eraldamata WC ja seintega eraldatud ilma ukseta dušinurk. Tegemist on ühekohalise kambriga ning kambrisse vaadates ei ole WC-d ja dušinurka näha, sest need jäävad nurga taha. Vanglas kinni peetavale isikule, sh vahistatule ei tulene ühestki õigusaktist õigust otsustada selle üle, millisesse kambrisse ta paigutatakse, sh selle üle, kas tegemist on ühe- või mitmekohalise kambriga. Vanglasisese paigutamise otsustamise õigus on vanglal ning vangla arvestab selle otsuse tegemisel kinnipeetavate julgeolekut ning vangistuse täideviimise eesmärke. Vanglasisene paigutamine on toiming, mille puhul ei ole õigusaktides ette nähtud kohustust anda haldusakti. Seega ei tulnud vanglal taotleja vanglasisese ümberpaigutamise korral anda haldusakti. Õigusaktid ei anna kinni peetud isikule õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ega valida endale meelepärast kambrikaaslast ning vanglal puudub kohustus paigutada isik sellekohase taotluse esitamisel teise kambrisse koos soovitud kambrikaaslasega. Seega ei saa kohus kohustada Tallinna Vanglat paigutama taotlejat tagasi kambrisse, kus ta eelnevalt viibis. Taotleja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Koos vastusega edastas Tallinna Vangla kohtule XX 10.05.2019 koostatud venekeelse kaebuse Tallinna Vangla direktorile ning märkis, et vanglale teadaolevalt ei ole taotleja esitanud muid pöördumisi seoses kambrisse OK2-08 paigutamisega.
3.XX esitas 16.05.2019 esialgse õiguskaitse taotluse täiendavad põhjendused.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2019 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ilma kaebuseta. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt lubatav juhul, kui taotleja on esitanud Tallinna Vanglale vaide. Tallinna Vangla 15.05.2019 vastusest selgub, et taotleja esitas 10.05.2019 Tallinna Vangla direktorile venekeelse kaebuse seoses tema paigutamisega kambrisse OK2-08. Tallinna Vangla ei ole registreerinud seda kaebust vaidena ning muid nimetatud kambrisse paigutamisega seotud pöördumisi ei ole taotleja Tallinna Vanglale teadaolevalt esitanud. Kuna taotleja eesmärk on saada tagasi endisesse kambrisse, on tema 10.05.2019 Tallinna Vangla direktorile esitatud kaebuse näol tegemist taotlusega toimingu tegemiseks, s.o tema paigutamiseks endisesse kambrisse. Tallinna Vangla peab taotlusele vastama. Kui Tallinna Vangla vastab taotlusele keelduvalt või jätab taotluse sisuliselt läbi vaatamata, on taotlejal õigus esitada Tallinna Vanglale vaie. Alles siis, kui taotleja on esitanud Tallinna Vanglale vaide, tekib tal õigus esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 alusel. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt lubatav, jääb taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub 22.05.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.05.2019 määrus ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja paigutati üksikkambrisse, kus ta peab viibima üksi ja isoleeritult. Samasugustes kambrites asuvad ka isikud, kelle suhtes kohaldatakse eraldi lukustatud kambrisse paigutamist VangS § 69 alusel. Vangla on kohustatud ümberpaigutamise otsust põhjendama. Määramata tähtajaga üksikvangistus rikub Euroopa Nõukogu ministrite komitee 11.01.2006 soovituse nr 2 „Euroopa vanglareeglistik“ (Euroopa vanglareeglistik) p-i 60.5. Taotleja esitas 10.05.2019 2(4)
3-19-891 Tallinna Vangla direktorile kaebuse vanglaametnike TT ja PP peale, kes teda kahekohalisest kambrist ühekohalisse kambrisse ümber paigutasid. 10.05.2019 kaebus oli vaie ja seoses sellega esitas taotleja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Lisaks esitas taotleja 13.05.2019 teise kaebuse ametniku PP peale, sest ilma tema otsuseta ei saa üleviimisi teha. Taotleja paigutamine üksikkambrisse kahjustab tema psüühikat ja tervist. Vanglas on piisavalt vabu kambreid, kuhu vangla oleks saanud ta paigutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel ei pea tasuma riigilõivu (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis XX taotluse ebaõigesti läbi vaatamata.
8.HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal ilma kohtule kaebust esitamata. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema 10.05.2019 kaebus vangla direktorile on vaie Tallinna Vangla 09.05.2019 toimingu peale. XX 10.05.2019 kaebusest nähtub, et ta on selles palunud võtta vanglal distsiplinaarmeetmeid teda ümber paigutanud vanglaametnike suhtes ning paigutada ta viivitamatult tagasi tema kambrisse. Samas kaebuses viitab XX VangS § 41 lg-le 1, § 64 lg-tele 1, 2 ja 3 ning Euroopa vanglareeglistiku p-dele 3, 5, 8, 53, 56, 57.1, 58, 59, 60.1, 60.2, 60.5, 60.6 ja 83. Viidatud sätete sisu arvestades saab asuda seisukohale, et XX on sarnaselt halduskohtule esitatud kaebusega ka selles kaebuses rahulolematu tema ümberpaigutamisega mitmekohalisest kambrist üksikkambrisse. Kohus leiab, et sellise sisuga avaldust on võimalik käsitada XX vanglasisese paigutamise kui toimingu peale esitatud vaidena, milles on palutud haldusorganil teha ettekirjutus asja (vaide esitaja vanglasisese paigutamise) uueks otsustamiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p-i 3 tähenduses. Asjaolu, et Tallinna Vangla on nii XX 10.05.2019 pöördumise kui ka sarnase sisuga 13.05.2019 pöördumise 24.05.2019 kirjaga tõlkimise korraldamiseks tagastanud, ei muuda seda, et vaiet saab pidada vanglale esitatuks. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Seega olid praeguses asjas täidetud HKMS § 249 lg-tes 2 ja 5 nimetatud eeldused halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks.
9.XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puuduvad alused.
10.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kohus teha määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.XX kohtule esitatud avaldustest ei nähtu selgelt, millised kahjulikud tagajärjed talle üksikkambris viibimisega tekivad. Kohus ei pea siiski vajalikuks taotlejalt täiendavate selgituste küsimist ning leiab, et esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ja talle üksinda kambris viibimise tõttu mõningate kahjulike tagajärgede tekkimist ei saa täielikult välistada. Siiski ei saa need võimalikud tagajärjed olla nii kaalukad, et õigustaksid esialgse õiguskaitse
3(4)
3-19-891 kohaldamist olukorras, kus kohtule hiljem esitatavat võimalikku kaebust ei saa taotluse asjaoludest tulenevalt pidada perspektiivikaks.
12.Taotleja heidab vanglale peamiselt ette seda, et tema teise kambrisse paigutamise kohta ei koostatud haldusakti. Ringkonnakohus selgitab, et vangla ei pea andma kinni peetava isiku vanglasisese paigutamise korral haldusakti. Eristada tuleb kinnipeetava või vahistatu ümberpaigutamist ühest vanglast teise ning tema vanglasisest paigutamist. Kinni peetava isiku vanglasisene paigutamine on toiming ning erinevalt ümberpaigutamisest ei ole vanglasisese paigutamise korral haldusakti andmise kohustust õigusaktides ette nähtud (Riigikohtu 28.04.2011 otsus nr 3-3-1-10-11, p-d 10, 13). Toimingu puhul ei ole selle eelnev põhjendamine nõutav ning põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 23.05.2013 otsus nr 3-3-1-19-13, p 14). Samuti jätavad õigusnormid vanglale kinni peetava isiku vanglasisese paigutamise üle otsustamisel (sh selle otsustamisel, kas paigutada ta kambrisse eraldi või koos teiste kaaskinnipeetavatega) kaalutlusruumi ning vanglal puudub kohustus paigutada kinni peetav isik tema soovile vastavasse kambrisse (Riigikohtu 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11, pd 11, 12). Praegusel juhul ei nähtu taotleja esialgse õiguskaitse taotlusest selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse arvata, et tema vanglasisene paigutamine oleks olnud ilmselgelt õigusvastane või kambris OK2-08 valitsevad tingimused oleksid vastuolus VangS §-s 41 sätestatud inimväärikuse austamise põhimõttega.
13.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 16.05.2019 määruse, millega halduskohus jättis XX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, ning teeb uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna XX ei saavuta oma taotluse sisulist eesmärki, jääb tema määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.