Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-19-539 30. mai 2019 Kadri Palm OÜ Maurice Bygg kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 22. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.3/18/790 ja 22. veebruari 2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/97-2 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi OÜ Maurice Bygg väljamaksetaotlus nr 13-30.3/18/263
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Maurice Bygg, volitatud esindaja Meelis Leis Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Siim Vellemaa Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Maurice Bygg kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22. oktoobri 2018. a otsus nr 13-30.3/18/790 ja 22. veebruari 2019. a vaideotsus nr 13-30.3/19/97-2.
3.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit OÜ Maurice Bygg väljamaksetaotlust nr 13-30.3/18/263 uuesti läbi vaatama.
4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Maurice Bygg kasuks välja menetluskulu 1240 eurot.
5.Kohus ei võta haldusasja materjalide juurde vastustaja 3. mail 2019. a esitatud OÜ M Detail arveid nr 3A, 4A, 5A, 6A, 7A, 8A, 10A, 9A, 11A, 12A, 13A ja 14A.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. juulil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
3-19-539 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tunnistas 22. oktoobri 2018. a otsusega nr 13-30.3/18/790 kehtetuks PRIA 20. jaanuari 2017. a otsuse nr 13-30.3/17/127 lisa nr 34 OÜ Maurice Bygg osas investeeringutoetuse taotluse nr 64001600029 alusel toetuse määramiseks, jättis rahuldamata OÜ Maurice Bygg investeeringutoetuse taotluse nr 64001600029, nõudis OÜ-lt Maurice Bygg tagasi meetme investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas osas väljamakstud toetuse summas 53 363,06 eurot, kohustas taotlejat maksma tagasinõutava toetusraha tagasi ja otsustas tagasi maksmata toetusraha tasaarvestamise ning määras arvestatava viivise (tl-d 36-38).
2.OÜ Maurice Bygg esitas 15. jaanuaril 2019 vaide PRIA 22. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.3/18/790 kehtetuks tunnistamiseks ja väljamaksetaotluse nr 13-30.3/18/263 rahuldamiseks, mille PRIA jättis 22. veebruari 2019. a vaideotsusega nr 13-30.3/19/97-2 rahuldamata (tl-d 39-46).
3.OÜ Maurice Bygg esitas 22. märtsil 2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 22. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.3/18/790 ja 22. veebruari 2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/97-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi OÜ Maurice Bygg väljamaksetaotlus nr 13-30.3/18/263 (tl-d 2-8).
4.Tartu Halduskohus võttis 25. märtsi 2019. a määrusega OÜ Maurice Bygg kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl 95).
5.PRIA esitas 22. aprillil 2019. a kohtule vastuse kaebusele (tl-d 99-100).
6.Tartu Halduskohus otsustas 25. aprilli 2019. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (tl 102).
7.Vastustaja esitas 3. mail 2019 kohtule täiendavad dokumendid (tl-d 103-162).
8.Kaebaja esitas 13. mail 2019 taotluse (seisukoht vastustaja tõendite osas ning kaebaja menetluskulude nimekiri) (tl-d 164-170).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb PRIA 22. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.3/18/790 ja 22. veebruari 2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/97-2 tühistamist ja PRIA kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja väljamaksetaotlus nr 13-30.3/18/263, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
9.1.PRIA otsus on motiveerimata. PRIA on oma otsuses jätnud esitamata kaalutlused, mille alusel on toetuse määramise otsus tühistatud ning väljamakstud toetuse summat tagasi
3-19-539 nõutakse. Samuti on PRIA jätnud põhjendamata, kuidas on jõutud järeldusele, et toetuse väljamaksete alustest on PRIA-le vale mulje loodud. Jättes täitmata oma põhjendamise kohustuse, on PRIA andnud välja õigusvastase haldusakti. PRIA on teinud haldusakti, kus põhjendav osa koosneb paarist lausest ning seegi ei ole loogiliselt mõistetava sisuga. Motiveerimiskohustuse rikkumise tulemusena ei ole võimalik teostada haldusakti õiguslike aluste osas mingisugust kontrolli, mistõttu kuulub kaebajat koormav haldusakt tühistamisele.
9.2.PRIA otsus sisaldab mitmeid faktivigu. Kaebaja esitas esimese maksetaotluse nr 1330.3/18/19 9. jaanuaril 2018, mitte 9. oktoobril 2018, ning teise maksetaotluse nr 1330.3/18/167 21. märtsil 2018, mitte 13. märtsil 2018 (vt lisa 5.4). Lisaks on PRIA otsuse põhjenduses ebaõigesti märkinud esimese ja kolmanda toetustaotluse summa. Viidatud faktivead ning asjaolu, et otsus on sisuliselt ümberkirjutus 6. juuli 2018. a kirjast (täpselt samad faktivead sisaldusid mõlemas dokumendis), näitab kaebaja hinnangul seda, et PRIA on otsuse teinud hooletult, süvenemata asjasse sisuliselt. Selline suhtumine tekitab paratamatult kahtluse, et PRIA näitas samasugust hooletust ja süvenematust ka tõendite kogumise ja hindamise osas (uurimispõhimõtte nõrk järgimine).
9.3.Ärakuulamisel esitatud kaebaja vastuväited on jäetud täiesti tähelepanuta. Kaebaja esitas PRIA-le 16. augusti 2018. a vastusena 6. juuli 2018. a ärakuulamiskirjale omapoolsed seisukohad ja vastuväited (vt lisa 5.6). PRIA ei andnud sisulist hinnangut kaebuse esitaja poolt välja toodud ühelegi vastuväitele. Asjaolu, et PRIA ei pidanud otsuses vajalikuks vastuväidete osas kirjutada rohkem kui üks generaalne lause, milles võetud seisukohta ja selle põhjust ei ole kaebajale vaevutud selgitama, viitab sellele, et PRIA oli juba enne ärakuulamiskirja saatmist võtnud seisukoha, et kaebajalt tuleb toetusraha tagasi nõuda. Seega on kaebaja hinnangul PRIA teinud otsuse põhjendamatult ja pahatahtlikult, jättes tähelepanuta kaebaja selgitused tegeliku olukorra kohta.
9.4.PRIA kaalutlusõiguse teostamine ei ole jälgitav. PRIA pidanuks oma oletuse usutavuse tõstmiseks ära näitama, et PRIA-st lähtuv raha on kuidagi (täielikult tõendamata) jõudnud eraisikuni. Kaebaja juhib PRIA tähelepanu asjaolule, et esimese maksetaotluse esitamise kuupäeva seisuga oli kaebaja OÜ-le M Detail tasunud arvete (vt lisa 5.10) alusel 103 925,43 eurot (vt lisa 5.11). Kaebajale oli Aime Tarto ja Pille Tarto poolt antud sama kuupäeva seisuga omaniku laenu kokku summas 43 600 eurot. Perioodil 10. jaanuar kuni 21. mai 2018 on kaebaja tasunud OÜ-le M Detail arvete alusel 114 927 eurot (vt lisa 5.11). Sama perioodi jooksul on PRIA kahe maksetaotluse alusel tasunud kaebajale toetussumma 53 363,06 eurot. Eeltoodust nähtub, et kaebaja poolt kantud kulud ning PRIA makstud toetussummad on täiesti erinevas suurusjärgus. OÜ M Detail poolt kaebajale esitatud arvete alusel makstud summad ning fakt, et meetme raames ehitatav hoone on kerkinud (vt lisa 5.17), näitavad, et kaebaja ei ole fiktiivselt summasid tasunud, vaid on teinud seda OÜ M Detail poolt tehtud tööde eest tasumise eesmärgiga. Tehingute näilisust saaks jaatada olukorras, kus hoone ehitus ei edeneks ning ehitustegevus kajastuks vaid paberil. Käesolevalt on OÜ M Detail teinud kõik tööd, mille eest kaebajale arved esitatud on. PRIA otsus on seega üles ehitatud väidetele, millel puudub igasugune tõepõhi.
9.5.PRIA jaoks jääb tähelepanuta asjaolu, et A. Tarto (varasem kaebaja omanik) valdas seisuga 8. oktoober 2017 oma pangakontol summat 67 001,36 eurot (vt lisa 5.12). Järelikult oli omanikul piisavalt varalisi vahendeid, et ettevõttele laenu anda. A. Tarto ei sõltunud kuidagi PRIA-poolsest toetuse väljamaksest, millele PRIA ekslikult vihjab. A. Tarto ei saanud ka loogiliselt ajatelje kontekstis PRIA toetusest osa saada, sest kaebajale tehtud laenuväljamaksed on toimunud enam kui 4 kuud enne PRIA-poolset esimest väljamakset 14. veebruaril 2018. Asjaolu, et A. Tarto oli perioodil 21. september 2015 kuni 20. november 2017 OÜ Rent & Trade osanikuks ning perioodil 16. aprill 2012 kuni 20. november 2017 OÜ Maurice Bygg osanikuks, ei ole käesolevas vaidluses
3-19-539 määrava tähtsusega. PRIA tegi esimese toetuse väljamakse 9. jaanuari 2018 taotluse alusel, aga selleks ajaks olid osanikud mõlemas ettevõttes vahetunud juba enam kui kuu tagasi. See tähendab seda, et hetkel, mil PRIA poolt antud toetusraha kasutama hakati, puudus mõlemal ettevõttel seos A. Tartoga. Lisaks soovib kaebaja tähelepanu juhtida asjaolule, et A. Tarto, olles OÜ Rent & Trade osanik, andis ettevõttele omanikuna laenu. Ettevõttest laenu katteks raha tagasi maksmine ei ole seadusevastane, vaid vastupidi, lausa mõistlikult eeldatav, kuna A. Tarto oli ettevõttesse panustanud rahaliselt suuri summasid.
9.6.Kaebaja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas on eelnevalt kontrolli teostanud Maksu- ja Tolliamet, kuid ühtegi ebaseaduslikku tegevust kontrolli käigus ei tuvastatud (vt lisa 5.13).
9.7.Meetme raames ehitatava hoonega seoses on kõik summad tasutud OÜ M Detail arveldusarvele tehtud tööde eest ning OÜ M Detail ja OÜ Maurice Bygg osanikud ei ole omavahel seotud.
9.8.Ainult pangakontode väljavõtted ei saa olla piisavaks tõendiks, mis kinnitaksid, et toetusprojekti puudutavad arved ei ole kaebaja poolt täies ulatuses tasutud ning et OÜ Maurice Bygg ja OÜ M Detail vahel ei ole tegelikult tehinguid toimunud. Pangakontode väljavõtetest ei selgu raha maksmise eesmärk, tehingute sisu ega juriidilised alused. Pangakonto väljavõte viitab raamatupidamise algdokumendile ning kantud summale. PRIA-le oli teada asjaolu, et madalaima hinnapakkumise teinud OÜ M Detail oli töövõtulepingu alusel õigustatud saama teostatud töövõtu eest kaebajalt tasu.
9.9.PRIA on loonud kunstlikult seosed Troll Husfabrikken AS-i poolt kaebajale rahade tagasi maksmise osas. PRIA ei selgita viidatud väite juures, mis rahasid kaebajale tagasi maksti ning millisel õiguslikul alusel. Kaebaja on 16. augusti 2018 kirjalikes seisukohtades ja vastuväidetes selgitanud, et Troll Husfabrikken AS on kaebaja püsipartner, kellele on korduvalt osutatud ehitustöövõtu teenust Norra Kuningriigis. Seda asjaolu tõendab kaebaja välislaekumiste väljavõte, kust nähtub, et arvete alusel on kandeid kahe ettevõtte vahel tehtud juba 2017 aasta aprilli alguses, s.o enam kui 9 kuud enne PRIA poolt esimese toetussumma välja maksmist (vt lisa 5.15).
9.10.Kaebaja on toetuse väljamakse eeldusena täitnud omafinantseeringu kohustuse. PRIA etteheide omafinantseeringu ebapiisavusest on täiesti alusetu.
10.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.Vaidlustatav otsus on piisavalt põhjendatud.
10.2.Kuna vastustaja on kaebaja poolt kaebuses toodud samasisulistele seisukohtadele ja väidetele vastanud juba vaideotsuses, jääb vastustaja oma vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata.
10.3.Vaidlusaluse otsuse lk 3-4 olevas tabelis on vastustaja käsitlenud kaebaja esimese maksetaotlusega seonduvat raha liikumist, mida hinnates jõudis PRIA vaidlustava otsustuseni taotleja poolt toetusnõuete rikkumise kohta. Nimetatud tabelist on selgesti näha, kuidas raha on liikunud läbi mitme ettevõtte ning eraisiku konto ning jõudnud lõpuks kaebaja kontole tagasi.
10.4.PRIA on oma haldusaktis märgitud asjaoludele tuginedes lugenud tõendatuks, et kaebaja kandis raha ettevõttele OÜ M Detail, kes kandis raha omakorda ettevõttele OÜ Rent & Trade. Kaebajale laekus raha tagasi läbi eraisikute, kelleks olid A. Tarto ja P. Tarto. Lisaks on märgitud, et PRIA luges tõendatuks rahade liikumise taotlejale tagasi ka läbi kolmanda ettevõtte, kelleks oli Troll Husfabrikken AS.
10.5.Järelepärimiste vastustena saadud kontoväljavõtted kinnitasid seega PRIA kahtlusi, et otsuses märgitud isikute omavaheliste korduvate maksete abil lühikese aja jooksul loodi
3-19-539 toetuse väljamakse aluseks PRIA-le vaid mulje, et toetusprojekti puudutavad arved on kaebaja poolt täies ulatuses tasutud. PRIA on seisukohal, et tegelikkuses seda tehtud ei ole; muuhulgas ei ole makstud ka vajalikku omaosaluse osa, mis on toetuse väljamaksmise absoluutseks eelduseks.
10.6.Raha ringmaksetega ehk tehingute ahela loomisega tekitati PRIA-le ebaõige ettekujutus tegelikult mittetoimunud tehingute kohta, mistõttu ei ole täidetud toetuse saamise nõudeid.
10.7.Kaebaja vastuses ärakuulamisele ei olnud selliseid asjaolusid, fakte ja tõendeid, mis PRIA seisukohad ja otsustuse ümber lükkaks. Seda asjaolu on vastustaja oma vaidlustatavas otsuses ning vaideotsuses ka märkinud. Seetõttu ei ole kohane kaebaja väide, et vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud asjaolusid ärakuulamise faasis.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on esitanud kaebuse PRIA 22. oktoobri 2018. a otsuse nr 13-30.3/18/790 ja
22.veebruari 2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/97-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja väljamaksetaotlus nr 13-30.3/18/263. Vaidlustatud 22. oktoobri 2018. a otsusega tunnistas PRIA kehtetuks oma 20. jaanuari 2017. a otsuse lisa nr 34 kaebaja osas investeeringutoetuse taotluse nr 64001600029 alusel toetuse määramiseks; jättis rahuldamata kaebaja investeeringutaotluse; nõudis kaebajalt tagasi meetme investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas osas väljamakstud toetuse summas 53 363,06 eurot.
12.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 26. augustil 2016 meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames taotluse (tl-d 12-25). Kaebaja taotles toetust tootmishoone ehituseks. PRIA rahuldas 20. jaanuari 2017. a otsusega nr 13-30.3/17/127 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 6.4 raames kaebaja toetustaotluse (tl-d 26-28). Otsuse aluseks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 1 p 1, mis PRIA otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Samuti oli PRIA otsuse tegemise aluseks põllumajandusministri poolt 13. märtsil 2015 vastu võetud määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 25) § 14 ja § 15 lg 2. PRIA maksis kaebajale esimese toetuse summas 26 468,93 eurot, teise toetuse summas 26 894,13 eurot, kuid kolmanda toetusosa summas 24 706,93 eurot jättis PRIA väljastamata (tl 3p).
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajale saab ette heita omafinantseeringu nõuete väidetavat rikkumist raha ringmaksete kaudu. Kokkuvõttes taandub vaidlus küsimusele, kas kaebaja tekitas toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on täitnud omafinantseeringu nõude ning selle tõendamiseks arvete tasumise ja PRIA-le esitamise nõuded näiliselt, millega on loonud toetuse saamise tingimused kunstlikult. Kaebaja sellega ei nõustu.
14.PRIA nõudis 22. oktoobri 2018. a otsusega nr 13-30.3/18/790 kaebajale makstud toetuse summas 53 363,06 eurot tagasi (tl-d 36-38). Kaebaja hinnangul on ebaõige PRIA poolt õigusliku aluse rakendus haldusakti väljaandmisel, sest haldusakt ei vasta küsimusele – millist toetusraha saamise konkreetset eeskirja on kaebaja eiranud või mis hooletusega on kaebaja
3-19-539 hakkama saanud. Lisaks ei ole haldusaktist võimalik välja lugeda ühtegi viidet sellele, millist võltsitud tõendit kaebaja on kasutanud, millise vajaliku teabe on jätnud kaebaja hooletuse tõttu esitamata või millised on need tehingud, mis PRIA hinnangul on teostatud näiliselt. Kokkuvõtvalt ei nähtu haldusaktist see eluliste asjaolude kogum, mida saaks kaebajale eeskirja eiramise või hooletuse sisustamisena ette heita. Kaebaja jaoks pole tervikuna mõistetav, mis põhjusel on toetuse määramise otsus kehtetuks tunnistatud ning keeldutud kolmanda väljamaksetaotluse rahuldamisest.
15.Esmalt märgib kohus, et PRIA on 22. oktoobri 2018. a otsuses selgelt tähendanud, et nõuab toetuse tagasi põhjusel, et kaebaja on toetuse saamise tingimused loonud kunstlikult. Vastustaja selgitas, et raha ringmaksetega ehk tehingu ahela loomisega tekitati PRIA-le ebaõige ettekujutus tegelikult mittetoimunud tehingute kohta, mistõttu ei ole täidetud toetuse saamise nõuded. Määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Riigikohus on 17. detsembri 2018. a otsuses asjas nr 316-567 selgitanud, et viidatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse üldpõhimõte. Kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-38-07, p 19; Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-251/16: Cussens, p 31; C-279/05: Vonk Dairy Products BV, p 33; C-110/99: Emsland-Stärke, p-d 52-53).
16.PRIA on 22. oktoobri 2018. a otsuses selgitanud, et otsuses toodud tabelist on selgesti näha, kuidas raha on liikunud läbi mitme ettevõtte ning eraisiku konto ning jõudnud lõpuks taotleja kontole tagasi. Viidates pangakontode väljavõtetele, mille kohaselt kandis OÜ Maurice Bygg raha OÜ-le M Detail, kes omakorda kandis raha OÜ-le Rent & Trade ning pangakontode väljavõtetele, mille kohaselt OÜ-le Maurice Bygg laekus raha eraisikutelt A. Tarto ja P. Tarto ning Troll Husfabrikken AS-lt, teeb PRIA järelduse, et ettevõtete omavaheliste korduvate maksete abil lühikese aja jooksul loodi PRIA-le mulje, et toetusprojekti puudutavad arved on taotleja poolt täies ulatuses tasutud. PRIA leidis, et tegelikkuses seda tehtud ei ole, sh ei ole makstud ka vajalikku omaosaluse osa, mis on toetuse väljamaksmise eelduseks. Sellise järelduse kujundamisel on PRIA pidanud oluliseks isikute seotust, nimelt on OÜ Maurice Bygg ja OÜ Rent & Trade 100% osanikuks P. Tarto. OÜ Rent & Trade osanikuks on perioodil 21. september 2015 kuni 20. november 2017 olnud ka A. Tarto, kes on omakorda olnud OÜ Maurice Bygg ja OÜ Rent & Trade asutaja. Lisaks on A. Tarto OÜ-s Maurice Bygg olnud osanik ajavahemikul 16. aprill 2012 kuni 20. november 2017. Troll Husfabrikken AS osanikuks on Meeme Tarto, kes oli juhatuse liige OÜ-s Maurice Bygg ajavahemikul 14. mai 2012 kuni 21. juuni 2016. Lisaks on M. Tarto juhatuse liige OÜ-s Rent & Trade.
17.Kohtu hinnangul ei ole PRIA veenvalt tõendanud, et tegelikkuses tehinguid kaebaja ja temaga seotud äriühingute vahel ei toimunud ning ringi liikus vaid raha. Vaidlustatud otsuse tabelist ei ole kohtule ilmselge, et tegelikult tehinguid ei toimunud. PRIA ei ole tõendanud, et kaebaja rikkus õiguste kuritarvituste keeldu. Samuti ei ole PRIA hinnanud kaebaja tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. PRIA vaidlustatud otsus ja vaideotsus on põhjenduste osas napp ja üldsõnaline ega võimalda kohtul hinnata, kuidas PRIA oma järelduseni jõudis. Kohus
3-19-539 nõustub kaebajaga, et PRIA on oma otsuse koostanud väidetest ja õigusnormide ümberkirjutustest, seejuures puudub õiguslik argumentatsioon, mis seoks esitatud väited ja normid omavahel loogiliselt ning põhjendaks ka väidete tõesust.
18.Ainult pangakontode väljavõtted ei saa olla piisavaks tõendiks, mis kinnitaksid, et toetusprojekti puudutavad arved ei ole kaebaja poolt täies ulatuses tasutud ning osapoolte vahele ei ole tegelikult tehinguid toimunud. Pealegi ei ole kaebaja ja temaga seotud äriühingud teinud väljamakseid vaid PRIA toetussummade ulatuses. Kaebaja juhtis õigesti PRIA tähelepanu asjaolule, et esimese maksetaotluse esitamise kuupäeva seisuga oli kaebaja OÜ-le M Detail tasunud arvete alusel 103 925,43 eurot (tl-d 56-58). Kaebajale oli A. Tarto ja P. Tarto poolt antud sama kuupäeva seisuga omaniku laenu kokku summas 43 600 eurot. Perioodil 10. jaanuar kuni 21. mai 2018 on kaebaja tasunud OÜ-le M Detail arvete alusel 114 927 eurot. Sama perioodi jooksul on PRIA kahe maksetaotluse alusel tasunud kaebajale toetussumma 53 363,06 eurot. Seega on kaebaja poolt kantud kulud ja PRIA makstud toetussummad täiesti erinevas suurusjärgus.
19.Pangakontode väljavõtted viitavad raamatupidamise algdokumentidele, aga neid ei ole vastustaja hinnanud. Nii nt on kaebaja 5. septembril 2017 tasunud OÜ-le M Detail arve nr 3/A alusel 17 605,20 eurot (tl-d 37, 56). Asja materjalidest nähtub, et OÜ M Detail on arve nr 3/A kohaselt kaebajale müünud 17 605,20 euro eest erinevaid kaupu või teenuseid (täited; soojakud ja olmeruumid; teed ja laod; piirded ja reklaamtahvlid; tööohutusmeetme; vesi ja kanalisatsioon; elektripaigaldus; valgustus; side ja infosüsteemid) (tl 48). Kohtule on arusaamatu, miks PRIA seda tehingut (ja ka kõiki teisi vaidlustatud otsuse lk-del 3 ja 4 tabelis märgitud tehinguid) näiliseks peab – kas tegelikkuses ei ole kaebaja nimetatud kaupu ja teenuseid OÜ-lt M Detail saanud? Kuigi seotud isikud teevad fiktiivsete tehingute tegemise kergemaks, ei saa ainuüksi isikute seotuse argumendile tuginedes järeldada, et tehinguid ei ole tegelikult toimunud. Tehingute fiktiivsusele võiks viidata näiteks asjaolu, et tootmishoonet, mille ehitamiseks kaebaja toetust taotles, ei ole ehitatud, kuid nagu nähtub kaebaja poolt esitatud fotodelt, on seda siiski tehtud (tl-d 72-74). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodidel september ja oktoober 2017 on kontrolli teostanud ka Maksu- ja Tolliamet, kes maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastanud ega tehingute fiktiivsusele viidanud (tl 66).
20.Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et vastustaja on jätnud ärakuulamisel esitatud kaebaja vastuväited täiesti tähelepanuta. Kaebaja esitas vastustajale 16. augustil 2018 vastusena 6. juuli 2018. a ärakuulamiskirjale omapoolsed seisukohad ja vastuväited (tl-d 34-35). Muuhulgas selgitas kaebaja, et tootmishoone välikonstruktsioonide ehitus on lõppemas ning PRIA-l on võimalik kontrollida, kas tootmishoone valmiduse aste vastab akteeritud tööde mahule. Samuti on PRIA-l võimalik kaebaja kontoväljavõte alusel kontrollida, kas tasutud on kõigi tööde eest, mis on vastu võetud ja mille eest töövõtja on arve esitanud. Kaebaja selgitas, et kuna OÜ M Detail ja OÜ Rent & Trade kandsid ka tegelikult tööde teostamisega seotud kulusid (materjalide ost, seadmete rent jne) ja tööd said kokkulepitud mahus valmis, ei saa nimetada nende vahel sõlmitud lepingut ja lepingu alusel tehtud makseid fiktiivseteks. Tehingud, mille alusel OÜ M Detail on tasunud Troll Husfabrikken AS-le ning Troll Husfabrikken AS on tasunud kaebajale, ei ole omavahel seotud. Samuti ei ole Troll Husfabrikken AS maksed kaebajale seotud PRIA toetusega tootmishoone ehitusega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks neid väiteid kontrollinud või esitanud põhjendusi nende väidete ümberlükkamiseks. PRIA märkis kaebaja seisukohtade osas üldsõnaliselt vaid seda, et kaebaja vastuses ei olnud asjaolusid, fakte ja tõendeid, mis PRIA seisukoha ümber lükkaks (tl 37p).
3-19-539
21.PRIA väidab vaidlusaluses otsuses, et kaebaja on jätnud täitmata omafinantseeringu nõude. Kohtu hinnangul on PRIA väide, et kaebajal puudus omaosaluse osa, tõendamata. Sellist väidet ei toeta ka kaebaja pangaväljavõttest nähtuv kreeditkäive.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude. HMS § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PRIA 22. oktoobri 2018. a otsus nr 13-30.3/18/790 ja 22. veebruari 2019. a vaideotsus nr 13-30.3/19/97-2 neile tingimustele ei vasta. PRIA otsuse ja vaideotsuse selgitused ei ole kohtul kontrollitavad.
23.Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna PRIA 22. oktoobri 2018. a otsus nr 13-30.3/18/790 ja
22.veebruari 2019. a vaideotsus nr 13-30.3/19/97-2 tühistatakse. Kohus kohustab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 alusel PRIA-t kaebaja väljamaksetaotlust nr 13-30.3/18/263 uuesti lahendama. PRIA-l tuleb kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates arvestada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.
24.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja esitas kohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl-d 164-170). Kaebaja kandis käesolevas kohtuasjas kokku menetluskulusid summas 1240 eurot (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, õigusabikulu seoses kaebuse koostamisega ja PRIA täiendavate tõendite tutvumisega ning seisukoha kujundamisega). Kohus peab põhjendatuks mõista PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1240 eurot.
25.Vastustaja esitas 3. mail 2019. a kohtule täiendavad tõendid, sh kaebaja esimese ja teise maksetaotluse dokumendid koos väljamakset kinnitavate tõenditega. Maksetaotluse nr 1 juurde lisatud OÜ M Detail arved nr 3A, 4A, 5A, 6A, 7A, 8A ning 10A (tl-d 121-127) ja maksetaotluse juurde nr 2 lisatud OÜ M Detail arved nr 9A, 11A, 12A, 13A ning 14A (tl-d 142-146) on varasemalt koos kaebusega juba halduskohtule esitatud. Seetõttu ei võta kohus HKMS § 62 lg 2 alusel neid arveid haldusasja materjalide juurde.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.