Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2285
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14. juuli 2017. a hoiatuse nr 1612899/00466 ja Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2017. a korralduse nr 1524-k tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Ene Soop Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2019. a määruse haldusasjas nr 3-17-2285 resolutsiooni punkti 3 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2019. a määruse haldusasjas nr 3-17-2285 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
Tagastada XX määruskaebuselt haldusasjas nr 3-17-2285 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see XX (isikukood XXXXXXXXXXX) arveldusarvele EE591010010120318018 AS-s SEB Pank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 12.08.2016 ettekirjutusega nr 1612899/00466 Tallinnas Kooli tn 1-5 korteri omanikku XX hiljemalt 12.10.2016 esitama TLPA-le kasutusteatise ehitise ümberehitamise kohta koos ümberehitise (s.o korteri nr 5 kohal olevale pööningu osale ehitatud abiruumi, millesse pääseb ainult korteri nr 5 kaudu) nõuetekohasust ja kasutamisotstarbele vastavust tõendava ehitise erakorralise auditiga. Juhul, kui auditi aruandest selgub, et ehitise ümberehitamine ei ole nõuetekohane ja/või ei vasta kasutamisotstarbele, tuli XX-l hiljemalt 12.01.2017 esitada TLPA-le ehitusteatis koos
3-17-2285 nõuetekohase ehitusprojektiga. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle täitmata jätmise korral rakendatakse adressaadi suhtes sunniraha 2000 eurot.
2.XX esitas TLPA-le 12.10.2016 ehitise erakorralise auditi, kuid kuna selle koostanud ehituseksperdil puudus pädevus hinnata tuleohutust, nõudis TLPA 14.11.2016 kirjaga nr 44/3298-1 XX-lt hiljemalt 12.12.2016 auditi täiendamist ja tuleohutusauditi esitamist. Kuna XX tuleohutusauditit ei esitanud, pöördus TLPA 19.05.2017 tuleohutusalase hinnangu saamiseks Päästeameti poole, kes leidis 31.05.2017 seisukohas, et Kooli tn 1-5 laiendusega pööningule ei ole täidetud tuleohutusnõuded.
3.TLPA märkis 14.07.2017 hoiatuses nr 1612899/00466, et Päästeameti seisukohast tulenevalt ei vasta Kooli tn 1-5 ebaseaduslik laiendamine ehitisele esitatavatele nõuetele, kuid põhjusel, et TLPA 12.08.2016 ettekirjutus on osaliselt täidetud, ei rakendata adressaadi suhtes sunniraha, vaid määratakse ettekirjutuse teise nõude täitmiseks uus tähtaeg. XX-l tuleb hiljemalt 14.12.2017 esitada TLPA-le nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusteatis ning selle nõude mittetäitmise korral rakendatakse tema suhtes sunniraha 2000 eurot.
4.Tallinna Linnavalitus jättis 04.10.2017 korraldusega nr 1524-k rahuldamata XX 14.08.2017 vaide TLPA 14.07.2017 hoiatuse kehtetuks tunnistamiseks.
5.XX esitas 06.11.2017 kaebuse TLPA 14.07.2017 hoiatuse nr 1612899/00466 ja Tallinna Linnavalituse 04.10.2017 korralduse nr 1524-k tühistamiseks.
6.XX esitas TLPA-le 05.11.2018 täpsustatud kasutusteatise nr 1811301/04980, mille TLPA luges 15.01.2019 teavitatuks.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 17.04.2019 määrusega haldusasja nr 3-17-2285 menetluse (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 2) ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kuigi vastustaja hinnangul tuleks kaebus jätta HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, on põhjendatud haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, sest kaebuse ese on ära langenud. Kaebaja on sisuliselt saavutanud oma eesmärgi, kuivõrd kasutusteatise teavitatuks lugemisega on kaebaja TLPA 12.08.2016 ettekirjutuse täitnud ning seega ei oma ettekirjutuse tagamiseks tehtud TLPA 14.07.2017 hoiatus ja sellega seonduv vaideotsus tema suhtes enam regulatiivset toimet, vaid on kehtivuse kaotanud. Haldusakti ammendumise tõttu tuleb menetlus lõpetada (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Kaebaja täitis 12.08.2016 ettekirjutuse nõuded alles 05.11.2018 esitatud kasutusteatise menetluses (st esitas täiendavad dokumendid, mille alusel sai ehitise lugeda ohutuks) ning kasutusteatise TLPA poolt 15.01.2019 teavitatuks lugemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei ole menetluse käigus loobunud nõudest esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, vaid kuna kaebaja esitas lõpuks kasutusteatise koos nõuetekohase auditiga, siis puudus TLPA-l vajadus nõuda ettekirjutuse teise nõude täitmist. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 alusel tema enda kanda, sest vaidlus muutus ainetuks tema enda poolt täiendavate dokumentide esitamise, mitte vastustaja poolt kohtumenetlusest tingituna sooritatud toimingute tõttu. Menetluskulud tulnuks HKMS § 108 lg 4 kohaselt jätta kaebaja kanda ka juhul, kui kohus oleks vastustaja taotlust arvestades jätnud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 08.05.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada osas, milles kaebaja menetluskulud jäeti tema enda kanda, ja teha selles osas uus määrus, millega mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Kaebuses taotleti TLPA 14.07.2017 haldusakti tühistamist, sest selles esitatud nõuded olid õigusvastased, ning kuna vastustaja aktis märgitud dokumente lõpuks ei nõudnudki, siis peab HKMS § 108 lg 6 järgi menetluskulud kandma 2(4)
3-17-2285 vastustaja. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja ei ole vaidlustanud TLPA 12.08.2016 ettekirjutust, vaid täitis selle ise. Kaebaja taotles koos TLPA 14.07.2017 täiendava ettekirjutuse / hoiatuse tühistamisega ka TLPA 12.08.2016 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei ole esitanud vastustaja nõutud ehitusprojekti ega taotlenud muinsuskaitse eritingimusi. TLPA 12.08.2016 ettekirjutus sisaldas kahte vastuolulist nõuet ning vastustaja hindas algselt esitatud auditi alusetult ebapiisavaks. Kaebuses on ka leitud, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lg 6 järgi puudus vastustajal üldse pädevus nõuda lisaks auditile ka ehitusprojekti koostamist. Seega on ebaõige väita, et kaebaja täitis 05.11.2018 lõpuks ise ettekirjutuse esimese nõude ja vastustaja ei ole millestki loobunud. TLPA nõuded on olnud algusest peale ebaselged ja pidevalt muutunud. TLPA 14.07.2017 haldusakt ei sisaldanud pelgalt uut hoiatust, vaid selles oli tuvastatud uusi asjaolusid ning esitati lisanõue ehitusprojekti ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks. Kuna Päästeamet ei teadnud arvamust andes, et tegemist ei ole uue ehitusega, vaid ligi 30 aastat tagasi tehtud muudatusega ning kaebajalt nõuti alusetult ehitise kandekonstruktsioonide tuleohutuse auditit või ehitusdokumente, mis ei puuduta üldse treppi ega vaheseina (mille ohutus oli tõendatud), siis on väär ka seisukoht, et kasutusteatise teavitatuks lugemise muutis võimalikuks ainult kaebaja enda hilisem tegevus. Kaebusega kohtusse pöördumise ajaks oli kaebaja kõik auditi nõuded täitnud, kuid haldusorgan nõudis temalt sunniraha ähvardusel jätkuvalt ehitusprojekti. Kaebajat ei saa karistada selle eest, et ta pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebaja oli nõus menetluskulud ise kandma vaid siis, kui asjas sõlmitakse kompromiss, mida aga ei sündinud. Praegusel juhul on vastustaja selgelt loobunud 14.07.2017 haldusaktis esitatud nõuetest, mis olid halduskohtus vaidlustatud. Kaebaja esitas kohtumenetluse ajal haldusorganitele üksnes täiendavaid selgitusi, et nõuded on auditi esitamisega täidetud, mitte ei tegelenud ettekirjutuse aktiivse täitmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.XX määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavaid seisukohti, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. Kuna kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas (s.o resolutsiooni p 3), siis ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt.
10.Kuna halduskohus lõpetas 17.04.2019 määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis omab menetluskulude jaotuse seisukohalt HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt esmajoones tähtsust, kas kaebuse esemeks olevate haldusaktide mõju ammendumine oli tingitud kaebuse esitamisest või mitte. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks samas kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui vaidlustatud haldusaktide mõju ammendumine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018 määrus nr 3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15).
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja esitas halduskohtule taotlused üksnes TLPA 14.07.2017 hoiatuse ja Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning selliste nõuetega on kaebus Tallinna Halduskohtu 20.12.2017 määrusega ka menetlusse võetud. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et kaebus sisaldas ühtlasi TLPA 12.08.2016 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Olenemata sellest, et menetlusdokumentide 3(4)
3-17-2285 põhjendustes on kaebaja esitanud väiteid ka TLPA 12.08.2016 ettekirjutuse õigusvastasusest, ei muuda see kõnealust ettekirjutust tema kaebuse esemeks. Ringkonnakohus ei nõustu samuti järeldusega, et TLPA 14.07.2017 hoiatusega on muudetud TLPA 12.08.2016 ettekirjutusega kaebajale esitatud nõudeid. Nõude muutmiseks ei ole alust lugeda hoiatuses kaebaja tähelepanu juhtimist sellele, et nõuetekohase ehitusprojekti koostamiseks tuleb XX-l eelnevalt taotleda ka muinsuskaitse eritingimused. Nimetatud nõue ei tulenenud TLPA 14.07.2017 hoiatusest, vaid selles viidatud õigusaktide sätetest koostoimes asjaoluga, et Kooli tn 1 paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal.
12.Kuigi tuleb möönda, et TLPA 12.08.2016 ettekirjutuses välja toodud nõuded saanuks sõnastada praegusest märksa arusaadavamalt, nähtub neist siiski, et esmajoones tuli kaebajal hiljemalt 12.10.2016 esitada TLPA-le ehitise erakorralise auditi aruanne. Kui auditi tulemused kinnitavad ümberehituse nõuetekohasust ja kasutamisotstarbele vastavust, siis tuli hiljemalt 12.10.2016 esitada TLPA-le ühtlasi kasutusteatis ehitise ümberehitamise kohta. Kui auditi tulemuste kohaselt ei ole ümberehitus nõuetekohane ja/või ei vasta kasutamisotstarbele, siis tuli hiljemalt 12.01.2017 esitada TLPA-le ehitusteatis koos nõuetekohase ehitusprojektiga. Seega ei tulenenud ettekirjutusest nõuet esitada ehitusteatist ja ehitusprojekti juhul, kui auditi aruanne kinnitab ümberehituse nõuetekohasust ja vastavust kasutamisotstarbele ning TLPA saab selle alusel kasutusteatise aktsepteerida.
13.Kaebaja esitas TLPA-le 12.10.2016 auditi aruande (I kd, tl 49-69p), millele TLPA heitis 14.11.2016 kirjas nr 4-4/3298-1 (I kd, tl 72-73) ette, et see ei sisalda konkreetset järeldust, kas Kooli tn 1 korteri nr 5 pööningule teostatud ümberehitus on nõuetekohane ja/või vastab kasutamisotstarbele ning on kasutamiseks ohutu. Samuti märkis vastustaja, et aruande koostanud ehituseksperdil puudub tuleohutuse auditi teostamise pädevus. Sellest tulenevalt nõuti kaebajalt hiljemalt 12.12.2016 nõuetekohase auditi (sh tuleohutuse osas) esitamist. XX esitas kasutusteatise koos 13.12.2016 täiendatud auditi aruandega ja 02.11.2017 tuleohutuse alase eksperthinnanguga TLPA-le alles 13.12.2017 (I kd, tl 76-85p) ehk juba kohtumenetluse ajal. Päästeameti 31.05.2017 seisukohas nr 7.2-2.1/10525-2 (I kd, tl 71-71p) toodut arvestades ei olnud ümberehituse ohutus TLPA hinnangul ka täiendatud auditiga tõendatud. TLPA-le 15.06.2018 esitatud uue kasutusteatise menetluses on kaebaja esitanud vastuseks TLPA ja Päästeameti märkustele hulgaliselt uusi dokumente (nt tuletõkkeukse paigaldamise kohta; joonised trepi ja vaheseina kohta; korstnapühkija akt; riigilõivu tasumise kviitung – I kd, tl 131138; I kd, tl 152-156; I kd, tl 165-177; I kd, tl 184; I kd, tl 191-194). Asja materjalid ei kinnita seega kaebaja väidet, et vastustaja on kasutusteatise 15.01.2019 teavitatuks lugemisega sisuliselt kaebuse õigeks võtnud ning kaebaja korduvate selgituste põhjal järelikult lõpuks möönnud ettekirjutuse osade nõuete alusetust ja XX poolt juba 12.10.2016 esitatud auditi piisavust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja hinnangut, et kasutusteatise aktsepteerimise tingis oluliste asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (st kaebaja poolt lisadokumentide esitamine), mitte kaebuse esitamine. Kuna ehitise erakorralise auditi aruanne koos täiendavalt esitatud dokumentidega kinnitas ümberehituse nõuetekohasust ja vastavust kasutamisotstarbele, siis langes kasutusteatise aktsepteerimisega automaatselt ära nõue esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, kuid see ei tähenda, et vastustaja oleks mingist nõudest loobunud.
14.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2019 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
15.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna XX on määruskaebuse esitamisel tasunud 08.05.2019 riigilõivu 15 eurot (II kd, tl 4), siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.