3-18-2336/14 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tartu Vangla 30.10.2018 otsustuses nr 6-24/8221-3 on vangla selgitanud, et saab kaaluda kaebaja ümberpaigutamise võimalusi avavanglasse ümberpaigutamiseks alles alates 15.04.2021 kui karistuse lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud ja ära on kantud karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 p 2 sätestatud osa karistusajast, see on vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kaebaja tähelepanu on juhitud sellele, et avavanglasse ümberpaigutamise tingimused on sätestatud seadusega ja kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt ümberpaigutamist teise vanglasse. A.B. on esitanud 07.11.2018 vaide 30.10.2018 otsustusele ning 12.12.2018 vaideotsusega nr 111/414-2 on jäetud A. B. 07.11.2018 esitatud vaie rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on A. B. esitanud 24.09.2018 Tartu Vanglale ka selgitustaotluse, kus nõudis selgitust , kuidas vangla kasutab kinnipeetava riskihindamisel arhiveeritud kriminaal- ja väärteoasjades olevaid andmeid, mille kohta on Tartu Vangla andnud vastuse 17.10.2018 nr 23/3142-2. 13.12.2018 on A. B. esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 30.10.2018 otsustuse nr 6-24/8221-3 ja 12.12.2018 vaideotsuse nr 1-11/414-2 tühistamist. Tartu Halduskohus on kaebuse kohtumäärusega 29.01.2019 menetlusse võtnud ning kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud. Kaebaja seisukohad Kaebuse kohaselt on A. B. seisukohal, et 15.10.2018 hakkas kehtima Täitmisplaani uus redaktsioon, mille kohaselt on võimalik ümber paigutada kõrgohtliku ohutasemega kinnipeetavaid individuaalsest täitmiskavast tulenevalt juhul kui vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 30.10.2018 otsustuse nr 6-24/8221-3 ja 12.12.2018 vaideotsuse nr 1-11/414-2 tühistamist ja taotleb keelata Tartu Vanglal kaebaja avavanglasse otsustamisel tugineda riskihinnangule, mis on tehtud ilma õigusliku aluseta. Kaebaja sooviks on, et vangla põhjendaks oma haldusakti, millest on vangla oma otsuse tegemisel lähtunud. Hilisemalt esitatud taotluses on kaebaja leidnud, et kaebaja nõudeid võib käsitleda ühe nõudena, et riskihindamise õiguspärasust saab kohus läbi vaadata ka Tartu Vangla 30.01.2018 otsustuse õiguspärasuse hindamisel. Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas vangla otsused on kooskõlas karistusseadustiku sätetega. Kaebaja märgib, et riskihindamise kokkuvõttes on arvestatud arhiivi kantud andmetega, mida ei peaks tegema. Kaebaja viitab Täitmisplaani § 17 lg 1 p-le 3. Kaebaja taotleb, et kohtulahendis avaldatakse tema nimi initsiaalidega. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 07.02.2018 kohtulahendile nr 1-14-10087. Vastustaja seisukoht Tartu Vangla märgib, et kaebajal tulnuks esitada kohustamiskaebus ning tühistamiskaebuse menetlusse võtmine ei ole lubatav. Samas taotleb vangla jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla seisukohalt ei tulene vanglal kohustust kinnipeetav ümber paigutada avavanglasse, vangla viitab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1, mis sätestab ümberpaigutamise alused. Vastustaja viitab Täitmisplaani 3 peatüki 2-le jaole, mis sätestab selle üldtingimused. Antud juhul ei ole kaebaja puhul täidetud Täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 eeldused. Vastustaja viitab kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale, et riskihindamise tulemusena tuleb hinnata isiku ohutuse ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ning eraldiseisvalt ei ole avavanglasse paigutamise kriteeriumiks arhiivi kantud andmed karistatuse kohta.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja sooviks on tema ümberpaigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse, mille kohta on kaebaja teinud vastava taotluse. Tartu Vangla on 30.10.2018 otsustusega nr 624/8221-3 jätnud taotluse toimingu sooritamiseks rahuldamata. Antud juhul loeb kohus õigeks vangla sellekohast otsustust 30.10.2018, kuna eelmine otsustus 23.10.2018 esitatud taotlusele on olnud puudulik arvuti rikke tõttu, mida vangla ise on märkinud kaevatava otsustuse teises lõigus. 2.Kuigi vangla on märkinud, et kaebajal tulnuks esitada kohustamiskaebus ning tühistamisnõue ei ole lubatav, on kohus menetlenud asja tühistamisnõudes ja leidnud, et nõuded on olnud lubatavad. Juhul kui kohus tühistaks kaevatava otsuse, jääks lahendamata kaebaja 11.10.2018 esitatud taotlus, mis tulnuks vanglal uuesti menetleda, seega on kohus seisukohal, et asja saab menetleda ka ilma kohustamisnõudeta. Antud juhul on kohus leidnud, et vangla on õiguspäraselt toiminud, olles 30.10.2018 otsustusega nr 6-24/8221-3 jätnud kaebaja 11.10.2018 esitatud taotluse rahuldamata. 3.Kohus on seisukohal, et kaebus haldusaktide tühistamise nõudes on menetletav ning kohus jätab kaebuse haldusaktide tühistamise nõudes rahuldamata. 4.VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavat ümber paigutada tema nõusolekul avavanglasse, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on alus oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Justiitsministri määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 17 lg 1 p 1 alusel kui reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat ja kinnipeetava vanglasse vastuvõtmine on lõppenud, riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav kõrg- või üliohtlik, tal ei ole diagnoositud narkomaaniat ja ta on läbinud alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused ning kinnipeetav vastab sama sätte lõikes 2 sätestatud tingimustele, võib isiku paigutada avavanglasse. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab vanglal olema piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Kohus märgib, et avavangla on kergema režiimiga vangla ja võimaldab kinnipeetavatel töötada järelevalveta väljaspool vanglat, mistõttu peab vangla olema veendunud, et isik on õiguskuuleka käitumisega, et teda avavanglasse üle viia. Seega on põhjendatud vangla poolt teha kindlaks avavanglasse paigutamise kriteeriumid isiku suhtes. Antud juhul peab kohus usaldusväärseks ja põhjendatuks vangla poolt väljatoodud põhjendusi, mis olid aluseks kaebaja avavanglasse mitteümberpaigutamise otsustamisel. Vaadates kinnipeetava individuaalset täitmiskava nähtub, et kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras, millest osa karistusi on arhiveeritud. Individuaalsest täitmiskavast nähtub, et isikut on karistatud kuuel korral, millest neli on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda, eelnevalt on karistatud varavastaste kuritegude eest. Viimane süüdimõistmine on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja arvutikelmus, kuriteo toimepanemise ajendiks on sõltuvusprobleemid ja impulsiivsus. Kohus märgib, et riskianalüüsi tehes isiku suhtes, kelle kohta on vaja hinnangut teha, tuleb arvestada ka tegudega, mille osas on määratud karistused arhiveeritud, riskihindamist koostades tuleb kõiki asjaolusid kontrollida.

5.Kohus nõustub vanglaga, et seaduseandja on andnud vanglale kaalutlusruumi otsustamaks seda, kas isik vastab avavanglasse paigutamise tingimustele või mitte. Vangla on juhindunud otsustuse tegemisel VangS § 20 lg 1 ja Täitmisplaani § 17 lg 1 p 3, mille kohaselt kinnipeetav paigutatakse tema nõusolekul avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda individuaalse täitmiskava alusel: kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist, ta on läbinud ümberpaigutamise otsustamise ajaks selle ajani individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid läbida, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud ja kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele. Täitmisplaani § 17 lg 2 kohaselt peab avavanglasse ümberpaigutatav kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist; kinnipeetav ei ole põgenemiskalduvustega; riskihinnangust tulenevalt puudub tugevdatud järelevalve vajadus; kinnipeetav ei ole kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses; välismaalasest kinnipeetaval on elamisluba. Antud asjas ei ole kaebaja puhul täidetud Täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 sätestatud eeldused, mistõttu avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamine on vastuolus kehtiva õigusega. Isikut on hinnatud kõrgohtlikuks avalikkuse suhtes ja võimalikuks on peetud korduva kuriteo toimepanemist. Kaebajale on selgitatud ka, et vangla saab kaaluda kaebaja ümberpaigutamist alates 15.04.2021, kui karistuse lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud ning kaebaja on ära kandnud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud osa karistusajast. Kaebaja paigutamine avavanglasse enne eelpoolnimetatud kuupäeva oleks vastuolus kehtiva õigusega. 6.Kohus märgib, et seadusest ei tulene vanglale kohustust alustada kinnipeetava suhtes tema ümberpaigutamise menetlust, vaid seda teeb vangla ise kui kinnipeetav vastab ümberpaigutamise tingimustele. Kohus märgib, et isegi juhul kui vangla leiab, et kinnipeetav vastab kõigile avavanglasse üleviimise nõuetele ei teki kohustust kinnipeetavat avavanglasse ümberpaigutamiseks ning ka juhul kui vangla on teinud kaalutlusvea asja otsustamisel, ei saa seda pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks (Tartu Ringkonnakohus 3-17-2700). Samas puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ühest vanglast teise. 7.Kaebaja on viidanud sellele, et tema suhtes on asja lahendamisel arvesse võetud andmed, mis on kantud arhiivi. Kohus nõustub siinjuures vanglaga, et avavanglasse ümberpaigutamise üldtingimused näevad ette, et kinnipeetava suhtes riskihindamise tulemusel tuleb lähtuda ohuhinnangust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Vangla on märkinud, et oluline ei ole see, mitu arhiivi kantud karistust kaebajal on, vaid see, milline on riskihindamise tulemusel isiku ohutuse ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kaebaja on hinnatud kõrgohtlikuks avalikkuse suhtes. Arhiiviandmetel tekib õiguslik tähendus avavanglasse paigutamise üle otsustamisel. Kaebaja poolt viidatud kohtulahend ei anna alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. 8.Kaebaja poolt välja toodud riskihinnangust lähtuvad tegevused ja sotsiaalprogrammi läbimine ei muuda antud juhul kohtu poolt tehtavat otsust. Isik ei vasta Täitmisplaanis § 17 lg 1 p 3 sätestatud tingimustele ja lähtuma peab KarS § 76 lg 2 p 2.