Korrakaitse › Vanglad

kriminaalmenetluses ja ei kuulu kuritegelikku ühendusse ning tal pole ka distsiplinaarkaristusi. H. Simm on ise nõus avavanglasse paigutamisega. Tallinna Vangla on esitanud 07.01.2019 oma seisukoha nr 6-3/18/28828-2 , milles märgib, et kinnipeetavat Herman Simmi võib paigutada Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Tartu Vangla on 08.01.2019 otsusega nr 6-5/212-5 otsustanud paigutada kinnipeetav Herman Simm edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse. H. Simmi ümberpaigutamine avavanglasse tuleneb individuaalsest täitmiskavast „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 ja vangistusseaduse (VangS) § 20. Justiitsminister on 16.01.2019 käskkirjaga nr 15 tunnistanud kehtetuks Tartu Vangla ametniku 08.01.2019 otsuse nr 6-5/212-5, kuna arvestades H. Simmi poolt kuriteoga tekitatud varalist kahju ja Eesti Vabariigi mainele tekitatud kahju riigikaitsealastes liitlassuhetes, ei vasta isiku ümberpaigutamine vangistuse kui karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Herman Simm on pöördunud 07.02.2019 Tartu Halduskohtu poole kaebusega, milles taotleb tühistada justiitsministri 16.01.2019 käskkiri nr 15. Tartu Halduskohus on kaebuse 11.02.2019 menetlusse võtnud, kaasanud asjas arvamuse andjaks Tartu Vangla ning vastustajaks justiitsministri. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebaja seisukohad Kaebuse esitaja taotleb tühistada justiitsministri käskkirja nr 15 /16.01.2019, kuna peab seda vastuolus olevaks Põhiseaduse § 12. Kaebaja märgib, et ministri poolt toodud põhjendused käskkirjas ei vasta kinnipeetava ümberpaigutamise üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kaebuses märgitakse, et kaebaja poolt on täidetud kõik kinnipidamisajal vajalikud nõuded, kaebaja ei ole põgenemisohtlik , kaebaja ei ole vägivaldne. Kaebaja viitab Tartu Vangla poolt väljatoodud asjaoludele, mis võimaldavad kaebajat üle viia avavanglasse. Kaebaja arvates on justiitsminister võtnud temalt ära lootuse ausale õigusemõistmisele ja kohtupidamisele ning pole arvestanud tema tervisliku seisundiga. Vastustaja seisukohad Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja märgib, et H. Simm kannab karistust riigireetmise eest, mis on eriliselt raske riigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud kuritegu. Vastustaja viitab ka Tartu Maakohtu lahendile 19.06.2018 kriminaalasjas 1-09-2625, millega jäeti rahuldamata isiku ennetähtaegne vabastamine. Arvestatud on H. Simmi poolt kuriteoga tekitatud varalist kahju ja Eesti Vabariigi mainele tekitatud kahju riigikaitsealastes liitlassuhetes ning seega ei vasta tema ümberpaigutamine avavanglasse vangistuse kui karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Tartu Vangla seisukohad Tartu Vangla märgib, et justiitsminister on andnud välja käskkirja tuginedes õiguslikule alusele ja Tartu Vanglal puudub pädevus selle kohta arvamuse avaldamiseks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus märgib, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

2.Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla 12.12.2018 teavitanud kinnipeetav Herman Simmi kirjaga nr 6-5/212-1, et tema suhtes on algatatud Tallinna Vangla avavanglasse ümberpaigutamise menetlust tulenevalt justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 ja § 172 lg 1 alusel.

3.Tartu Vangla on 17.12.2018 teinud Tallinna Vanglale taotluse nr 6-5/212-3 Herman Simmi ümberpaigutamiseks Tallinna Vangla avavanglasse tulenevalt individuaalsest täitmiskavast. Tallinna Vangla on vastanud 07.01.2019 nr 6-3/18/28828-2, et kinnipeetavat Herman Simmi on võimalik paigutada Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse veebruaris 2019. Märgitud on, et täitmisplaani § 17 lg 1 p 2 tingimused on täidetud ja planeeritut võib täita ka avavanglas viibides. 4.08.01.2019 on Tartu Vangla teinud otsuse nr 6-5/212-5 Herman Simmi Tallinna Vangla avavanglasse paigutamiseks karistusajast tulenevalt. Vangla on toetanud H. Simmi ümberpaigutamist avavanglasse, kuna isik ei ole põgenemiskalduvustega, isik ei ole kahtlustatav kriminaalmenetluses ega kuulu kuritegelikku ühendusse, isikul puuduvad distsiplinaarkaristused ja tema suhtes puudub tugevdatud järelevalve vajadus, mistõttu otsustas Tartu Vangla paigutada kinnipeetav Herman Simm edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse. 5.Justiitsminister on 16.01.2019 käskkirjaga nr 15 eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistanud. 6.Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lg 1 korraldatakse teenistuslikku järelevalvet asutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks ning sama sätte lg 2 kohaselt on järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; tunnistada akt kehtetuks. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. 7.VVS § 95 lg 2 kohaselt tunnistab minister kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega. Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. VVS § 95 lg 3 kohaselt on ministril õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ametiisikute ja hallatavate riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt sama seaduse §-le 100. 8.Tulenevalt VVS § 100 lg 1 kohaselt võib ametiisiku akti või toimingu tunnistada kehtetuks ebaotstarbekuse motiivil juhul, kui akt või toiming on ilmses mittevastavuses seadusest tuleneva ning Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi poolt realiseeritava riikliku poliitikaga või põhjustab riigi vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist või muul viisil kahjustab riiklikke huve. Akti või toimingu tunnistamine kehtetuks ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud (VVS § 100 lg 3). Vabariigi Valitsuse seadus sätestab ministri pädevuse otsustada kõik ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste üle. 9.Kohus märgib, et antud juhul on hinnatud seda, et H. Simm on toime pannud eriliselt raske teo – riigireetmine, ning tegemist on süsteemse, enam kui 10 aasta jooksul toimunud korduva Eesti

Vabariigi julgeolekut kahjustava tegevusega, mil süüdimõistetu jagas informatsiooni Venemaale. Arvestades asjaolu, et Herman Simm on riigireetmisega tekitanud riigile kahju ja kahjustanud oma käitumisega Eesti Vabariigi mainet, ei vasta tema ümberpaigutamine avavanglasse vangistuse kui karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla ei ole nimetatud asjaolusid oma otsustuses kajastanud, vangla on vaid juhindunud individuaalsest täitmiskavast olles seisukohal, et on alust arvata, et isik ei pane toime uusi kuritegusid ning H. Simmi käitumine on vanglas olnud korrektne ja puudub põgenemisoht ning pole analüüsinud toime pandud kuritegu. 10.Asja materjalide kohaselt oli H. Simmi vangistuse algus 19.09.2008 ja lõpp 18.03.2021, mistõttu on suurem osa karistusest kantud. H. Simm on taotlenud ka kohtult ennetähtaegset vabastamist, mida Tartu Maakohus ei rahuldanud. Kohus märgib, et antud juhul on isiku käitumist vanglas peetud laitmatuks ja puudub alus arvata, et on olemas põgenemisoht või uute kuritegude toimepanemise oht, kuid antud juhul on tegemist kuriteoga, mis kaalub üles individuaalsest täitmiskavast tulenevad nõuded. Antud juhul on oluline arvestada ka ühiskonna suhtumist asjasse ja avalikku huvi. Arvestades seda, et H. Simm on toime pannud enam kui 10 aasta jooksul toimunud korduva Eesti Vabariigi julgeolekut kahjustava tegevuse, on tal kandmata karistust veel alla kahe aasta, seega peab kohus õigeks vastustaja otsustust, et kaebaja saab jätkata karistuse kandmist kinnises vanglas. Vastustaja on kokkuvõttes arvestanud H. Simmi poolt kuriteoga tekitatud varalist kahju ja Eesti Vabariigi mainele tekitatud kahju riigikaitsealastes liitlassuhetes, mistõttu ei vasta tema ümberpaigutamine avavanglasse vangistuse kui karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla otsuse kehtima jäämine kahjustaks riiklike huve ja avaldaks negatiivset mõju avalikkusele, mistõttu on põhjendatud ja õiguspärane ministri 16.01.2019 käskkiri nr 15, millega vangla otsus kehtetuks tunnistati.

on võimalik saada ennetähtaegselt vabaks või üle viia isik karistuse edasiseks kandmiseks avavanglasse, kuid kõiki juhtumeid tuleb iseseisvalt vaadata ning hinnangut saab anda selleks eelkõige kõikide asjaolude hindamisel. Kohus märgib, et ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja eeskujulikku käitumist vanglas ega vangla positiivset hinnangut kaebaja suhtes. 16.Kaebaja väide, et enne tema suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust on meedias avaldatud tema suhtes süüdistavaid materjale, ei oma kohtu arvates käesolevas asjas tähendust, mille kohta kohus ei pea seisukohta võtma. 17.Kohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetavate ümberpaigutamise küsimuse on pädev lahendama vangla, kuid ministri pädevus on selle otsustuse üle vaatamine ja lähtumine VVS § 95 ja § 100 sätetest. Ministri käskkirjaga ei ole laiendatud Täitmisplaani § 17 lg 2 kehtestatud nõudeid nagu märgib kaebaja, vaid täidesaatva riigivõimu valitsemisala juhi ülesanne on tagada, et tema valdkonnas tehtavad otsustused oleks kooskõlas Põhiseadusega ja riikliku poliitikaga. Tulenevalt Põhiseaduse § 94 juhib minister ministeeriumi ja lahendab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused ning justiitsministri valitsemisalas on Eesti Vabariigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimine. 18.Kaebaja on viidanud ka sellele, et käskkirja kohaselt on ta tekitanud suure kahju, kuid ta ei saa seda hüvitada oma ausa tööga, talle ei ole vanglas töötamist võimaldatud. Kohus märgib, et kaebaja töötamine või mittetöötamine vanglas ei ole antud juhul oluline; kaebaja soov saada ümberpaigutamist avavanglasse põhjusel, et saaks tööd teha, ei anna alust ümberpaigutamiseks. 19.Kaebaja arvates on justiitsminister võtnud temalt ära lootuse ausale õigusemõistmisele ja kohtupidamisele, mida kohus ei pea õigeks, kuna õigusemõistmisega ja kohtupidamisega on tegelenud kohus, mitte vastustaja.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.