Jaanis Arro taotlus riigi õigusabi saamiseks Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve esitamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta Jaanis Arro taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtus registreeriti 27. märtsil 2019. a Jaanis Arro riigi õigusabi taotlus tsiviilasjana nr 2-19-4730. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve esitamiseks.
2.Tartu Maakohus 1. aprilli 2019. a määrusega jättis J. Arro taotluse menetlusse võtmata ning edastas selle asjas pädevust omavale Tartu Halduskohtule. J. Arro riigi õigusabi taotlus saabus Tartu Halduskohtusse 16. mail 2019.
Kohus nõustub Tartu Maakohtuga, et J. Arro riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 p 19 kohaselt Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 14. aprilli 1998. a otsuses nr 3-4-1-3-98 märgib, et riigiõiguslik armuandmine on ühelt poolt haldusotsustus, teisalt aga mitmeetapiline menetlus. See hõlmab armuandmispalve koostamist ja esitamist, edastamist, läbivaatamise ettevalmistamist, armuandmisotsustust ning otsustuse teatavakstegemist ja täitmist. Seega on armuandmise menetlus oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega (vt ka Tartu Halduskohtu 23. mai 2018. a määrus nr 3-18-978, p 6; 10. jaanuari 2019. a määrus nr 3-19-42, p 5). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 31 kohaselt on halduskohtu pädevuses riigi õigusabi andmise otsustamine isiku esindamiseks haldusmenetluses.
4.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud
õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud.
5.Haldusasja materjalidest ei selgu täpselt, millisel kuupäeval on J. Arro riigi õigusabi taotluse kohtule Tartu Vangla kaudu esitanud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisele on märgitud 24. märts 2019 ning taotlus on kohtusse saabunud 27. märtsil 2019. Seetõttu vaatleb kohus taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtteid ajavahemike 24. november 2018 kuni 23. märts 2019, 25. november 2018 kuni 24. märts 2019, 26. november 2018 kuni 25. märts 2019 ning 27. november 2018 kuni 26. märts 2019 kohta. Kohtule nähtuvalt ei ole väljavõtetes erisusi.
6.J. Arro on kinnipeetav Tartu Vanglas. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Kuna riigi õigusabi puhul on tegemist menetlusabi andmise otsustamisega vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 110, siis arvestab kohus taotleja sissetulekust Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 tulenevalt maha ka vältimatud kulutused. Eelnimetatud otsuse p 51 kohaselt kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kui isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil, nt kinnipeetava toitlustamisega vanglas. Arvestades siiski nt vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnistatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alamäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata.
7.Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2018. aasta töötasu alammäär 500 eurot ning 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2019. aasta töötasu alammäär 540 eurot. Seega võib eeldada, et taotleja vältimatud kulud olid igakuiselt 2018. aastal 25 eurot ja 2019. aastal 27 eurot, seega vaadeldaval ajavahemikul keskmiselt 26,5 eurot.
8.J. Arro taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema nelja kuu sissetulek oli 2603,79 eurot. Sissetulekust kuuluvad mahaarvamisele kulud nõuete ja vabanemisfondi summas 1822,65 eurot ja vältimatud kulud 106 eurot (26,5x4). Taotleja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 337,57 eurot, s.o (2603,79-1822,65-106)÷4×2.
9.Kuna taotleja viibib vanglas, ei võta kohus arvesse RÕS §-s 14 viidatud taotleja ja tema perekonnaliikmete muud vara ja sissetulekuid. Samuti ei arvesta kohus taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema väidetavaid ülalpeetavaid, kuivõrd taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest ei nähtu, et taotleja oleks ülalpidamiskohustuse täitmiseks kulusid kandnud.
10.Asjatundlikku õigusabi on võimalik saada Eesti Õigusbüroost, kus koostöös Justiitsministeeriumiga pakutakse Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Justiitsministri 5. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 sätestab, et riigieelarvest toetatakse kohtumisega õigusnõustamist kõikides õigusvaldkondades. Ühtlasi sätestatakse ka erandid, mil õigusnõustamist ei toetata, muu hulgas vangistusõiguse küsimused ja nõustamine kriminaalmenetluses, kuid käesoleval juhul on tegemist armuandmispalve esitamisega, mida ei saa paigutada sätestatud erandite alla. Õigusnõustamise jaoks tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda lepingutasu 5 eurot. Seejärel on
kliendil õigus ühe kalendriaasta jooksul tasuta ja soodustingimustel esmatasandi õigusabiteenusele kokku kuni 15 tundi: esimesed kaks tundi on kliendile tasuta, järgmised kolm tundi tasub klient 20 eurot/tund, järgmised kümme tundi tasub klient 40 eurot/tund ning kui teenuste maht on täitunud, rakendub tunnitasu määr 60 eurot/tund.
11.Arvestades J. Arro riigi õigusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut 337,57 eurot, asjaolu, et taotleja sissetulekud ja väljaminekud on sarnased olnud ka vahetult enne taotleja riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtusse saabumist ning et taotleja konto lõppjääk 15. mail 2019 oli 122,30 eurot, ei saa taotleja majanduslikku seisundit pidada sedavõrd halvaks, et tal poleks võimalik tasuda käesoleva määruse p-s 10 kirjeldatud õigusabikulusid. Samuti on taotlejal võimalik oma tulevasi kulusid planeerida, arvestades, et teatud summa kulub õigusabiteenuse jaoks.
12.Armuandmispalve esitamisega seonduv õigusabiteenuse osutamine ei ole olemuslikult nii keeruline, et tingiks suures mahus õigusnõustamise vajaduse. Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007. a käskkirjaga nr 13 „Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine“ on kinnitatud komisjoni töökord, mida on muudetud Vabariigi Presidendi
21.veebruari 2008. a käskkirjaga nr 47 „"Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni töökorra" muutmine“. Armuandmise jaoks tuleb taotlejal presidendile esitada armuandmispalve ning lisaks töökorra p 5 kohaselt kohtuotsuse kinnitatud ärakiri (kui karistused on liidetud, siis ärakirjad kõigist kohtuotsustest) koos teatisega kohtuotsuse jõustumisest, süüdimõistetut iseloomustavad andmed ning dokumendid, millega tõendatakse armuandmispalves esiletoodud asjaolusid või millel on tähtsust armuandmispalve läbivaatamisel. Suur osas tööst armuandmispalve esitamiseks on võimalik taotlejal endal ära teha, sh koguda vajalikud dokumendid ja teave.
13.Seega on taotlejal võimalik tasuda asjatundliku õigusteenuse eest ja RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole täidetud. Järelikult jätab kohus J. Arro taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 4 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.