Martin Villemsi kaebus Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks võimaldada osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, alternatiivselt Siseministeeriumi kohustamiseks
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Martin Villemsi kaebus.
2.Jätta Martin Villemsi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Martin Villems esitas 17.04.2019 Tartu Linnavalitsusele taotluse, paludes lisada tema nimi valijate nimekirja, et taotleja saaks osa võtta Euroopa Parlamendi valimistest. Taotleja kannab hetkel karistust Tartu Vanglas.
2.Tartu linnasekretär vastas M. Villemsi taotlusele 22.04.2019. a vastusega nr 21.3-1.1/06338, selgitades taotluse esitajale, et valijate nimekirja ei ole võimalik taotleja nime kanda, sest valijate nimekirja ei olnud taotluse ega linnasekretäri vastuse esitamise hetkel veel koostatud. Valijate nimekirja koostab Siseministeerium 30. päeval enne valimispäeva ehk 26. aprillil 2019. Euroopa Parlamendi valimise seadus (EPVS) § 24 annab pärast valijate nimekirja koostamist võimaluse selles muudatuste tegemiseks. Kuna 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel hääletamiseks on võimalik taotlus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada pärast valijate nimekirja koostamist, siis jäeti M. Villemsi taotlus läbi vaatamata.
3.M. Villems esitas 19.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega soovib kohustada Tartu Linnavalitsust või Siseministeeriumi võimaldama osaleda temal osalemist käesolevatel Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebus saabus halduskohtusse 20.05.2019.
4.Kohus tegi Tartu Linnavalitsusele järelepärimise, millele esitati vastus 21.05.2019. Linnasekretär selgitas kohtule, et pärast 26.04.2019 (kui Siseministeerium oli koostanud valijate nimekirja) ei ole M. Villems Tartu Linnavalitsusele ega linnasekretärile taotlust valijate nimekirja kandmiseks esitanud. M. Villemsil on võimalik esitada linnasekretärile taotlus enese kandmiseks valijate nimekirja veel hiljemalt 26. mail 2019. Tähtaeg taotluse esitamiseks ei ole
veel möödunud. Kaebaja õiguskaitsevõimalused ei ole linnasekretäri hinnangul veel ammendunud. Kaebuses esitatud tuvastamisnõue ei ole seetõttu lubatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2). Lisaks teatab vastustaja, et M. Villems on varasemalt (aastal 2015) esitanud sarnase taotluse ja pidi olema vastava menetluse käigust üldjoontes teadlik. Kohtu seisukoht
5.Kaebusest nähtub kaebaja tahe osaleda 2019. a Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebaja on pöördunud taotlusega Tartu Linnavalitsuse poole, kuid mingit tegevust tema nime valimisnimekirja lisamiseks ei ole järgnenud.
6.Kohus kontrollis kaebaja väiteid ning leiab, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele.
7.Riigikohus on mitmetes kohtuasjades märkinud, et olukorras, kus isik jäetakse valijate nimekirja kandmata, on kõige tõhusam viis tema õiguste kaitseks kohustamiskaebuse esitamine halduskohtule. See nähtub ka Euroopa Parlamendi valmise seaduse (EPVS) § 24 lg 7 p-st 2, mille järgi teeb halduskohus kaebuse rahuldamise korral valla- või linnasekretärile ettekirjutuse korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (04.11.2015 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 13; 22.01.2013 määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 32).
8.Euroopa Parlamendi valijate arvestuse pidamine toimub rahvastikuregistris (EPVS § 17 lg 1). EPVS § 111 lõikest 1 nähtub, et valla- või linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas või linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna osas (EPVS § 20 lg 1). EPVS § 13 lg 1 sätestab, et iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. EPVS § 20 lg 4 kohaselt kantakse valija selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva.
9.Kohus tegi päringu rahvastikuregistrisse, millest nähtub, et kaebaja registrijärgne aadress asub Tartu linnas.
10.EPVS § 24 lg 2 kohaselt valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks tuleb esitada rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. EPVS § 24 lg 4 kohaselt teeb muudatusi valijate nimekirjas jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
11.Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule vastavalt EPVS § 24 lg-le 5. Kaebus tuleb esitada valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.
12.Kaebaja saab esitada avalduse rahvastikuregistri andmete ja valijate nimekirja muutmiseks eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani. Eelhääletamine algas 16.05.2019 ja valimispäevaks on 26.05.2019. Seega valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks tuleb kaebajal pöörduda Tartu linnasekretäri poole.
13.Praegusel hetkel puudub linnasekretäri keelduv vastus kanda Martin Villems 2019. a Euroopa Parlamendi valijate nimekirja, seetõttu ei saa kohus kohustamiskaebust menetlusse
võtta. Kuna kaebaja kannab vanglakaristust, siis võib eeldada, et kaebajat ei ole kantud ühtegi valijate nimekirja, kuid kaebaja valijate nimekirja kandmisest ei ole ka praeguse hetke seisuga keeldutud. Linnasekretäri 22.04.2019. a vastusega nr 21.3-1.1/06338 jäeti kaebaja taotlus sisuliselt läbi vaatamata.
14.Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse esitamiseks peab kaebaja pöörduma eelnevalt taotlusega haldusorgani poole (antud juhul linnasekretäri poole) ja alles tema keelduva otsuse korral saab pöörduda kaebusega kohtusse (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3, HKMS § 46 lg 2). Teised HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud kaebuse nõuded ei ole praegusel juhul asjakohased.
15.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul ei rikkunud Tartu Linnavalitsuse 22.04.2019. a vastus nr 21.31.1/06338 kaebaja õigusi. Tartu linnasekretär selgitas taotluse esitajale (kaebajale) Euroopa Parlamendi valimiste korda ja uue taotluse esitamise võimalust.
16.Vaatamata sellele, et koopia 22.04.2019. a vastusest edastati ka Siseministeeriumile, ei saanud kaebaja jääda ootama oma taotlusele vastust Siseministeeriumilt. Taotluse esitajale selgitati, et on võimalik esitada Siseministeeriumile uus taotlus, kuid ka Siseministeerium valijaid valijate nimekirja eelnevalt esitatud taotluse alusel ei kanna. Kuna valijate nimekirjades muudatuste tegemiseks on ette nähtud EPVS sätestatud erikord, siis ei saa kohtu hinnangul kaebaja oma õigusi kaitsta kohustamiskaebusega Siseministeeriumi vastu. Käesoleval hetkel on veel aega valijate nimekirjas muudatusi teha, kuid üksnes valla- või linnasekretäri teatise alusel (EPVS § 24 lg 4), mistõttu on kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, esitades enda valijate nimekirja kandmiseks avalduse Tartu linnasekretärile. Kohus soovitab kaebajal esitada selline avaldus esimesel võimalusel, et tema avaldust ja võimalikku kaebust jõuaks enne valimiste lõppemist läbi vaadata.
17.Vastavalt HKMS § 45 lg 2 esimesele lausel võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu hinnangul on kaebajal tõhusamad vahendid, et oma õigusi kaitsta, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas põhjendatud ega lubatav.
18.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Martin Villemsi kaebus Tartu Linnavalitsuse, alternatiivselt Siseministeeriumi kohustamiseks kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kaebaja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus jätab ülaltoodut arvestades kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
21.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.