Taotleja – P.K. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Matis Rüütel
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
õiguskaitse
taotlus
(helistamine
RESOLUTSIOON
Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles P.K. taotleb helistamist Indrek Repnaule, ja rahuldamata osas, milles P.K. taotleb helistamist Nele Tammemäele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.05.2019 P.K.i taotlus esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotleja palub kohustada Tallinna Vanglat peatama haldusakti kehtivus, millega tal keelatakse helistada oma esindajatele. Taotleja sõnul tekiksid tal EÕK kohaldamata jätmisel pöördumatud tagajärjed, mida hiljem ei ole võimalik heastada. Vanglateenistus võib vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud õigust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist kaitsja või advokaadist esindajaga. Alates 26.04.2019 on taotlejal lubatud helistada vaid ühele esindajale – kaitsja Küllike Nammile. Kriminaalasjas ja mittekriminaalasjades on taotleja esindajaks veel Indrek Repnau. Advokaat Nele Tammemäe esindab taotlejat erinevates tsiviil- ja haldusasjades. Esindajad tegelevad erinevate asjadega. Vanglale on volikirjad esitatud. Kui esindajaks on advokaat, puudub vajadus tõestada, kellele ja millistel eesmärkidel helistada. Sarnaselt puudub vanglal õigus nõuda põhjendusi kaitsjale või advokaadist esindajale helistamise kohta. Taotleja kaitsjad ei puutu vangla asjadesse. Kaitseõigust ei saa tagada üksnes kohtumistega. Kiireim ja efektiivseim vahend suhtlemiseks on telefon.
2.Kohus jättis taotluse 08.05.2019 määrusega käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Puuduste kõrvaldamiseks tuli taotluselt tasuda riigilõiv 15 eurot, mis laekus kohtule samal päeval.
4.Vangla palub jätta EÕK taotluse rahuldamata. Vangla 10.05.2019 vastuse kohaselt on taotleja esitanud vanglale erinevaid pöördumisi seoses kaitseõiguse teostamisega. 29.04.2019 registreeriti taotlus nr 5-8/19/11897-1, milles P.K. taotleb blokeeringu lõpetamist I. Repnau telefoninumbritele xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx, mida võib tõlgendada kui vaiet toimingule. 06.05.2019 on registreeritud vaie toimingule nr 5-15/19/85-1, milles taotleja vaidleb vastu Tallinna Vangla keeldumisele helistada oma lepingulisele kaitsjale I. Repnaule ja advokaat N. Tammemäele. Tallinna Vangla ei ole helistamist I. Repnaule ja N. Tammemäele keelanud. Helistamine on lubatud kodukorras sätestatud üldkorras. Taotleja etteheited seonduvad sellega, et helistamist ei ole lubatud piiramatult. I. Repnau ei ole taotleja kaitsja. Riigiprokurör Vahur Verte on viimati 06.05.2019 teavitanud, et prokuratuurile teadaolevalt on taotleja ainsaks kaitsjaks K. Namm. Kohtu 26.04.2019 kinnituse kohaselt on taotleja kaitsjaks K. Namm ning vanglale on edastatud 02.04.2018 kohtuistungi protokolli lõik, kus taotleja kinnitab, et leping I. Repnauga on lõpetatud ning I. Repnau ei ole enam P.K.i kaitsja. Kuna I. Repnaud ei saa pidada taotleja kaitsjaks, on põhjendatud võimaldada taotlejal talle helistamist üldkorras, mitte piiramatult. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2019 määruse kohaselt haldusasjas nr 3-19-592 on märgitud, et vanglal on põhjendatud kahtlus I. Repnaule helistamise osas, mille tekitas erinevate numbrite samaaegne kasutamine ning asjaolu, et numbritega suheldi ajal, mil I. Repnau viibis Tallinna Vanglas või kohtuistungil, mistõttu ei saanud suhtlemine toimuda I. Repnauga. Varem on seega tuvastatud, et taotleja on helistamise õigust kuritarvitanud. N. Tammemäe ei ole taotleja kaitsja. Taotlejal tuleb näidata, et N. Tammemäe on tema lepinguline esindaja ning asjaolud, mille raames N. Tammemäe taotlejat esindab. Lepingulisele esindajale helistamise puhul on vanglal õigus nõuda põhjendusi. Taotleja ei ole järjepidevalt selgitanud, mis asja raames ta soovib N. Tammemäele helistada, esitades üldsõnalisi taotlusi. N. Tammemäe nimele vormistatud 26.11.2018 volikirjast nähtub, et see on antud esindamiseks vaidemenetluses seoses vana Tallinna Vangla kodukorra p 4.8 kehtetuks tunnistamisega. Volikiri ei ole enam aktuaalne, sest olemas on uus kodukord. Tallinna Vanglale teadaolevalt on vastav vaidemenetlus lõppenud. N. Tammemäe ei ole andnud vanglale oma telefoninumbrit. Taotlejal ei saa võimaldada helistada numbritele, mida ta väidab, et kuuluvad N. Tammemäele. Arvestades, et taotleja on varem helistamise õigust kuritarvitanud, on vanglal põhjendatud kahtlus, et taotleja üritab leida viise, et helistamist kuritarvitada.
5.Kohus küsis vanglalt 14.05.2019 täiendavaid selgitusi helistamise võimaldamise ja volikirjade kohta.
6.Vangla vastuse kohaselt ei ole helistamist võimaldatud helistamise taotluste menetlemisel. Taotluste lahendamisel ei anta täiendavaid haldusakte, tegemist on toimingutega, helistamist kas võimaldatakse, võimaldatakse osaliselt või ei võimaldata. Toimingut ei tehta kirjalikult, kui isik seda ei nõua. Kui helistamist ei võimaldata kinnipeetavale tema taotletud viisil, selgitatakse talle suuliselt, mispärast seda ei tehta. I. Repnau volikiri on vanglale esitatud juba 06.11.2017, kuid vahepeal laekunud info kohaselt on vanglal olnud põhjust I. Repnau esindusõiguses kahelda. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on 10.05.2019 edastanud vanglale teabe selle kohta, et nende hinnangul on I. Repnau taotleja kaitsja.
2(4)
3-19-859 Vangla on suhelnud prokuratuuri ja I. Repnauga, vangla on veendunud, et I. Repnau on taotleja kaitsja ja taotlejal võimaldatakse I. Repnauga suhelda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tegemist on olukorraga, kus taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega oleks raskendatud kui mitte võimatu. Selleks, et kohus saaks EÕK taotluse sisuliselt lahendada, peab see olema lubatav ja põhjendatud. EÕK taotlus on lubatav ennekõike siis, kui see vastab HKMS §-s 250 sätestatud vorminõuetele, sellelt on tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ning taotlejal on EÕK vajadus. Taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Taotluse põhjendatust, eduväljavaateid ning avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi hindab ning kaalub kohus pärast seda, kui on tuvastanud, et kaebaja vajab enda õiguste esialgset kaitset (HKMS § 249 lg 3).
8.Taotleja palub EÕK kohaldamist vaidemenetluse ajal, peatades haldusakti kehtivuse. Vangla on seisukohal, et helistamist on keelatud toiminguga ning taotleja 29.04.2019 taotlust nr 5-8/19/11897-1 ja 06.05.2019 vaiet nr 5-15/19/85-1 tuleb mõlemat tõlgendada vaidena toimingule (helistamise võimaldamata jätmine). Selle tõlgendusega tuleb nõustuda. P.K. on taotlenud vanglalt toimingu tegemist: kaitsjale ja esindajale helistamise võimaldamist. Toimingu soovitud mõju on faktiline (helistamine esindajatele), keeldumisega ei otsustata siduvalt taotleja õiguste ja kohustuste üle. Taotleja õigust numbritele helistada kestvalt ei piirata. Taotlejal on võimalik esitada uued taotlused helistamise võimaldamiseks. Toimingu tegemisest keeldumine ei ole haldusakt, vaid samuti toiming. Seadus ei näe ette, et toiming tuleks sooritada haldusaktiga. Taotleja 29.04.2019 taotlus nr 5-8/19/11897-1 ja 06.05.2019 pealkirjastatud vaie tuleb mõlemad lugeda vaideks. Seega on taotlus esitatud vaidemenetluse ajal.
9.EÕK-d kohaldatakse, kui vastasel juhul oleks taotleja õiguste kaitse raskendatud või ebamõistlikult koormav kui mitte võimatu.
9.1.Taotleja ei ole põhjendanud, missugused pöördumatud tagajärjed talle EÕK kohaldamata jätmisega kaasnevad. Võib siiski eeldada, et kaitse- ja esindusõiguse teostamata jätmine võib isiku õigusi pöördumatult mõjutada. Isik ei pruugi iseseisvalt olla võimeline oma õigusi kaitsma. Pöördumatu tagajärje saabumine eeldab siiski, et isikud, kellele taotleja helistada soovib, tema õigusi kaitse- ja esindusõiguse raames esindavad.
9.2.Kuigi vangla on varem kahelnud selles, kas I. Repnau võiks taotlejat kaitsta, võib 14.05.2019 e-kirja põhjal siiski järeldada, et I. Repnau on loetud taotleja kaitsjaks. Taotlejal võimaldatakse edaspidi temaga suhelda. Seega on sõltumata sellest, kas I. Repnau tuleb lugeda taotleja kaitsjaks, EÕK vajadus I. Repnaule helistamisega ära langenud. EÕK taotlus tuleb selles osas jätta HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vangla kahtlusi I. Repnau esindusõiguses ei saanud pidada põhjendamatuks. I. Repnau leping kriminaalasjas nr 1-17-10573 lõppes (02.04.2019 kohtuistung kell 10:08:20–10:09:08; K. Namm kinnitas, et tema on taotleja ainsaks kaitsjaks, sh kriminaalasjas nr xxxxxxxxx), helistamise heausksuses võis kahelda (I. Repnau telefoninumbrite samaaegne kasutamine, I. Repnau viibimine istungitel ja vanglas, kui toimusid telefonikõned). Kohtu hinnangul on vangla teinud piisavalt pingutusi, et selgitada välja taotleja kaitsjad kriminaalasjades (päringud prokurörile, PPA-le). Taotleja ja kaitsja peavad ka ise olema aktiivsed ja aitama kaasa kaitseõiguse väljaselgitamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja või kaitsja oleks teinud pingutusi, et tõendada taotleja kaitsmist kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx. VangS § 28 lg-s 3 sätestatud keeld piirata suhtlemist kaitsja või advokaadist esindajaga ei 3(4)
3-19-859 tähenda, et see keeld oleks absoluutne ja et vanglal puuduks õigus kontrollida kaitseõigust. Telefoni kasutamist võib põhjendatud ja erakorralistel juhtudel piirata. Piirangud ei tohi siiski muuta kaitseõiguse teostamist võimatuks või sisutühjaks. Arvestades, et vahistamisega tagatakse ka kohtueelse menetluse eesmärke, tuleb vanglal veenduda kaitseõiguses. Küll on õige see, et kui I. Repnaud pidada taotleja kaitsjaks, puudub vanglal õigus nõuda selgitusi helistamise eesmärgi osas. Põhjendamise vajadust ei ole sätestatud seaduses, vangla sisekorraeeskirjas ega vangla kodukorras. Samas, kui helistamisel ilmnevad lubamatud asjaolud, nagu konverentsikõnede sooritamine jms, on vanglal õigus kõne katkestada.
10.Kohtu hinnangul ei ole taotluses piisavalt põhistatud, et N. Tammemäe oleks taotleja lepinguline esindaja. Vangla tegevus N. Tammemäele helistamise piiramisel ei saa esindusõigust pöördumatult kahjustada, kui esindajal esindusõigus puudub. Vaidlus puudub, et N. Tammemäe ei ole taotleja kaitsja. Taotleja väitel esindab N. Tammemäe teda erinevates tsiviil- ja haldusasjades. Kohtu hinnangul on taotleja väited N. Tammemäe esindusõiguse kohta paljasõnalised. Nii vanglale kui kohtule on esitatud N. Tammemäe 26.11.2018 volikiri, kuid seal on esindusõigust piiratud esindamisega vaidemenetluses Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 4.8. kehtetuks tunnistamise vaidluses. Selles osas on vaidemenetlus lõppenud. Taotleja ei ole vaideotsust halduskohtumenetluses vaidlustanud, kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu ühtegi pooleli olevat taotlejaga seotud tsiviilasja, milles N. Tammemäe oleks taotleja esindaja. Haldusasjadest on KIS andmetel taotlejaga seotud käesolev vaidlus ja haldusasi nr 3-19-592, sh viimasega seotud määruskaebemenetlus. Taotleja ei ole konkretiseerinud, mis asjas on N. Tammemäe tema esindaja (nt toonud välja konkreetsed tehingud või vaidlused vms). Esindusõiguses kahtlemiseks annab aluse ka see, et N. Tammemäe ei ole andnud vanglale oma telefoninumbrit. Vanglal peab olema võimalik tuvastada, kas vahistatu kavatseb helistada isikule, kellele helistamist piirata ei tohi. Väidetav esindaja ei ole midagi teinud, et vanglat enda esindusõiguses veenda. Kohus märgib täiendavalt, et võrreldes Riigikohtu otsustega haldusasjades nr 3-3-1-21-05 ja 33-1-54-07 on VangS § 28 lg 3 sõnastus muutunud. Muudatus jõustus 01.01.2013. Seega puudub alus kaitsja ja lepingulise esindaja erinevaks kohtlemiseks. Sätte kohaldamise põhimõtted siiski muutunud ei ole. Suhtlemist saab piirata erakorraliste asjaolude esinemisel ja ajutiselt. Erisused kehtivad, kui isiku suhtes on prokuratuuri või kohtu määruse alusel kohaldatud täiendavaid suhtlemispiiranguid (KrMS § 1431 lg 4). Kui esindusõigus on kindlaks tehtud, puudub vanglal õigus nõuda helistamise eesmärgi põhjendamist. Helistamist ei tohi piirata, v.a kui see on põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne. Kuna N. Tammemäed ei saa pidada taotleja esindajaks, puudub taotlejal selles osas EÕK vajadus. Kui EÕK vajadus puudub, ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi ega kaaluma avalikku huvi ja taotleja õigusi ning hindama EÕK ettenähtavaid tagajärgi. Taotlus tuleb jätta rahuldamata.