OÜ Aldar Eesti kaebus Tarbijakaitseameti 14.12.2018 ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Aldar Eesti, volitatud esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Tarbijakaitseameti õigusjärglane), volitatud esindajad Valmond Mikli ja Birgit Raamat
Asja läbivaatamine
29.04.2019 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Aldar Eesti kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarbijakaitseamet (vastustaja; alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) algatas 05.12.2018 teatega OÜ Aldar Eesti (kaebaja) suhtes haldusmenetluse, milles juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et tema poolt veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ ajakirjas City Alko 12.2018-01.2019 avaldatud alkoholi reklaam on vastuolus reklaamiseadusega (RekS). Keelatud on alkoholireklaamis QR-koodi avaldamine, alkoholi atraktiivsust suurendavate tekstide avaldamine ning alkoholi seostamine tähtaja ja aastaajaga. Kaebajal paluti viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 06.12.2018 lõpetada viidatud reklaami kättesaadavaks tegemine.
Kaebaja kinnitas vastustaja 05.12.2018 e-kirja kättesaamist 11.12.2018.
3.Vastustaja juhtis 14.12.2018 ettekirjutuses nr EK-RKV-2018-00086 kaebaja tähelepanu õigusrikkumisele, mis seisnes kaebaja poolt veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes “Ajakiri 12.2018-01.2019 CityAlko” alkoholi reklaami avalikustamises, mis on vastuolus RekS-is sätestatud alkoholi reklaami nõuetega ja on keelatud. Vastustaja kohustas kaebajat viivitamatult lõpetama kliendilehes avalikustatud kõikide alkoholi reklaamide avalikustamise, mis sisaldavad reklaamielementidena: − QR-koodi, mis on keelatud; − jutustusi pealkirjadega “Hõõgvein soojaks”, “Šampanja on vein”, “Vahuveini kirju maailm”, “Caberenet Sauvignon”, “Riesling”, “Vana Tallinn”, “Liköörid ja magustoit”, “Mitmekülgne viin”, “Kokteil: džinn & toonik”, “Konjakid ja brändid”, “Cuba Libre –”, “Viskid”, “Vein ja toit” ja “Maitseaine: õlu”, mis on keelatud; − kuuseoksi, apelsinilõike, aniisiõisi, kaneelikange, hõõgveini kruusis, osaliselt kuvatud talvemütsi, küünalt, pidulikult kaetud lauda ja kuvatud hubast atmosfääri, mis visuaalses kujunduses seostavad alkoholi tähtpäeva, sündmuse ja aastaajaga, mis on keelatud. Ettekirjutus oli täitmiseks kohustuslik hiljemalt 17.12.2018. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral määratakse sunniraha 3000 eurot. 01.06.2018 jõustunud RekS-i muudatustega on karmistatud olulisel määral alkoholi reklaamile kehtivaid nõudeid. Alkoholi reklaami sisu peab olema vaid informatiivne, neutraalne ja tootekeskne ning vaba igasuguse positiivse kuvandi loomisest. Alkoholi reklaamis on keelatud lugude jutustamine ja muul moel alkoholi atraktiivseks muutmine. Muudatuste eesmärgiks on rahva tervise kaitse tagamine, alkoholist tingitud sotsiaalsete ja tervisekahjude vähendamine ning alkoholitarbimise ja sellest tulenevate kahjude vähendamine alaealiste hulgas. RekS § 28 lg 1 sätestab alkoholi reklaamis lubatud elementide ammendava loetelu. Mistahes muud elemendid on keelatud, sh QR-kood. Muudatuse eesmärk on efektiivselt vähendada alkoholireklaamide atraktiivsust noortele. RekS § 28 lg 3 p 5 alusel ei tohi alkoholi reklaamis esitatava teabe heliline ja visuaalne kujundus seostada alkoholi tähtpäeva, sündmuse, tegevuse või aastaajaga. Kaebaja kasutatud kujundused seostavad reklaamis kuvatud alkoholi tähtpäeva (jõulud), aastaaja (talv) ja sündmusega (jõulude tähistamine).
4.Vastustaja rakendas 19.12.2018 teatega kaebaja suhtes sunniraha 3000 eurot, mis tuli tasuda 31.12.2018. Teate kohaselt jättis kaebaja ettekirjutuse täitmata.
5.Kaebaja esitas 19.12.2018 vastustajale vastuväited menetluse alustamise ja ettekirjutuse kohta ning palus ettekirjutuse kehtetuks tunnistada.
6.Vastustaja jäi 20.12.2018 vastuskirjas ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde ja ootas selle viivitamatut täitmist. Kui kaebaja täidab ettekirjutuse hiljemalt 31.12.2018 ja teavitab sellest vastustajat, siis ei edastata sunniraha kohtutäiturile täitmiseks.
7.Vastustaja teavitas 21.12.2018 kaebajat järelevalvemenetluse lõpetamisest, sest kaebaja oli ettekirjutuse täitnud. Kaebajale määratud sunniraha ei edastata kohtutäiturile täitmiseks.
8.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.12.2018 ettekirjutuse tühistamiseks. Põhjendused:
2(8)
3-18-2400
8.1.Ettekirjutus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust, õigust vabale eneseteostusele ja heale haldusele. Kaebaja soovis jätkata ajakirja avaldamist oma veebilehel kuni 31.01.2019. Ajakirja uuesti avaldamisel rakendaks vastustaja sunniraha. Seetõttu ei ole ettekirjutuse toime lõppenud ja see tuleb üle tühistada.
8.2.Ebaõige on ajakirja kliendileheks nimetada. Ajakiri tutvustab veinikultuuri, mille kõrval on selgelt eristatav, RekS-i nõuetele vastav reklaam. Pudelite pildid reklaamina vastavad selgelt RekS § 3 lg 1 nõudele. Vaidlusalustes tekstides ei ole välja toodud ühtegi konkreetset alkoholi nimetust, vaid kajastatud on alkoholi liiki, mistõttu ei kutsu tekstid üles konkreetset kaupa ostma ja tekstide näol ei ole tegemist reklaamiga. RekS § 28 lg 3 ei keela QR-koodi kasutamist. Tegemist on emotsioonitu elemendiga, mis ei muuda mingil moel alkoholi atraktiivseks. Kuna RekS § 3 lg 2 järgi peab reklaamis selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, registreeritud kaubamärk või domeeninimi, siis saab seda infot edastada QRkoodi vahendusel. QR-kood ei ole teave ja selle kuvamisega ei tehta infot üldtajutaval kujul kättesaadavaks, vaid koodi peidetud infoni jõudmiseks peab tegema nutiseadme abil vajalikud toimingud. Samuti ei ole RekS § 28 lg-ga 3 keelatud reklaamis kujundite kasutamine. Ettekirjutus ei sisalda keelu põhjendusi. Arvestades ajakirja piiratud levitamise aega jaanuari 2019. a lõpuni, on selle ümbertegemine ebaproportsionaalne. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik ajakirja eemaldada osaliselt, seega on rikutud ettekirjutuse määratletuse nõuet.
8.3.Ettekirjutuse tegemine on ebaproportsionaalne. Vastustaja ei pea kaebaja konkurentide reklaami kõrvaldamist kiireloomuliseks, mistõttu on põhjendamatu kaebajale sedavõrd lühikeste tähtaegade määramine ettekirjutuse täitmiseks. Arusaamatuks jääb, miks ei olnud võimalik piirduda selgitusega.
8.4.Kaebajat on koheldud ebavõrdselt, sest RekS § 28 seab rangemad piirangud kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10.03.2010 direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (direktiiv nr 2010/13) art 22. Seetõttu on RekS § 28 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12.
8.5.Ettekirjutuses ei ole selgitatud, millise ohu põhjustab kaebaja ajakiri ja milles väljendub korrarikkumine. Internetis alkoholi kohta teabe levitamine ei ole avaliku korra kaitsealas. Vastustaja ei ole RekS-is korrakaitseorganina määratletud. Seetõttu puudus vastustajal korrakaitseseaduse (KorS) §-st 28 tulenev alus ettekirjutuse tegemiseks.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
9.1.Asjakohatu on arutlus selle üle, kas tegemist oli kliendilehe või ajakirjaga. Mistahes avalikustatud reklaam peab vastama RekS-i nõuetele. Kuna kaebaja avaldas vaidlusaluses kliendilehes teabe alkohoolsete jookide kohta müügi suurendamise eesmärgil, on tegemist reklaamiga RekS § 2 kg 1 p 3 mõistes.
9.2.Ajakirjas esitatud jutustused alkohoolse joogi liigi kohta kuuluvad samal pildil kuvatud sama liigi alkohoolse joogi reklaami juurde. Tegemist on ühtse reklaamina ja sellisena tajub seda ka tarbija.
9.3.QR-koodi kuvamine reklaamis on keelatud, sest see ei sisaldu RekS § 28 lg-s 1 toodud ammendavas loetelus. QR-koodi liigitamine RekS § 3 lg-s 2 märgitud teabe alla on meelevaldne, kuna koodis sisalduva teabe kättesaamiseks peab kasutama elektroonilisi abivahendeid.
3(8)
3-18-2400
9.4.Kaebaja on ettekirjutuse täitnud, seega oli ettekirjutuses nõutud kaebajale üheselt mõistetav. Kaebaja valida jäeti abinõud, mis oleks ettekirjutuses nõutu täitmiseks kaebaja jaoks kõige vähem koormavamad.
9.5.Reklaami eesmärk on tulu teenida ja reklaami avalikustamine toimubki piiratud aja jooksul. Seadusega vastuolus oleva reklaami avalikustamise lõpetamine on ainus meede, et tagada keelatud reklaami mõju jõudmine veelgi suurema tarbijaskonnani. Alkoholi reklaami sätete muutmise eesmärk oli tagada rahva tervise kaitse.
9.6.Teiste kauplejate võimalikud rikkumised ei muuda ettekirjutust kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.
9.7.Vastustaja andis kaebajale enne ettekirjutuse tegemist võimaluse rikkumine lõpetada. Kaebaja seda ei teinud.
9.8.Viide direktiivile nr 2010/13 on ebaõige, sest selle eesmärk on tagada, et võrgusisuteenuste tellijad saaksid kasutada võrgusideteenuseid (nt filmid, spordisündmused, e-raamatud, videomängud, muusika) ka teises Euroopa Liidu riigis viibides. Praegune juhtum ei ole direktiivi nr 2010/13 kohaldamisalas.
9.9.Vastustaja on pädev teostama riiklikku järelevalvet RekS-i üle (RekS § 30 lg 1), järgides KorS-i põhimõtteid. Korrakaitseorganina on vastustajal pädevus ka ettekirjutust teha.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus ei nõustu kaebaja poolt vastustaja pädevusele tehtud etteheidetega. Kaebaja avaldatud elektrooniline väljaanne sisaldab alkoholireklaami, mis peab vastama RekS § 28 nõuetele. RekS § 30 lg 1 (ka kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonis) järgi on vastustaja pädev teostama riiklikku järelevalvet selle seaduse nõuete järgimise üle. Riikliku järelevalve teostajana on vastustaja korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses, kel on õigus kohaldada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid ja RekS §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. KorS § 28 lg-s 1 sätestatud ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks on riikliku järelevalve üldmeede. KorS § 2 lg 1 järgi on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. KorS § 5 lg 1 järgi on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. KorS § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Alkoholi reklaami reguleerivad sätted on kehtestatud avalikes huvides (rahvatervise kaitse eesmärgil) ja nende järgimine on samuti avalikes huvides. Avalikes huvides kehtestatud õigusnormide rikkumine on korrarikkumine. Kaebaja oli vaidlusaluse alkoholireklaami avaldajana avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 1 tähenduses. Seega oli vastustajal õigus teha RekS § 28 nõuete rikkumise tuvastamisel kaebajale KorS § 28 lg-s 1 sätestatud ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks.
11.Vaidlus tuleb lahendada RekS-i alusel. Kaebaja viide direktiivile nr 2010/13 on asjakohatu, sest see ei reguleeri praegust olukorda. Pealkirjast nähtuvalt käsitleb direktiiv audiovisuaalmeedia teenuste osutamist ning preambula p 28 järgi ei hõlma direktiivi reguleerimisala ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone. Järelikult ei ole see direktiiv mõeldud reguleerima elektroonilisi ajakirju/kliendilehti ja direktiivi sätetest ei saa praeguse asja lahendamisel lähtuda.
4(8)
3-18-2400
12.RekS § 28 lg 1 järgi võib alkoholi reklaam sisaldada üksnes toote: 1) nime; 2) liiki; 3) tootja nime; 4) kaubamärki; 5) päritolumaad; 6) geograafilist piirkonda; 7) etanoolisisaldust mahuprotsentides; 8) müügipakendi kujutist; 9) omadusi (värvus, aroom, maitse); 10) serveeringut.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud loetelu on lõplik ega võimalda alkoholi reklaami juures kasutada QR-koodi. Vaidlust ei ole selle üle, et QR-kood ise mingit teavet ei sisalda, vaid viib nutiseadme abil veebilehele, kus teave asub. QR-koodi kasutamine eeldab seega, et vastustaja peab lisaks elektroonilise kliendilehe sisu kontrollimisele kontrollima täiendavalt ka QR-koodi kaudu edastatavat teavet. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kui kliendilehes kasutataks vaid üht QR-koodi, ei oleks sellise täiendava kontrolli teostamine raskendatud. Iga toote juures eraldi QR-koodi kasutamine muudab järelevalve teostamise oluliselt keerulisemaks. Sellisel juhul tuleks iga QR-koodi kaudu edastatavat teavet eraldi kontrollida. Samuti selgub vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitustest, et veebilehel, milleni QR-kood juhatab, olevat teavet on võimalik hiljem muuta. Seega ei püsi QR-koodi kasutamise korral teave muutumatuna, vaid ettevõtja saab seda vastavalt vajadusele (nt järelevalvemenetluse läbiviimise ajaks) muuta. Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel juhul muutuks järelevalve teostamine alkoholi reklaami nõuetelevastavuse üle väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. Seejuures pole oluline, et QR-koodi kaudu teabe saamine eeldab nutiseadme olemasolu. Arvestades nutiseadmete laia levikut Eesti ühiskonnas, ei ole tegemist olulise piiranguga teabe levitamisel. Kuid ka nendele, kellel on nutiseade ja seetõttu võimalus QRkoodi kaudu teavet saada, edastatav teave peab olema nõuetelevastav ja kontrollitav. Samuti pole oluline, et QR-koodi kasutamisel küsitakse enne veebilehele jõudmist kasutaja nõusolekut. Selline vaheetapp ei muuda teabe kättesaamist raskemaks. Seega nõustub kohus vastustajaga, et QR-koodi kasutamine alkoholi reklaamis ei ole lubatav, sest ei vasta RekS § 28 lg 1 nõuetele ning takistab vastustajal efektiivse järelevalvemenetluse läbiviimist.
14.RekS § 28 lg 3 järgi peab alkoholi reklaamis sisalduv teave olema esitatud tootekeskselt ja neutraalselt. Reklaamis esitatava teabe heliline ja visuaalne kujundus ei tohi: 1) sisaldada elusolendit, tema pilti ega kujutist mis tahes viisil, välja arvatud isiku häält; 3) kutsuda üles alkoholi ostma või tarbima; 5) seostada alkoholi tähtpäeva, sündmuse, tegevuse või aastaajaga; 6) jätta muul moel muljet, et alkohol on loomulik osa elust ja alkoholitarbimisel on positiivne mõju.
15.Kaebaja heidab vastustajale ette vaidlusaluse elektroonilise väljaande käsitlemist kliendilehena. Kaebaja arvates on tegemist ajakirjaga. Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, kas tegemist on kliendilehe või ajakirjaga, sest mõlemad peavad järgima RekS-is sätestatud alkoholi reklaami nõudeid. Samas, isegi kui pidada kaebaja elektroonilist väljaannet ajakirjaks, on see vastuolus RekS § 28 lg 7 p-ga 12, mis keelab avaldada alkoholi reklaami ajakirja esiküljel. Kaebaja väljaande esileheküljel reklaamitakse hõõgveine.
16.Kohtu hinnangul soovib kaebaja käsitleda vaidlusalust elektroonilist väljaannet ajakirjana seetõttu, et õigustada alkoholireklaamis lubamatute tekstide ja piltide kasutamist, mis peaksid väidetavalt olema alkoholireklaamist eraldiseisev osa. Kohus ei nõustu kaebajaga. Kaebaja väljaanne ei vasta ajakirja tunnustele, mille eesmärk on pakkuda lugejatele huvipakkuvaid kirjatekste koos või ilma lugejatele huvipakkuvate piltidega. Kaebaja väljaanne on käsitletav terves ulatuses alkoholireklaamina, millele on illustratsiooniks lisatud tekstid ja pildid. Nimetatud tekstide ja piltide eesmärk on ilmselgelt muuta alkoholireklaam atraktiivsemaks ja suurendada tarbijate huvi kaebaja müüdava alkohoolse kauba valiku vastu. Ajakirja puhul oleks alkoholireklaamil teisejärguline tähendus ning ajakiri oleks huvipakkuv ega kaotaks oma väärtust ka ilma alkoholireklaamita. Vaidlusaluses väljaandes on alkoholireklaamil 5(8)
3-18-2400
oluline osa. Ilma selleta ei omaks väljaandes olevad tekstid ja pildid iseseisvat väärtust ega pakuks lugejatele mingit iseseisvat huvi. Seega on väljaandes olevad tekstid ja pildid üks osa alkoholireklaamist ja peavad vastama alkoholireklaami nõuetele.
17.Väljaandes olevad tekstid ja pildid on ka sisuliselt alkoholireklaamiga seotud, sest nende eesmärk on äratada tarbijates huvi konkreetse alkohoolse joogi liigi vastu ja suurendada seeläbi kaebaja käivet. Iga jutustuse juurde on lisatud jutustuses tutvustatud alkohoolse joogi liigi valik, mida kaebaja oma kauplustes müüb. Tegemist ei ole alkohoolseid jooke neutraalselt (nt ajaloolisest, kultuurilisest vms vaatenurgast) tutvustavate tekstide ja piltidega, nagu seda tehakse nt ajakirjas National Geographic1. Tekstide ja piltide selge eesmärk on tekitada tarbijates soovi alkoholi osta ja tarbida. Nt lk-l 7 on kujutatud isuäratavat taldrikutäit toitu ja seostatakse seda lahutamatult veiniga („Kui Rieslingust kirjutada, siis peab kohe kirjutama ka hapukapsast.“, „Jäta meelde hapukapsas – Riesling.“). Samamoodi on lk-l 9 kujutatud kooke koos likööriga ja kutsutakse üles neid koos tarbima („Aga on üks kindel hästi töötav maitsepaar – see on magustoit ja magus liköör.“).
18.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väljaandes avaldatud pildid ja tekstid ei järgi RekS-i nõudeid. Esineb vastuolu mh RekS § 28 lg 3 p-ga 5, sest alkoholi seostatakse tähtpäevade, pidude ja aastaajaga. Viiteid on jõuludele/talvepühadele (lk-l 1 olev kuuseokstega pilt ja tekst, mis viitab talvepühade aegsetele toimetustele („Käes ongi aasta kõige soojem aeg: kaminad praksuvad, potid-pannid huugavad ning küünlad säravad kui päike.“), lk-l 18 olevas tekstis viidatakse talvepühadele, samuti lk-l 22 olevas tekstis („Loomulikult sobib õlu mõru maitse paljude jõuluroogade kõrvale“)). Viiteid on talvele kui aastaajale (lk-l 1 oleval pildil kujutatakse talvemütsi ja kuuseoksi (kuuseoksi tuuakse tuppa talvel), lk-l 18 olevas tekstis viidatakse talvekuudele ja talvepühadele, lk-l 22 viidatakse talveajale). Samuti on viiteid täpsustamata pidudele (lk-l 2 seostatakse šampanjat pidude, tähtpäevade, sündmuste ja vastuvõttudega, lk-del 18 ja 21 on pildid pidulikult kaetud toidulaudadega).
19.Lisaks esineb vastuolu RekS § 28 lg 3 p-dega 1, 3 ja 6. Lk-l 16, 18 ja 21 olevatel piltidel on kujutatud inimesi, keda ei ole RekS § 28 lg 3 p 1 järgi lubatud alkoholireklaamis kujutada. Lk-del 6, 7 ja 9 seostatakse veini lahutamatult toiduga („Cabernet Sauvignon on punase veini ja toidukultuuri lahutamatu osa.“, „Kui Rieslingust kirjutada, siis peab kohe kirjutama ja hapukapsast. /.../ Jäta meelde hapukapsas – Riesling.“, „Aga on üks kindel hästi töötav maitsepaar – see on magustoit ja magus liköör.“), jättes mulje, et alkohol on toidulaual loomulik osa ja kutsudes üles toidu kõrvale alkoholi tarbima.
20.Kaebaja väljaanne on vastuolus ka RekS § 28 lg-ga 3, mille kohaselt peab alkoholi reklaamis sisalduv teave olema esitatud tootekeskselt ja neutraalselt. Kaebaja väljaandes toodud pildid ja tekstid ei ole neutraalsed ja tootekesksed. Nt lk-l 5 kujutatakse hubast kodu koos põleva küünla ja veiniga täidetud pokaaliga, lk-del 18 ja 21 on kujutatud pidulikult kaetud toidulauda, lk-l 1 toodud pildiga tekitatakse seosed jõulude või talvepühadega. Lisaks eespool välja toodud seosed toidu ja pidustustega. Tootekesksed ja neutraalsed on vaid alkoholipudelite pildid koos toote nime, kaubamärgi liigi, päritolumaa, mahu ja etanoolisisalduse mahuprotsendiga. Kuigi muud tekstid sisaldavad mh RekS § 28 lg 1 p-des 9 ja 10 lubatavat teavet toote omaduste ja serveerimisnõuannete kohta, ei ole need esitatud neutraalselt, vaid positiivse emotsiooniga ja seeläbi alkoholitarbimist soosivalt – nt lk-l 2 viidatakse, et šampanja ei ole enam ainult piduliku sündmuse jook, vaid sobib ka tavapärase toidulaua juurde, samuti viidatakse elegantsetele mullidele, lk-l 8 väidetakse, et Vana Tallinna liköör on üks kuulsaimaid eestlasi maailmas (tarbija rahvustundele rõhumine) ning tema
maitseseeria pikkus ja apetiitsus on muljetavaldavad, lk-l 10 räägitakse viina maitseomaduste säramisest, lk-l 12 väidetakse, et džinn on popp, lk-l 14 räägitakse konjaki valmistamisest kui aeglasest maitsekunstist, lk-l 17 väljendatakse soovi enne viski maitsmist premeerida viskimeistreid medalitega.
21.Järelikult ei vastanud kaebaja kliendileht RekS § 28 nõuetele ja vastustaja poolt ettekirjutuse tegemine oli õiguspärane. RekS-is toodud piirangud on kehtestatud avalikes huvides rahvatervise kaitsmise eesmärgil. Arvestades Eesti ühiskonnas esinevat alkoholi liigtarbimist2, on alkoholi tarbimise vähendamisele suunatud meetmete kohaldamine põhjendatud ja õigustavad alkoholi müügi ettevõtjate majandustegevusele piirangute seadmist. Tegemist ei ole ebaproportsionaalsete piirangutega. Kaebaja huvi suurendada oma müügikäivet ei ole kaalukam avalikust huvist vähendada alkoholitarbimist ning sellega seotud tervise- ja varakahjusid.
22.Ettekirjutust on põhjendatud. See, et kaebaja põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et põhjendused puuduksid.
23.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus oli ebaselge. Ettekirjutuses on selgelt välja toodud, millised rikkumised kaebaja reklaamis tuvastati (QR-kood, jutustused, pildid, mis seostavad alkoholi tähtpäeva, sündmuse ja aastaajaga). Neid rikkumisi sisaldava reklaami avalikustamine tuli lõpetada. Konkreetsete meetmete valik jäeti kaebaja otsustada. Kaebajal olnuks võimalik kas kliendilehe avaldamine täies mahus lõpetada või teha selles vajalikud korrektuurid. Vastustaja kaebajale selles osas konkreetseid piiranguid või toiminguid ette ei kirjutanud. Oluline oli saavutada korrarikkumise kõrvaldamine ja RekS-i sätetega kaitstavate avalike huvide kaitse. Kui korrektuuride tegemine ei olnud võimalik, tuli reklaami avaldamine täies mahus lõpetada. Seega ei tekitanud ettekirjutus mingeid ebaselgusi, mis oleks ettekirjutuse täitmist raskendanud või selle täitmise võimatuks muutnud. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud ja kliendilehe avalikustamise lõpetanud, mis näitab, et ettekirjutus oli talle arusaadav ja see oli täidetav. See, et korrektuuride tegemine võib tuua kaebajale kaasa täiendavad rahalised kohustused ja muuta senised kulud asjatuiks, ei muuda ettekirjutuse täitmist võimatuks ega ettekirjutust õigusvastaseks. Kaebaja vastutab tema avaldatud reklaami õiguspärasuse eest, seega on õigusvastase reklaami koostamise ja avaldamise kulud kaebaja risk.
24.Asjakohatud on kaebaja viited konkurentide poolt avaldatud õigusvastasele alkoholireklaamile. Iga isik vastutab enda tegevuse ja käitumise õiguspärasuse eest ise ega saa õigustada oma tegevust teiste isikute poolt sarnaste õigusrikkumiste toimepanemisega. Ka teistel alkoholireklaami avaldajatel on kohustus järgida RekS-i nõudeid ja vastustaja saab ka neile rikkumise tuvastamisel ettekirjutuse teha. See, et vastustaja ei ole jõudnud kõigi osas järelevalvemenetlust üheaegselt läbi viia ja ettekirjutust teha, ei muuda kaebajale tehtud ettekirjutust õigusvastaseks.
25.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja võinuks ettekirjutuse tegemise asemel piirduda selgitusega. Asjaoludest nähtuvalt teavitas vastustaja 05.12.2018 teatega kaebajat tema alkoholireklaamis tuvastatud rikkumistest ja kaebajale anti tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Kaebaja tähtaegselt rikkumist ei kõrvaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, seetõttu oli vastustajal õigus teha korrarikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutus. Vastustaja ei pidanud ära ootama, millal kaebaja huvi vaidlusaluse reklaami avalikustamise vastu lõpeb. Arvestades huve, mille kaitsmiseks on RekS-i sätted kehtestatud, esines avalik põhjendatud huvi korrarikkumise kiire kõrvaldamise suhtes.
26.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.
27.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.