O. T., K. T. ja S. T. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised
Taotlejad – O. T., K. T. ja S. T., esindaja vandeadvokaat Raul Keba Eeldatav vastustaja – Tallinna linn, esindajad Timo Päit ja Eva Vanamb Kolmas isik- L. N.
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. T., K. T. ja S. T. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) väljastas 10.04.2018 Pardi tn 12 Tallinn kinnistule (edaspidi: Pardi tn 12 kinnistu) projekteerimistingimused nr 1811802/02223 elamu püstitamiseks (edaspidi: ehitusluba). TLPA väljastas 6.02.2019 Pardi tn 12 kinnistu osas ehitusloa nr 1912271/02043. TLPA esitas 19.02.2019 kirjaga nr 4-3/18/2175-16 vastuse menetluses esitatud vastuväidetele.
2.O. T., K. T. ja S. T. esitasid 7.03.2019 TLPA-le vaide, milles palusid ehitusloa nr 1912271/02043 kehtetuks tunnistada.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 8.05.2019 O. T., K. T. ja S. T. esialgse õiguskaitse taotlus nõudega peatada TLPA 6.02.2019 ehitusloa nr 1912271/02043 kehtivus kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Arvestades, et kolmas isik on 3.05.2019 alustanud Pardi tn 12 kinnistul ehitamisega ning plaanis on vundamendi valamine, esineb esialgse õiguskaitse vajadus juba enne 19.05.2019, kui TLPA on plaaninud vaide lahendada. Ehitustegevuse jätkumisel võivad reaalselt kaasneda kahjulikud mõjutused.
4.Vaie ei ole perspektiivitu. Taotlejad on selgelt ära näidanud, milles seisneb nende subjektiivsete õiguste rikkumine. Taotlejate seisukohtadega ei ole ehitusloa väljastamisel arvestatud ega nende arvestamata jätmist põhjendatud. Lisaks on rikutud oluliselt ka menetlusnorme ja materiaalõiguse
norme. Ehitusluba ei vasta projekteerimistingimustele ega Tallinna Linnavolikogu 3.11.2016 otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringule (edaspidi: üldplaneering). Ehitusloaga kavandatud hoone varjutab olulise osa taotlejate kinnistule langevast päikesevalgusest, rikkudes taotlejate subjektiivseid õigusi. Taotlejate omandiõigust riivatakse oluliselt, samas ei riiva ehitusloa kehtivuse peatamine avalikke huve määral, mis kaaluksid üles taotlejate huvid olukorra säilitamisele. Taotlejad möönavad, et ehitusloa kehtivuse peatamine ei võimalda kolmandal isikul jätkata ehitustöödega, kuid ehitustööde jätkamise korral ei ole hilisemalt olukorra tagasipööramine reaalne. Arvestada tuleb seda, et kolmas isik on juba varasemalt üritanud ebaseaduslikult ehitustöödega alustada.
5.Pardi tn 12 kinnistu asub üldplaneeringu järgi väikeelamute alal. Ehitusloaga kavandatud hoone asendiplaaniline lahendus on vastuolus üldplaneeringuga. Hoone pikitelg on kavandatud risti Pardi tänavaga. Arvestatud ei ole väljakujunenud hoonestuse paiknemise rütmi ega mahulist lahendust (hoone kuju). Pardi tn 12 hoone on kohane kavandada kompaktse hoonena pikiteljega Pardi tänavaga paralleelsena, jättes kavandatava hoone ning Ööbiku tn 7a olemasoleva hoone vahele kvartalis väljakujunenud piisava puhverala, mis on oluline ka privaatsuse tagamiseks. Sellisel juhul oleks võimalik tagada üldplaneeringus väljatoodud linnaruumiliste printsiipidega arvestamine ning hoida piirkonna linnaruumi omadusi ja kvaliteeti.
6.Pardi tn 12 ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa menetlemisel ei ole koostööd tehtud naaberkinnistute omanikega. Taotlejad esitasid linnale seisukohad ja ettepanekud 7.10.2018, kuid TLPA edastatud 19.02.2019 vastusest ei nähtu, et ettepanekuid kavandatava hoone paiknemise osas oleks sisuliselt arutatud.
7.Planeeritav hoone heidab vähemalt 6 kuul aastas valdava varju Ööbiku tn 7a eluruumidele ja terrassidele. Septembri keskpaigast kuni aprilli lõpuni ulatub märkimisväärne vari suurel osast päevast Ööbiku tn 7a-l eluruumidesse. Sügisel ja talvel, so madala päikesega varjutab Pardi tn 12 kavandatav hoone Ööbiku tn 7a hoone peaaegu täielikult 6 kuu vältel päikesetõusust kuni loojanguni. Varju pikkust toonitab asjaolu, et planeeritav hoone on Ööbiku tn 7a hoonest kõrgem. Planeeritav hoone varjab täies ulatuses senise vaate Ööbiku tn 7a-l eluruumide akendest ja suures osas ka Ööbiku tn 7a-2 akendest. Ööbiku 7a-l esimese ja teise korruse eluruumide akendest avaneb vaade kavandatud hoone mustale tagaseinale. Pardi tn 12 planeeritava hoone asukoha, selle poolt heidetava varju ja praegusel ajal eksisteeriva vaate kadumise tõttu kaotab Ööbiku tn 7a tervikuna kinnisvara spetsialistide hinnangul ligikaudu 10-15% oma tänasest turuväärtusest.
8.Kavandatav madalama hooneosa maht koos selle katusele planeeritava terrassiga riivab olulisel määral taotlejate privaatsusevajadust. Katuseterrassilt ja hoone 2. korruse akendest (eskiisprojektil märgitud ruum 2 ja ruum 3) hakkab avanema vahetu, otsene ja püsiv vaade taotluse esitajate eluruumidesse, 2. korruse magamistubadesse ja terrassidele. Mistahes privaatsuse riive ei saa olla õigustatud üksnes asjaoluga, et tegemist on tiheasustusalaga. Taotluse esitajad ei ole vaielnud vastu igasugusele naaberkinnistule antavale ehitusõigusele, vaid üksnes ehitusõigusele osas, kus see rikub ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult taotlejate privaatsust.
9.Pardi tn 12 hoone paigutus krundil mõjutab märkimisväärselt taotlejate heaolu ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 2 mõistes. Taotlejate hoonestus piirneb Pardi 12 kinnistu ja selle oluliste osadega, seega viibivad taotlejad tihti ka mõjutatud ruumiosas, mistõttu on neil ka vältimatu kokkupuude vastava kinnistuga. Pardi tn 12 krunt on piisava suurusega selleks, et paigutada hoone krundile vastavalt üldplaneeringu tingimustele, arvestades taotluse esitajate huve ning õigustatud ootusi.
10.TLPA nõustub, et väljastatud ehitusloaga kinnitatud projektis toodud lahendus kahjustab naaberkinnistu omanike õigusi, samas jättis põhjendamata, miks ei kaalutud taotlejate seisukohta hoone asukoha osas. Taotluse esitajad ei saanud projekteerimistingimuste andmise menetluses
mingit teavet selle kohta, et taotlusega koos on TLPA-le esitatud ka eskiis. Taotluse esitajatega ei ole koostööd tehtud eskiisi ega ehitusprojekti menetluses. Pardi tn 12 kinnistule vaadeldaval kujul ehitusloa väljastamisega on TLPA teinud olulise kaalutlusvea.
11.Tallinna linn esitas 10.05.2019 vastuväited esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata. Taotluse esitajatele kuuluva Ööbiku tn 7a kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2003 korraldusega nr 3067-k kehtestatud Ööbiku tn 7 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu põhijoonisekohaselt on Ööbiku tn 7a hoone ehitusõigus määratud selliselt, et Pardi tn 12 kinnistu piirist jääks see 5 meetri kaugusele. Ööbiku tn 7a elamu kinnitatud projekti asendiplaani kohaselt on nähtud hoone läänepoolsele osale Pardi tn 12 kinnistu poole terrass, kuid idapoolses osas terrassi ette nähtud ei ole. Ortofotolt nähtuvalt on Ööbiku tn 7a kinnistule omavoliliselt rajatud terrassid kuni Pardi tn 12 kinnistu piirini ning suuremas mahus kui hoone projektis ette nähtud. Sealjuures on idapoolne terrass täies ulatuses omavoliline. Õiguskaitsele ei saa tugineda olukorras, mis on loodud enda poolse omavolilise ehitustegevusega.
12.Ehitusloa menetluses lisatud päikeseanalüüsi kohaselt on täidetud naaberhoonete insolatsiooni nõuded tulenevalt Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”. TLPA on hinnanud võimalikke mõjusid naaberkinnistutele ning selgitanud neid oma 19.02.2019 kirjas. Seejuures on TLPA tõdenud, et võimalikud mõjud on olemas, kuid need ei ole üleliia koormavad ning nii projekteerimistingimuste kui ehitusloa andmisel on arvestatud võimalike mõjude vähendamisega ja leevendamisega. Arvestades Pardi tn 12 kinnistu suurust, kuju ja paiknemist ilmakaarte ning naaberhoonete suhtes, on kavandatud lahendus optimaalne. Taotluse esitajate poolt pakutud lahendus halvendaks veelgi nende privaatsust ega võimaldaks märkimisväärselt parandada valgustingimusi. Samas oleks see Pardi 12 kinnistu omanikule äärmiselt ebasoodne lahendus. Pardi 12 kinnistu hoonestamisel ei ole võimalik leida lahendust, mis üldse ei kahjustaks Ööbiku 7a privaatsust ega nimetatud hoonest avanevat vaadet. Selle põhjuseks on Ööbiku 7a hoone paiknemine. Teoreetiliselt oleks võimalik kavandada Pardi tn 12 krundile ka hoone, mis oleks ühele või teisele naabrile veidi soodsam, kuid sellised lahendused kahjustaksid oluliselt kinnistu omaniku põhjendatud huve ning oleks sellisena selgelt ebaproportsionaalsed. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-33-05 ja nr 3-3-1-42-03 ei ole taotluse esitajate huvide riive nii suur kui taotlejad seda näidata üritavad.
13.Vaie on ilmselgelt perspektiivitu. Pardi tn 12 kinnistule kavandatud uus elamu vastab Kristiine üldplaneeringule, väljastatud projekteerimistingimustele ja Tallinna linna ehitusmäärusele. Pardi tn 12 olemasolev elamu ei ole kooskõlas Kristiine üldplaneeringuga, kuivõrd asub Ööbiku tn 9 kinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit ning sellega on piiratud Ööbiku tn 9 kinnistu hoonestamine. Kristiine üldplaneeringus on uue elamu kaugus külgmisest ja tagumisest krundipiirist vähemalt 4 meetrit ja lähemale võib ehitada ainult naaberkinnistu omaniku kirjalikul nõusolekul. Kavandatud hoonega Pardi tn 12 kinnistul lähtutakse Kristiine üldplaneeringu tingimustest.
14.Uue hoone kavandamisel tuleb lähtuda lisaks üldplaneeringule ka konkreetse piirkonna ja krundi iseärasustest. Kristiine üldplaneeringus ei ole tänavaäärne paigutus määratletud absoluutselt, kuna üldplaneering on olemuslikult väga suure üldistusastmega dokument ning tänavaäärse hoone paigutuse puhul viitab sellele ka sõna „üldjuhul“ kasutus. Samuti on peetud vajalikuks rõhutada, et eelkõige tuleb seda põhimõtet järgida rida- ja korterelamute puhul. Uue hoonestuse kavandamisel on Kristiine üldplaneeringus rõhutatud eelkõige vajadust arvestada tänaval väljakujunenud hoonestusega. Pardi tn 12 hoone linnaruumi paigutamise puhul on vaieldamatult oluline arvestada kõrvalasuva Rähni tn 12 kortermajaga, mis ümbritsevast hoonestusest kõrgemana moodustab vaieldamatult piirkonna dominandi. Kõnealuse hoone kuju kordamine väiksemas mahus aitab muuhulgas siduda Rähni 12 kortermaja ümbritseva keskkonnaga ja loob harmoonilise linnaruumi.
15.Ööbiku tn 7a kinnistu poolne arhitektuurne lahendus on sobiv, kuna esimesele korrusele on kavandatud majapidamisruumid ja teisel korrusel magamistoad. Lisaks on koostatud Pardi tn 12
kavandatava hoone osas päikeseanalüüs, mille kohaselt on Ööbiku tn 7a hoone insolatsioon nõetele vastav. Seega ei saa olla Kristiine üldplaneeringu kohaseid etteheiteid, kuna kõik uue kavandatud elamu näitajad vastavad Kristiine üldplaneeringule ja teistele linnaruumilistele lisasuunistele. Samuti ei saa väita, et ehitusluba ei ole kooskõlas projekteerimistingimustega ega Tallinna linna ehitusmäärusega.
16.Kogu ehitusloa menetlus toimub ehitusregistri põhiselt. Märkuste koondtabelist on nähtavad kõik menetlusega seotud märkused, kooskõlastused ja täiendused. Muu hulgas on märkuste koondtabeli lk 16 toodud märked õhksoojuspumba, välistrepi ja varikatuse asukoha muutmise osas selliselt, et need jääksid kinnistupiirist vähemalt 4 m kaugusele. Samuti on kooskõlastanud Päästeameti Põhja päästekeskus muu hulgas hoonete vahelise kuja. Märkuste koondtabeli lk-l 17 on kajastatud Pardi tn 12 kinnistu omaniku arvamus esitatud vastuväidetele. Ehitusloa menetluses esitatud vastuväidete, linnaehituslike analüüside ja insolatsiooni analüüsid kajastavad ka iseenesest hoone asukoha ja sobivuse hindamist, kuivõrd kahtluse alla on seatud kavandatu vastavus Kristiine üldplaneeringule ja projekteerimistingimustele. Kajastatud on nii taotlejate esitatud vastuväited kui ka Pardi tn 12 kinnistu omaniku arvamus esitatud vastuväidetele, millele oli lisatud ka päikeseanalüüs ja illustreeriv pilt. Täiendavalt kaaluti mõlema poole esitatud argumente TLPA projektide läbivaatamise komisjoni 12.12.2018 koosolekul, kus asuti seisukohale, et ehitusprojekt vastab nii projekteerimistingimustele kui ka Kristiine üldplaneeringule.
17.Projekteerimistingimuste taotluses ega menetluses ei esitatud eskiisi. Taotlejal puudub kohustus projekteerimistingimustes eskiisi esitada. Esitati asendiskeem ja ortofotole kantud hoonekontuur, tegu ei olnud mõõdus plaaniga. Asendiskeemi projekteerimistingimuste menetluses kaasatud isikutele ei esitatud, kuna see materjal oleks olnud eksitava. Projekteerimistingimustesse on jäänud ekslikult sisse lause, et lisatud eskiisist võib ehitusprojekti koostamisel lähtuda. Kuivõrd eskiisi projekteerimismenetluses esitatud ega nõutud ei ole, siis ei saanud seda ka aluseks võtta ega heaks kiita. Haldusaktis on märgitud, et esitada tuleb nõuetele vastav ehitusprojekt ning käsitletud on ka eskiisi esitamise vajadust.
18.Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine ei ole põhjendatud.
19.Kolmas isik esitas 10.05.2019 vastuväited esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata. 10.05.2019 valati värskelt taldmiku betoon, mida ei tohi lahti ja seisma jätta, kuna see põhjustab pöördumatuid kahjusid. Samuti on tellitud vahelagede paneelid ning seinte ladumise materjal. Ehitajatega on sõlmitud lepingud. Kolmandal isikul ei ole raha leppetrahvide tasumiseks. Ehituse peatumise korral on hinnanguline kahju 80 000 eurot. Eelnevale lisanduvad ehituse venimisest tingitud ajutise eluruumi kulud. Seega tekkida võiv kahju on hinnanguliselt 100 000 eurot. Kui ehitamise peatamiseks ei ole alust, peaksid tekkinud kahju hüvitama taotluse esitajad.
20.Pardi 12 kinnistu ehitusluba on õiguspärane. Maja on projekteeritud selliselt, et kõikidel naabritel oleks tagatud privaatsus ja võimalikult palju päikesevalgust. Seetõttu on maja projekteeritud risti, mitte põiki tänavaga. Maja põiki ehitamisel ei jääks naabritele üldse päikesevalgust.
21.Eskiisi ei väljastatud projekteerimistingimuste eelnõuga selle puudumise tõttu. Eskiis tehti peale projekteerimistingimuste väljastamist. Ehitusoa menetluse käigus oli naabritel võimalus oma seisukohti avaldada. Kolmas isik arvestas naabrite soovidega võimalikult palju. Näiteks nihutati maja üle meetri Rähni 12 majast veel eemale (kuigi algselt oli kaugus 4 m). Rähni 12 kinnistu omanike soovitusel lisati maja ümber drenaaž ning liigutati õhksoojuspump nende akende alt ära. Ööbiku 7a kinnistu osas tehti hoone projekt maja ristiteljega. Hoone L-kuju osa on madalam, et kinnistule langeks päikesevalgus. Lisaks on L-kuju sobilik Pardi 12 krundi asetusega, kuna krunt ise on L- kujuline.
22.Päikeseanalüüs näitab, et vaid talvel mõnel tunnil päevas väheneb taotlejate kinnistutel päikesevalgus poolel majal. Uue maja valmimisel lammutatakse krundil olev vanem maja ja siis tuleb päikesevalgust juurde.
23.Taotlejate väide nende kinnistute vara väärtuse langemisest ei vasta tõele. Kinnisvara hindaja hinnangul ei saa arvestada naaberkruntide kuju, täisehituse, haljastuse ega muuga. Kui naaberkrunt on tühi, siis tuleb arvestada võimalusega, et sinna ehitatakse maja. Seega ei muutu Ööbiku 7a kinnisvara väärtus.
24.Ööbiku 9 kinnistu omanik soovib samuti tulevikus maja ehitada, mistõttu kolmas isik projekteeris maja võimalikult kaugele nimetatud krundist. Hiljem on ta nõus andma ehitamiseks nõusoleku Ööbiku 9 omanikule, et ta võiks oma maja ehitada piirile lähemale kui 4 meetrit.
25.Taotlejate väited ehitamise alustamise kohta ei vasta tõele. Krundile kaevati kraav ning see aeti kinni.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
27.O. T., K. T. ja S. T. esitasid esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada ehitusloa kehtivus kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Taotlejad leiavad, et Pardi tn 12 kinnistule kavandatud hoone riivab oluliselt nende huve - varjutab Ööbiku tn 7a kinnistul asuvate eluruumide ja terrasside päikesevalgust, varjab vaadet ning vähendab taotlejate privaatsust. Taotlejad heidavad ette, et vaidlustatud ehitusluba on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kinnitatud „Tallinna linna ehitusmäärusega“ (edaspidi: Tallinna linna ehitusmäärus), üldplaneeringuga ning TLPA 10.04.2018 väljastatud projekteerimistingimustega.
28.Tallinna linna ehitusmääruse § 25 lg 2 järgi peab ehitis oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile. Pardi tn 12 kinnistu asub üldplaneeringu alal. Nimetatud üldplaneeringu seletuskiri täpsustab olemasolevate elamualade tihendamise võimalusi. Väljakujunenud elamupiirkondade täiendamisel on üldpõhimõte olemasoleva tänavapildi üldilme ja elukeskkonna säilitamine ning uusehitusest tingitud mõjude pehmendamine, mida võib põhjustada lisanduv elanike arv, suurenevad liiklusvood, halvenevad valgustustingimused jne. Uue hoonestuse kavandamisel üksikute olemasolevate hoonete vahelistele kruntidele on põhimõte vältida suuri kontraste ja tagada hoone sobivus ümbruskonna väljakujunenud hoonestuslaadiga nii arhitektuurilahenduse, st kõrguse, mahu ja välikuse, kui ka asendiplaanilise paigutuse poolest (seletuskirja lk 15). Avalikult kasutatava tänava äärde tuleb hoone, eriti rida- ja korterelamu, paigutada üldjuhul nii, et selle pikitelg oleks tänavaga paralleelne. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada tänaval väljakujunenud hoonestuse paiknemise rütmi, mahulist lahendust, hoonete kõrgust, arhitektuuristiili, sh katusekaldeid ja räästajoone kõrgust, ning paigutada uus hoone sobivalt ümbritsevasse tänava- ja linnaruumi. Samuti tuleb krundi asendiplaanilisel kavandamisel, sh eluruumide akende, hoonete ja abihoonete paigutamisel, arvestada naabrite privaatsusvajadusega. Üldjuhul peavad hoonete peasissepääsud avanema tänavale, et suurendada tänavate turvalisust (seletuskirja lk 35). Eelnevast tuleneb üldine nõue, et hoone tuleb paigutada nii, et selle pikitelg oleks tänavaga paralleelne. Samas ei välista üldplaneering erandeid, kuna rõhutatud on üksnes ridaja korterelamute paiknemise nõuet.
29.Taotlejad ei vaidlusta, et neid on vastavalt projekteerimistingimustele kaasatud menetlusse ning neil on olnud võimalus esitada omapoolseid seisukohti (taotlejad esitasid seisukohad 07.10.2018). Taotlejate vastuväiteid on arutatud 12.12.2018 TLPA projektide läbivaatamise komisjoni koosolekul (vastustaja lisa nr 10), kus tõdeti, et ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele ning üldplaneeringule. Kohus möönab, et koosoleku protokollist ei nähtu, et taotlejate vastuväiteid oleks sisuliselt arutatud.
30.Ehituseadustiku (EhS) § 29 lg-s 1 on sätestatud projekteerimistingimuste taotluses kohustuslikud andmed. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 kinnitatud „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 2 järgi on eelprojekti koostamise lähtealuseks, lisaks ehitusseadustiku § 14 lõikes 1 sätestatule, tellija esitatud lähteülesanne, ehitusuuring ning vajadusel ehitise eskiis või tehnoloogiline projekt või mõlemad. Nimetatud sätetest ei tulene, et kolmandal isikul oli kohustus esitada koos taotlusega ka eskiis. Vastustaja kinnitusel ei olnud eskiisi esitamine vajalik ning tõenditest nähtuvalt taotlusega koos ei esitatud eskiisi, esitati üksnes asendiplaan (vastustaja lisa nr 11 ja lisa nr 12).
31.Taotlejad heidavad ette, et planeeritav hoone heidab Ööbiku tn 7a eluruumidele ja terrassidele vähemalt 6 kuul aastas varju. Esitatud tõenditest nähtuvalt (vastustaja lisa nr 5 ning taotlejate viide: https://www.youtube.com/watch?v=_rXGH-ffMvU&feature=youtu.be&hd=1) mõjutab kavandatav hoone Ööbiku tn 7 a kinnistule langevat valgust. Kohus nõustub Tallinna linnaga, et tiheasustusalal on naaberkinnistul asuvate hoonete tõttu varjude tekkimine vältimatu. Lisaks nähtub vastustaja vastusest, et Ööbiku tn 7 a kinnistule rajatud terrassid on ehitatud omavoliliselt kuni Pardi tn 12 kinnistu piirini ning suuremas mahus kui hoone projektis on ette nähtud. Samuti on idapoolne terrass rajatud vastava loata (vt Tallinna Linnavalitsuse 29.12.2003 korraldusega nr 3067-k kehtestatud Ööbiku tn 7 kinnistu detailplaneering, vastustaja lisa nr 1 ja nr 4). Kohus nõustub vastustajaga, et esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada hüvedele, mis on loodud enda poolse omavolilise ehitustegevusega.
32.Alusetud on ka taotlejate etteheited privaatsusnõude rikkumise osas. Riigikohtu halduskolleegium leidis 13.06.2003 kohtuotsuse nr 3-3-1-42-03, p-s 16, et: „Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause).“ Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Siiski on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.04.2005 kohtuotsus nr 3-2-1-33-05, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt ning menetlusosaliste seisukohti arvestades on projekt ning asendiplaan koostatud just selliselt, mis suurendavad taotlejate privaatsust. Taotlejad ei saa keelata kolmandal isikul omandiõigust realiseerida olukorras, kus ehitusloa õigusvastasust ühestki õigusnormist ega haldusaktist ei nähtu.
33.KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Selle õiguse tagamiseks näeb KeÜS § 23 lg 5 ette isiku õiguse nõuda haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Viidatud sättele tuginedes ei saa keskkonnaosa intensiivselt kasutav isik tõrjuda mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga tegevust, vaid keskkonna sellist mõjutamist, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest (Riigikohtu 12.01.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, punkt 24). Taotlejate välja toodud õigus
heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimiseks ei ole absoluutne ning see ei tähenda, et see prevaleeriks mis tahes muu õiguse, näiteks kolmanda isiku omandiõiguse ees. Taotlejate olemasoleva keskkonna muutumine ei ole asjaoluks, mida saaks subjektiivse õigusena kaitsta (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10). Taotlejate ega teiste elanike subjektiivne õigus ei saa seisneda ootuses, et nende kinnistult avanev vaade või muud esteetilised kriteeriumid säilivad kinnistu omandamise järel muutumatuna. Arvestades eelnevat on vaie perspektiivitu.
33.Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi (HKMS § 249 lg 3). Kolmas isik toob välja, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saavad tema õigused pöördumatult kahjustatud. Ehitustegevuse peatamisel saavad kahjustatud juba tehtud ehitustööd. Eelnevale lisanduvad lepingulistest kohustustest tekkivad kahjud. Kolmas isik ei ole väiteid vastavate tõenditega tõendanud ning asja kiireloomulisust arvestades ei olnud kohtul võimalik neid ka nõuda. Samas puudub kohtul kahtlus, et hoone püstitamisega kaasnevad märkimisväärsed kulud ning ehitustöid tegeva ettevõttega sõlmitud lepingu mittetäitmisel võib ehitusettevõte määrata leppetrahvi.
34.Kuna kolmandale isikule kaasnev kahju on suurem kui taotlejatele kaasnev võimalik kahju, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.