Korrakaitse › Vanglad

Kaebaja seisukohad Kaebaja on taotlenud Tartu Vangla 15.01.2019 otsuse nr 6-24/224-2 ja 22.01.2019 vaideotsuse nr 1-11/9-2 tühistamist ja Tartu Vangla kohustamist teha kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise taotluse osas uus otsus. Kaebaja viitab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 ja lg 3 ning Täitmisplaani § 17 lg 2 p-le 1 märkides, et ta vastab nendele tingimustele, et teda avavanglasse ümber paigutataks. Kaebaja arvates on vangla asja läbivaatamisel ületanud kaalutlusõiguse piire ja rikkunud avavanglasse ümberpaigutamise eesmärki. Vastustaja seisukohad Tartu Vangla on seisukohal, et tühistamisnõudes ei ole võimalik kaebust esitada, kuna tegemist on avavanglasse paigutamise menetluse alustamata jätmisega, mis ei ole haldusakt vaid toiming ning menetluse alustamisest keeldumine ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele. Vangla on viidanud VangS § 20 lg 1 ning märgib, et viidates varasemale käitumisele ei vasta kaebaja avavanglasse paigutamise kriteeriumidele mida on vangla kaebajale saadetud 15.01.2019 vastuses nr 6-24/224-2 piisavalt põhjendanud. Vastustaja viitab ka Maakohtu 03.10.2018 määrusele, kus maakohus pidas kaebaja puhul uute kuritegude riski äärmiselt kõrgeks. Vastustaja märgib, et avavanglasse paigutamisel peab olema kinnipeetav piisavalt usaldusväärne. Vastustaja viitab ka vaideotsusele, et vaideotsus iseseisvalt ei tekita isikule õigusi ega loo kohustusi ning kaebaja ei ole toonud välja põhjusi kuidas vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi rikub.

Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused, selgitused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et Ingar Orava kaebus tuleb täielikult jätta rahuldamata. 2.Tartu Vangla 15.01.2019 otsustusega nr 6-24/224-2 on jäetud Ingar Orava taotlus avavanglasse ümberpaigutamiseks rahuldamata ning selle peale esitatud vaie on vaideotsusega 22.01.2019 nr 1-11/9-2 jäetud rahuldamata. 3.Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla 15.01.2019 otsustus nr 6-24/224-2 „Ingar Orava taotluse avavanglasse ümberpaigutamiseks rahuldamata jätmine“ on haldusakt. Tegemist on taotluse rahuldamata jätmise otsustusega, millele on lisatud vaidlustamisviide, samuti on vaideotsuse sisust nähtuvalt vangla ise käsitlenud kaevatavat 15.01.2019 otsustust nr 6-24/224-2 kui haldusakti, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks vangla oma hilisemas vastuses kohtule on leidnud, et 15.01.2019 otsustust nr 6-24/224-2 ei saa tühistamise nõudes läbi vaadata. 4.Kohus on seisukohal, et kaebus haldusaktide tühistamise nõudes on menetletav ning kohus jätab kaebuse haldusaktide tühistamise nõudes ja kaebuse kohustamisnõudes rahuldamata. VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavat ümber paigutada tema nõusolekul avavanglasse, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on alus oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Justiitsministri määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 17 lg 1 p 1 alusel kui reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat ja kinnipeetava vanglasse vastuvõtmine on lõppenud, riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav kõrg- või üliohtlik, tal ei ole diagnoositud narkomaaniat ja ta on läbinud alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused ning kinnipeetav vastab sama sätte lõikes 2 sätestatud tingimustele, võib isiku paigutada avavanglasse. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab vanglal olema piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi. 5.Kohus märgib, et avavangla on kergema režiimiga vangla ja võimaldab kinnipeetavatel töötada järelevalveta väljaspool vanglat, mistõttu peab vangla olema veendunud, et isik on õiguskuuleka käitumisega, et teda avavanglasse üle viia. Seega on põhjendatud vangla poolt teha kindlaks avavanglasse paigutamise kriteeriumid isiku suhtes. 6.Antud juhul peab kohus usaldusväärseks ja põhjendatuks vangla poolt väljatoodud põhjendusi, mis olid aluseks kaebaja avavanglasse mitteümberpaigutamise otsustamisel. Vaadates kinnipeetava individuaalset täitmiskava (tl 27), nähtub, et kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras 12 korda, millest 6 karistust on arhiveeritud. Käesoleval juhul kannab isik karistust selle eest, et juhtis sõidukit joobnud olekus, kuriteo soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Varasemalt on isikut karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise, grupiviisiliste varguste, joobes juhtimiste, kehaliste väärkohtlemiste, asja omavoliliste kasutamiste, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, omavolilise sissetungi, kinnipeetavana narkootilise aine kasutamise eest. Kohus nõustub vanglaga, et seaduseandja on andnud vanglale kaalutlusruumi otsustamaks seda, kas isik vastab avavanglasse paigutamise tingimustele või mitte. Vangla on juhindunud otsustuse tegemisel VangS § 20 ja Täitmisplaani § 17 lg 1 ja lg 2 p 1.

7.Kohus märgib, et vangla on arvestanud asja otsustamisel isiku varasemat käitumist, isiku käitumist vanglas ning arvestanud sellega, et I. Orav on ära kandnud karistusseadustiku § 76 lg 1 p 2 sätestatud osa karistusajast ja täitnud individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused, läbinud programmi „Eluviisitreening“ korduvalt ning osalenud tööhõives. Vangla on märkinud, et kaebaja on läbinud programmi Eluviisitreening , kuid selle kokkuvõttest ei saa järeldada, et kaebaja oleks teinud sellest elumuutvaid järeldusi. Vangla on viidanud ka Tartu Maakohtu lahendile (tingimisi ennetähtaegne vabastamise küsimus) 03.10.2018 , kus maakohus pidas kaebaja puhul uute kuritegude riski äärmiselt kõrgeks ning leidis, et kaebajal tuleb vangistuse kandmist jätkata. Kohus toob välja veel olulise juhtumi kaebaja kohta, kus kaebaja vabastati karistuse kandmisest varasemalt tingimisi enne tähtaega 11.09.2018 kuid juba kahe kuu möödudes, kehtis veel katseaeg, vahistati kaebaja uuesti uue kuriteo toimepanemise kahtluses, mis näitab seda, et on alust olla seisukohal, et kaebaja võib toime panna lühikese aja jooksul uusi õigusrikkumisi ning avavanglas olles on olemas väiksemad liikumispiirangud, kus isik saab liikuda ka väljaspool vanglat ning vanglal peab olema veendumus, et isik suudaks õiguskuulekalt käituda leebemal režiimil. 8.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kohus märgib, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse, mistõttu ei ole tegemist ka isiku subjektiivsete õiguste rikkumisega isiku taotluse mitterahuldamisel. Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendis 3-17-2700 asunud seisukohale, et isegi juhul kui kinnipeetav vastaks kõigile avavanglasse üleviimiseks vajalikele tingimustele, puudub vanglal kohustus kinnipeetavat avavanglasse paigutada ja ka juhul kui vangla on kaebaja avavanglasse paigutamise üle otsustamisel teinud kaalutlusvea, ei saa seda pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. 9.Kohus märgib, et Tartu Vangla 15.01.2019 otsustus nr 6-24/224-2 on igati õiguspärane, antud selleks pädeva ametiisiku poolt, välja on toodud nii juriidilised kui ka faktilised asjaolud ning otsustust on piisavalt motiveeritud ja kaalutletud. Kohus märgib, et kaebaja suhtes ei ole rikutud avavanglasse paigutamise eesmärki ega rikutud kaalutlusõiguse piire nagu märgib kaebaja. Kohus märgib, et asjaolude hindamisel on vangla lähtunud kõigist vajalikest andmetest ning kaebaja poolt väljatoodu, et vangla ei ole piisavalt temaga seonduvat analüüsinud, on põhjendamatu. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vangla 15.01.2019 otsustuse nr 6-24/2242 tühistamiseks. 10.Kaebaja on esitanud ka kaebuse Tartu Vangla 22.01.2019 vaideotsuse nr 1-11/9-2 tühistamiseks, mille kohus jätab samuti rahuldamata. Kohus märgib, et iseseisvalt ei riku vaideotsus kaebaja õigusi ning kaebaja poolt on välja toomata ka sellekohased põhjendused. Kohtu arvates ei ole vaidemenetluse läbiviimisel rikutud ka menetlusnõudeid, mistõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja taotluse 22.01.2019 vaideotsuse nr 1-11/9-2 tühistamiseks. 11.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, et vangla menetleks uuesti kaebaja taotlust avavanglasse ümberpaigutamiseks ja teeks selles osas uue otsustuse. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav haldusakt õigusvastaseks mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatav Tartu Vangla 15.01.2019 nr 6-24/224-2 on õiguspärane ja jääb seega kehtima, mistõttu jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue.

12.Eeltoodu alusel jätab kohus tervikuna kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 13.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) kaebaja poole kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.