1.M. M esitas 25.04.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 kehtivuse ja täitmise peatamist, vaidlusaluse käskkirja alusel taotleja kartserisse paigutamise keelamist ja videokaamera salvestise vaatlusprotokolli koostamist. Ühtlasi soovis taotleja, et kohus nõuaks Viru Vanglalt välja 25.03.2019 tehtud turvakaamera salvestised ja 22.04.2019 esitatud taotlused (videosalvestise protokollimiseks), määrata ekspertiis, asendada taotleja ja riigilõivu tasutud isiku nimed initsiaalidega, liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-19-716 ühte menetlusse ning nõuda tasutud riigilõiv vanglalt välja ja üle kanda taotluses märgitud isikule.
2.Tartu Halduskohus kohustas 29.04.2019 Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht esialgse
õiguskaitse taotluse osas.
3.Seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 07.05.2019 Kohtu seisukoht
4.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-dele 1, 2, 3 esialgse õiguskaitse määrusega võib muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise, kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama.
5.Kohus on seisukohal, et taotleja poolt esitatud nõuded: Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 kehtivuse ja täitmise peatamiseks, vaidlusaluse käskkirja alusel taotleja kartserisse paigutamise keelamiseks ning videokaamera salvestise vaatlusprotokolli koostamiseks on tulenevalt HKMS § 251 lg 1 p-dest 1 ja 3 lubatud. Haldusasja menetluse raames kogutud dokumentidest on näha, et taotleja on esitanud samad nõuded ka vaides, mis on hetkel menetluses. Taotlust keelamisnõude osas tõlgendab kohus nii, et kaebaja soovib tema kartserisse paigutamise ära keelamist vaid vaidemenetluse ajaks, kuid mitte enne halduskohtumenetluse lõppu, milles hindab kohus Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 63/271-1 õiguspärasust. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on õigus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 19 lg-le 1 taotleda vaidemenetluse käigus tähtsust omavate tõendite säilitamist, sh ka videosalvestise kohta protokolli tegemist. Järelikult on isikul õigus seda teha ka vaidemenetluse ja esialgse õiguskaitse taotluses. Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud vastavalt seadusele riigilõiv. Taotlus vastab HKMS § 250 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust osas, milles taotletakse Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 kehtivuse ja täitmise peatamist, vaidlusaluse käskkirja alusel taotleja kartserisse paigutamise keelamist ning videokaamera salvestise vaatlusprotokolli koostamist nõuetele vastavaks ehk lubatuks.
6.Kohus selgitab, et esmalt analüüsib esialgse õiguskaitse põhjendatavust abinõude osas, mis puudutavad Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 kehtivust ja täitmise peatamist (I), seejärel nõude põhjendatavust seoses vaatlusprotokolli koostamisega (II) ning võtab seisukoha menetluskulude jagamise osas (III) ja taotluse osas haldusasjade liitmiseks ühte menetlusse (IV). Jooksvalt vaatab kohus läbi teised menetluslikud taotlused. I
7.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad neli tingimust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema subjektiivne õigus, mis annab talle õiguse esitada nõue peaasjas ning nõuda esialgset õiguskaitset. Teiseks tuleb kontrollida, kas esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu tagajärje võimalus. Kolmandaks tuleb hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning
teiselt poolt esialgse õiguskaitse taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi.
8.Kohus leiab, et Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 kehtivuse ja täitmise abinõude põhjendatavust saab analüüsida koos, kuna nad on omavahel seotud ja sisuliselt vaidemenetluse käigus vaidlustatud käskkirja täitmise peatamine tähendab, et vangla ei hakka täide viima vaidlusaluse käskkirjaga taotlejale määratud distsiplinaarkaristust. Seega, vaidlusaluse käskkirja täitmise peatamise nõue hõlmab ka taotleja kartserisse paigutamise keelamise nõuet.
9.Kohus on seisukohal, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Juhul, kui vaidlusalune käskkirja kehtivus ja selle täitmine jääb peatamata, viiakse kaebajale määratud karistus vastavalt seadusele täitmisele ehk kaebaja paigutatakse kartserisse 23 ööpäevaks, millega piiratakse intensiivselt tema kui kinnipeetava õigusi. Seega juhul, kui käskkiri osutub õigusvastaseks jääb kaebajale enda rikutud õiguste taastamiseks võimalus nõuda õigusvastaselt kartserisse paigutamisega tekitatud kahju. Kahjunõude rahuldamine ei pruugi korvata täielikult intensiivse õiguse rikkumisega tekkinud kõiki negatiivseid tagajärgi. Järelikult esineb kaebajal juba vaidemenetluse käigus esialgse õiguskaitse vajadus.
10.Järgmise etapina vaatab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ehk hindab summaarselt vaide eduväljavaateid. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja märgib, et vaides, selle lisas ega esialgse õiguskaitse taotluses ei eita taotleja, et 25.03.2019 kella 12.35 paiku ei allunud ta vanglaametniku seaduslikele korraldustele lõpetada toiduainete sorteerimine ja minna kambrisse, aga samuti hiljem antud korraldusele korjata põrandalt üles põrandal olevad paprikad. Järelikult on taotleja tegevus vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 67 p-ga
1.Kohus märgib, et taotleja haldusmenetluses, vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid selle kohta, et tervislikel põhjusel ei esinenud tal võimalust paprikad kokku korjata ega viidanud nimetatud tõenditele. Kohus ei näe ka põhjust pidada 25.03.2019 kella 12.35 paiku vanglaametniku poolt taotlejale antud korraldusi vastavaks tühisele haldusaktile (HMS § 63 lg 1). Kohus märgib täiendavalt, et taotleja ei eita, et 19.03.2019 suheldes vanglaametnikuga kasutas ta sõna „koer“. Suheldes vanglaametnikuga ei ole sellist laadi sõnade kasutamine aktsepteeritav ja on vastuolus Viru Vangla kodukorra p-ga
1.12.8.Hetkel puudub kohtul alus kahelda vanglaametniku poolt 19.03.2019 koostatud ettekande õigsuses.
11.Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt HKMS § 252 lg-le 1 kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Seega esialgse õiguskatse taotluse läbivaatamisel ei ole üldjuhul kohane ekspertiisi määramine või eksperdiarvamuse küsimine. Kohus jätab taotluse ekspertiisi korraldamise osas rahuldamata.
12.Taotleja väited, et distsiplinaarmenetluse käigus ei saanud ta anda toimunu kohta ütlusi ei vasta tõele. Kohus tuvastas, et haldusasja nr 3-19-716 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse koostas taotleja 14.04.2019 ehk distsiplinaarmenetluse ajal. Seega oli taotlejal võimalus esitada omapoolsed selgitused seoses tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusega nii enne kui ka pärast 18.04.2019 distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist.
13.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et taotleja vaiet ei ole võimalik pidada edukaks.
14.Seoses taotleja nõudega peatada Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 täitmine, millega on ühtlasi hõlmatud ka nõue keelata taotleja üksikvangistusse paigutamine, märgib kohus, et nii märtsi- kui ka aprillikuus toimusid taotleja ja vangla psühhiaatri vastuvõtud. Nende
tulemusena jõudis psühhiaater järelduseni, et taotleja vaimne tervis lubab tal olla üksikvangistuses. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde Viru Vangla poolt 28.03.2019 haldusasjas nr 3-19-400 esitatud tõendi (psühhiaatri arvamus). Tegemist on meditsiinilise otsusega, millega on kohustus arvestada nii vanglal kui ka kohtul. Seega ei näe kohus põhjust Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 täitmise peatamiseks seoses taotleja tervisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et taotleja on ise võimeline oma korrektse käitumisega ära hoidma üksikvangistust.
15.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutab Viru Vangla 22.04.2019 käskkirja nr 6-3/271-1 kehtivuse ja täitmise peatamist.
II
16.Taotleja taotles muu hulgas kohtult videokaamera salvestise vaatlusprotokolli koostamist. Ühtlasi palus taotleja välja nõuda vanglalt 25.03.2019 tehtud videosalvestis. Nähtuvalt haldusasja materjalidest on taotlejale ette heidetud 19.03.2019 vanglaametnikuga suhtlemise käigus sõna „koer“ kasutamist ja 25.03.2019 kella 12.35 paiku vanglaametniku seaduslikele korraldustele allumata jätmist. Seega, ilmselt on taotleja tegelikuks sooviks 25.03.2019 temaga juhtunud intsidenti salvestanud videokaamera salvestise protokollimine. Kohus märgib, 25.03.2019 juhtunu kohta videosalvestise protokollimata jätmine võib kaasa tuua olukorra, et juba vaidemenetluse käigus kaob videosalvestis arvuti serverist ja selle kasutamine edaspidises menetluses muutub võimatuks. Seda ei juhtu, kui videosalvestis on läbi vaadatud ja selle kohta on tehtud kirjalik protokoll, mis on kasutatav tõendina. Juhul, kui hakata analüüsima videosalvestise protokollimise vajadust lähtudes, pelgalt käesoleva distsiplinaarmenetluse faktilistest asjaoludest, siis sellist vajadust kohus ei jaata. Kohus juba mainis eelpool, et vaidemenetluses ei vaidle taotleja 25.03.2019 vanglaametniku korraldustele mitteallumise üle. Seega, võttes arvesse vaidlusaluseid küsimusi, nõustub kohus vanglaga, et 25.03.2019 juhtunu kohta tehtud videosalvestisel puudub tõenduslik väärtus. Seega, ei esine ka vajadust selle läbivaatamiseks ja salvestise sisu protokollimiseks. Eelnevaga arvestades ei pea kohus põhjendatuks välja nõuda vanglalt 25.03.2019 juhtunu kohta tehtud videosalvestust. Taotlus videosalvestise väljanõudmiseks jääb rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse osas, mis puudutab vangla kohustamist 25.03.2019 tehtud videosalvestise vaatlusprotokolli koostamiseks. III
17.HKMS § 109 lg 2 kohaselt asja menetlenud kohus mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tartu Ringkonnakohus on 30.04.2019 haldusasja nr 3-19-421 määruses leidnud, et HKMS ja riigilõivuseadus koostoimes näevad riigilõivu tasumise kohustuse ette, sõltumata sellest, kas esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse halduskohtule pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Esialgse õiguskaitse menetlus on halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud erimenetlus, mille läbiviimine on kohtu pädevuses. Võimalus taotleda kohtult esialgset õiguskaitset juba vaidemenetluse ajal ei muuda esialgse õiguskaitse menetluse olemust – tegemist on kohtu(eri)menetlusega, mitte haldusmenetlusega (vaidemenetlusega). Eeltoodust järeldub selgelt, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu puhul on tegemist kohtukuluga, mitte haldusmenetluse kuluga. Seega esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus
kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata täies ulatuses. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda. IV
18.Taotleja soovis käesoleva haldusasja haldusasjaga nr 3-19-716 liitmist. Kohus selgitab, et antud juhul ei ole täidetud HKMS § 48 lg-s 1 sätestatud eeldused haldusasjade liitmiseks. Menetlus haldusasjas nr 3-19-716 on lõpetatud Tartu Halduskohtu esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmise määrusega, mis jõustus 04.05.2019. Menetlus käesolevas haldusasjas ka lõpetatakse esialge õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrusega. Seega, mõlemas haldusasjas ei toimu enam menetlust ja nende liitmine on välistatud.
19.Kohus selgitab, et vastavalt taotlusele ja juhindudes HKMS § 175 lg-st 3, asendatakse määruse avaldamisel taotleja nimi initsiaalidega. Kohus märgib, et isiku nime, kes tasus esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu, ei ole käesolevas määruses avaldatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.