J. K kaebus Viru Vangla 18.04.2019.a käskkirja nr 6-3/2671 tühistamise, 12.04.2019.a otsuse nr 6-10/12525-2 tühistamise ning kaebaja tööle määramise uueks otsustamiseks kohustamise nõudes.
6.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
7.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.J. K. esitas 22.04.2019 Tartu Halduskohtule avalduse ning 28. ja 29.04.2019 täiendavad avaldused. Kaebaja palus kohtul läbi vaadata talle 18.04.2019 määratud distsiplinaarkaristuse nr 6-3/267-1 õiguspärasuse, samuti kontrollida käskkirja nr 6-2/94-1 seaduslikkust. Kaebaja palus mõlemad käskkirjad tühistada ja anda talle esialgne õiguskaitse. 28.04.2019.a avalduses märkis kaebaja, et distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud ja praktiliselt ära kantud. Käskkirja nr 6-2/94-1 peatamise taotlust põhjendas kaebaja sellega, et käskkiri annab vanglale piiramatu õiguse algatada distsiplinaarmenetlusi ja karistada teda korduvalt tööst keeldumise eest, tööle määramine tähtajatult ei ole põhjendatud.
Avalduses on välja toodud järgmised asjaolud: - kaebaja tervis on halb, tal on kaks kroonilist haigust ja töövõime kaotus 40 %; - arst kontrollis kaebaja tervislikku seisundit seoses tööle määramisega väga ammu, tema tervis võib olla halvenenud; - ta tunneb pidevalt nõrkust ja kroonilist väsimust, peapööritust, tal on pidevalt vedel roe. Ta põeb C-hepatiiti. Perearsti külastusel 14.03.2019 olid tal kaebused maksa osas. Kaebaja tervist kontrollitakse seoses kroonilise haigusega kaks korda aastas. Kontroll oleks pidanud toimuma aprillis; - ta ei ole nõus töötama ka järgmistel põhjustel: tööle sundimine takistab tal õppida eesti keelt ja keskenduda narkosõltuvusest vabanemisele, teda ei ole tööle määramisel instrueeritud, ta ei nõustu töötamisega graafiku alusel; - ta taotles 26.03.2019 haldusmenetluse uuendamist ja tema tööle määramise otsuse ülevaatamist. Ta sai 12.04.2019 keelduva vastuse; - ta keeldus 07.04.2019 tervislikel põhjustel tööle asumast (kõhuvalu ja vedel väljaheide, jalavalu). Meditsiiniõde teda tööst ei vabastanud. Talle määrati käskkirjaga nr 6-3/267-1 distsiplinaarkaristus; - tema töövõimet oleks pidanud hindama arst, tema töövõime kohta ei ole tehtud piisavalt uuringuid seoses tema ebastabiilse psüühikaga ja allergiaga keemilistele vahenditele.
2.Kaebaja ja Viru Vangla esitasid kohtule järgmised dokumendid.
2.1.Viru Vangla 05.02.2018.a käskkiri nr 6-2/94-1 (tl 31), millega kaebaja määrati tööle koristajana tähtajatult alates 02.02.2018. Arst kooskõlastas kaebaja tööle määramise 20.02.2017. Kaebaja avaldas tööle määramise menetluses, et ta soovib töötada ja tervisega probleeme ei ole.
2.2.Avaldus, mille Viru Vangla registreeris 27.03.2019 numbriga 6-10/12525-1 (tl 8). Kaebaja palus selles uuendada tema tööle määramise menetluse ja vaadata üle selle kohta tehtud otsuse. Kaebaja tugines sellele, et tema tervis on halvenenud. Viru Vangla vastas avaldusele 12.04.2019 nr 6-10/12525-2 (tl 9). Vastuses on öeldud, et dr Reet Aadamsoo on hinnanud kaebaja töövõimeliseks kuni vabanemiseni, tema tervise halvenemist ei ole olnud ja kehtima jääb arsti otsus, et kaebaja on töövõimeline.
2.3.Viru Vangla 18.04.2019.a käskkiri nr 6-3/267-1 (tl 23-24), millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei allunud 07.04.2019 korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebaja väitis, et tal on kõhulahtisus ja valu paremas jalas. Meditsiiniõde vaatas kaebaja üle ja vabastust ei andnud.
2.4.Vaie, mille Viru Vangla registreeris 22.04.2019 numbriga 6-12/166-1 (tl 4-5). Vaidlustatud haldusaktina on märgitud Viru Vangla majandustöödele määramise käskkiri nr 63/267-1 ja taotlusena selle käskkirja tühistamine. Põhjendustes tugineb kaebaja sellele, et ta taotles tema tööle määramise ülevaatamist ja tema tervislikku seisundit kontrollis meditsiiniõde. Vaide esitajaks on märgitud J. K., allkiri vaidel puudub. Viru Vangla teatas 30.04.2019 kohtule, et kaebajale on määratud tähtaeg vaide taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.
Kohtu seisukoht
3.Kohus andis 25.04.2019.a määruses kaebajale üksikasjalikud juhised kohtule esitatud avalduse täiendamiseks. Kaebaja esitas täiendavad avaldused, kuid need ei sisaldanud vastuseid kõigile kohtu küsimustele. Kohus saab lähtuda kaebaja avalduste tõlgendamisel nendest kaebaja seisukohtadest, mis on olemas. Kohus mõistab kokkuvõttes kaebaja avaldusi nii, et - kaebaja soovib saavutada talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (18.04.2019.a käskkirja nr 6-3/267-1) tühistamist ehk on esitanud kaebuse selle käskkirja tühistamise nõudes; - kaebaja taotleb selle käskkirja täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras; - kaebaja soovib saavutada tema tööle määramise haldusmenetluse uuendamist ja asja uut otsustamist ehk on esitanud kaebuse haldusmenetluse uuendamata jätmise otsuse (12.04.2019.a otsuse nr 6-10/12525-2) tühistamise ja kaebaja tööle määramise uueks otsustamiseks kohustamise nõudes; - kaebaja taotleb tema tööle määramise käskkirja (05.02.2018.a käskkirja nr 6-2/94-1) kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras.
4.Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kuna kohus lahendab sisuliselt ainult taotluse kaebaja tööle määramise käskkirja kehtivuse peatamiseks, siis lahendab kohus menetlusabi taotluse üksnes selle taotlusega seonduva riigilõivu osas. Kaebajal tuleks riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kohus vabastab kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel selle riigilõivu tasumisest. HKMS § 116 lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata. Kaebus
5.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on esitanud vanglale määruse punktis 2.4 nimetatud vaide. Kohus juhtis 25.04.2019.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et vaidest ei ole arusaadav, kas kaebaja taotles vaides distsiplinaarkaristuse määramise kehtetuks tunnistamist või tööle määramise uut otsustamist või mõlemat. Kaebaja ei vastanud kohtu küsimusele, kas ta on esitanud vanglale vaide täienduse, millest tema taotlused on üheselt arusaadavad ja millel on tema allkiri. Vangla teatas kohtule, et kaebajale on määratud tähtaeg vaide taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Eeltoodu tähendab, et kaebaja on kas ühes või mõlemas kaebuse nõudes küll vaide esitanud, aga vaiet ei ole veel lahendatud ja selle lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole möödunud. Sel juhul ei ole kaebajal veel tekkinud kohtusse pöördumise õigust. Kaebaja esitas kaebuse ennatlikult.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebaja saab pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada kaebuse uuesti. Esialgne õiguskaitse (distsiplinaarkaristus)
6.Kohus jätab HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata kaebaja taotluse peatada 18.04.2019.a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmine. Kaebajale määrati selle käskkirjaga distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. 28.04.2019.a seisuga oli karistus täitmisele pööratud. Sel juhul on karistus praeguseks täielikult kantud. Distsiplinaarkaristuse täitmise peatamine ei ole enam võimalik. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Esialgne õiguskaitse (tööle määramine)
7.Kohus lahendab sisuliselt kaebaja taotluse peatada 05.02.2018.a käskkirja nr 6-2/94-1 ehk kaebaja tööle määramise kohta antud käskkirja kehtivus. HKMS § 249 lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal. HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kaebaja on esitanud vaide, milles ta taotleb tema tööle määramise osas läbi viidud haldusmenetluse uuendamist. Kohtu hinnangul saab sellises vaidluses pidada vaidlustatavaks haldusaktiks HKMS § 251 lg 1 p 1 tähenduses ka seda akti, mille andmiseks läbi viidud haldusmenetluse uuendamist kaebaja taotleb. Kaebaja eesmärk on saavutada seda, et vastustaja teeks tema tööle määramise kohta uue otsuse, mis asendab praegust otsust ehk 05.02.2018.a käskkirja nr 6-2/94-1. Kohus peab taotlust peatada selle käskkirja kehtivus lubatavaks.
8.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja jätkuv töötamine vaidluse ajal tuua kaebaja jaoks kaasa olulisi pöördumatuid tagajärgi. Pikaajalise kohtupraktika põhjal on teada, et vanglas koristajana töötava kinnipeetava tööülesanded on kerged, need on olemuselt sarnased isiku tegevusele oma eluruumide koristamisel. Samuti ei tööta koristaja vanglas igapäevaselt ja täistööajaga, vaid üksikutel päevadel mõne tunni ulatuses. Kaebaja avalduste põhjal anti talle tööle asumise korraldus 07.04.2019 ja järgmine tööpäev oleks olnud 21.04.2019. Arvestades kaebaja välja toodud konkreetseid tervisehäireid (nõrkus, väsimus, peapööritus, vedel roe) ei saa sellise töö jätkuv tegemine vaidluse ajal oluliselt kahjustada kaebaja tervist.
10.Kui küsimuse all on kaebaja tööle määramise haldusmenetluse uuendamine, siis ei saa arvestada võimalikke ajutisi tervisehäireid. Selliste tervisehäirete puhul saab vangla meditsiinitöötaja vabastada kaebaja töölt ka siis, kui kaebaja tööle määramise otsus on kehtiv. Kaebaja esitatud tõendite põhjal on seda näiteks 14.03.2019 ka tehtud (tl 6). Samuti tuleb praeguse asja lahendamisel lähtuda eeldusest, et kaebajale antakse tööle asumise korraldus ja kaebaja selle ka täidab. Olukord, kus kaebaja keeldub tööle asumast ja kaebajale määratakse distsiplinaarkaristus, väljub haldusmenetluse uuendamata jätmise üle peetava
vaidluse raamidest. Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks olla oletuslike tulevaste distsiplinaarkaristuste ärahoidmine.
11.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole suured. Kaebaja tugineb sellele, et tema tervislik seisund on võrreldes tööle määramise ajaga oluliselt muutunud. Samas kirjeldas kaebaja küll oma tervislikku seisundit, kuid ei andnud selget vastust kohtu küsimusele, milles seisneb kaebaja tervise halvenemine võrreldes sellega, milline oli kaebaja tervis tööle määramise ajal. Kaebaja arvab ise oma tervisehäirete põhjuseks kroonilisi haigusi ja nende ravi. Neid haigusi ei avastatud aga pärast kaebaja tööle määramist, need olid menetlusosalistele teada juba kaebaja tööle määramise ajal. Kaebaja tööle määramiseks andis loa arst ja ka kaebaja avaldas tööle määramise menetluses, et tal tervisest tulenevaid takistusi töötamiseks ei ole (tl 32).
12.Kui pöördumatute kahjulike tagajärgede oht ja kaebuse eduväljavaated on väikesed, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud. Seetõttu puudub vajadus kaaluda avalikku huvi ja kaebaja õigusi. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitab kaebajale, et tööle määramise käskkirja kehtivus ei võta temalt võimalust taotleda oma tervise kontrollimist igal korral, kui talle antakse tööle asumise korraldus ja tema tervislik seisund tema hinnangul sel hetkel töötamist ei võimalda.
13.Kuna määrus käsitleb kaebaja tervislikku seisundit, siis asendatakse HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.