I.T. kaebus Eesti Töötukassa 19.11.2018 otsuse nr 318000167 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks uuesti otsustada kaebajale hüvitise määramine Kaebaja: I.T., esindaja Riho Sillar Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad Kaire Liiv, Ardo Rosin 17.04.2019 kohtuistung
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassale (edaspidi ETK) saabus 31.10.2018 pankrotihaldur Andres Tootsmani avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmiseks Steelexpert OÜ endisele töötajale I.T.le.
2.ETK jättis 19.11.2018 otsusega nr 318000167 (edaspidi otsus) kaebajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata.
3.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 19.12.2018 I.T. (edaspidi kaebaja) kaebus ETK otsuse tühistamiseks ja ETK kohustamiseks uuesti otsustada kaebajale hüvitise määramine. Kaebaja taotles tunnistajate V. V., I. M. ja A. A. istungil ülekuulamist (kd 1, tl 10, 11). Kohus võttis 06.02.2019 kaebuse esitatud nõuetes menetlusse.
4.Kohus määras 01.04.2019 asja läbivaatamiseks istungil 17.04.2019. Kaebaja, taotledes tunnistajate ülekuulamist, maksis 10.04.2019 tõlgitasu 168 eurot ning edastas tunnistajate V. V. ja A. A. kinnitused, et nad on teadlikud istungi ajast ja kohustuvad ilmuma. Kohus kutsus omal initsiatiivil istungile tunnistajad S. J. ja A. P.. V. V. ja A. A. ei ilmunud istungile ning kaebaja esindaja loobus nende ülekuulamise taotlusest. S. J. ja A. P. kuulati tunnistajana üle.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja tühistamisnõue põhineb väitel, et kaebaja täitis Steelexpert OÜ-s töölepingu järgseid ülesandeid ka ajavahemikul 07.03.2014, kui ta valiti juhatuse liikmeks, kuni 21.03.2017, kui ta kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi.
5.1.Kaebaja töösuhe Steelexpert OÜ-ga on tõendatud töötajate registri kandega (kd 1, tl 18), maksudeklaratsioonidega 01.09.2011 kuni 2017. a aprillini, millest nähtub töötuskindlustusmaksete tegemine (kd 1, tl 19-25), kaebaja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et kaebajale maksti töötasu 2014. a aprillist kuni 2017. a märtsini (kd 1, tl 19-27) ja Steelexpert OÜ majandusaasta aruannetega, milles on kinnitanud, et juhatuse liikmetele ei ole juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu makstud (kd 1, tl 49-55).
5.2.Kaebaja tööülesanneteks olid töökoja töö korraldamine ja tootmisprotsessi kontrollimine, sealhulgas logistika-, laadimis- ja varustusküsimused, töökojas montaaži- ja värvimistööde juhtimine, korraldamine ja kontrollimine (kd 1, tl 28-31).
5.3.Lisaks täitis kaebaja püsivalt lihttöölise ülesandeid: töötas tõstukijuhina, teostas valmistoodete peale- ja mahalaadimistöid, viis valmistooteid värvimistsehhi ja tõi need sealt välja, osales pinnatöötlus-, korrosioonikaitse-, värvimis- jms tööde teostamisel (kd 1, tl 32-40).
5.4.Töölepingu kohaldumist tõendavad kaebaja tööaeg, mis oli esmaspäevast reedeni tavaliselt alates kell 07:00-08:30 kuni 17:00-19:00 ning allumine S. J.le, kes andis töötajatele, sealhulgas, kaebajale töökorraldusi tööde tähtaegade ja tööde graafiku osas ning kontrollis nende täitmist. Kaebaja tööülesandeid ja alluvussuhet tõendab kaebaja kirjavahetus kaastööliste V. V., I. M., R. K. ja A. A.ga (kd 1, tl 41-43, 46-47).
5.5.Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel teha samas äriühingus töölepingu alusel täiendavat tööd. Töölepingu seadusest (edaspidi TLS) ei tulene, et töösuhtes oleva isiku valimine juriidilise isiku juhatuse liikmeks lõpetab temaga sõlmitud töölepingu poolte kokkuleppel (Riigikohtu 26.11.2002 nr 3-2-1-134-02, p 10; Riigikohtu 08.04.2004 lahend nr 3-2-1-39-04, p 9, Riigikohtu 24.11.2005 lahend nr 3-2-1-108-05, p 25). Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali (sisuliselt TLS kommentaaride) kohaselt võib osaühingu juhatuse liige olla samaaegselt osaühinguga ka töösuhetes. Näiteks juhul, kui juhatuse liige teeb lisaks juhtorgani tööle ka raamatupidaja või müügiesindaja tööd. Sellisel juhul sõlmitakse temaga juhtorgani liikme kohuste täitmiseks käsundusleping ja raamatupidaja ülesannete täitmiseks tööleping (vt Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. SoM, 2013, lk 15, p 6).
5.6.Tööõigussuhe saab lõppeda üksnes seaduses ammendavalt sätestatud alustel, milleks on kas vastavasisuline poolte kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta (TLS § 79), tähtajalise töölepingu puhul tähtaja möödumine (TLS § 80), töötaja surm (TLS § 81) või töölepingu ülesütlemine töötaja või tööandja poolt (TLS § 83).
5.7.Kaebaja esitas 20.08.2017 Steelexpert OÜ-le töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tl 110-111). Steelexpert OÜ ei ole kaebajale välja maksnud töösuhte lõppemisel tööõigussuhtes sissenõutavaks muutunud tasusid 35 706,07 eurot (kolmkümmend viis tuhat seitsesada kuus eurot seitse senti), mis koosneb töötasust 16 156,31 EUR perioodi 01.05.2017 kuni 21.08.2017 eest (TLS § 28 lg 2 p 2), puhkusetasu 3 145,00 EUR 20 põhipuhkuse päeva eest (TLS § 71) ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitisest 719,66 EUR (TLS § 100 lg 4). Kaebaja esitas hagi Steelexpert OÜ vastu, mis koosnes tööõigussuhtes sissenõutavaks muutunud tasudest 35 706,07 eurot ja viivise nõuetest. Harju Maakohus jättis hagi 22.10.2018 määrusega nr 2-17-19099 läbi vaatamata seoses Steelexpert OÜ pankroti välja kuulutamisega (kd 1, tl 121-122).
5.8.Istungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.ETK palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ja Steelexpert OÜ vahel ei ole olnud töösuhet ajavahemikul 07.03.2014 kuni 22.03.2017, kuna siis täitis kaebaja Steelexpert OÜ juhatuse liikme ülesandeid, mistõttu puudub alus hüvitise määramiseks (töötuskindlustuse seaduse, edaspidi TKindlS § 22 lg 11).
6.1.ETK on seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmel saab olla töölepinguline suhe äriühinguga ainult siis, kui ta täidab lisaks juhatuse liikme ametikohustustele muid ülesandeid. ETK toetub Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-39-04 ja nr 3-2-1-134-02. Riigikohus märgib lahendis asjas nr 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10 sätestab, et TLS sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis ei ole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.
6.2.Tulenevalt TLS § 1 lg-test 1,4,5 on töölepingu tunnused järgmised: - töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; - lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; - töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; - töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; - töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt (äriseadustiku, edaspidi ÄS, § 184 lg 1) ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Osaühingu juhatuse liikmele makstav tasu (ÄS § 1801) ei ole töötasu TLS mõttes.
6.3.Kaebaja ega Steelexpert OÜ (pankrotis) ei ole vastustajale esitanud töösuhet kinnitavat töölepingut, ametijuhendit või muud dokumenti, mille alusel leiaks kinnitust töösuhte olemasolu. Kaebaja ametikoha nimetuseks on tootmisjuht, mis viitab juhtimisülesannete täitmisele.
Kaebaja
poolt
pinnatöötlustööde,
värvitaastustööde,
korrosioonikaitsetööde
ja
diagonaalipeade tükeldustööde teostamine (kd 1, tl 28-31) on tõendamata. Kaebaja esitatud kontrollaktidest (kd 1, tl 32-40), ei nähtu, millist kaebaja poolt väidetavast töösuhtest tulenevat püsivat tööülesannet kaebaja täitis. Kaebaja kirjavahetusest Steelexpert OÜ töötajatega (V. V., I. M., R. K., A. A., tl 41-43, 46-47) ei nähtu uut informatsiooni, mis tõendaks töösuhte olemasolu kaebaja ja Steelexpert OÜ vahel. Kirjavahetusest nähtub, et kaebaja täitis tsehhi ülema kohustusi ehk sisuliselt juhtis selle tööd. Juhul, kui tegemist on kaebaja endiste alluvatega, ei saa pidada selgitusi erapooletuteks.
6.5.Juhatuse liikme S. J. selgituste kohaselt olid juhtimise ülesanded jagatud suulise kokkuleppe alusel tema ja kaebaja vahel: kaebaja oli rohkem seotud tootmisjuhi tegevusega, otsis ja hankis vajalikku inventari, tegeles valmistoodangu värvimistööde ja transporditeenuste tellimistega, samuti sõlmis ka majanduslepinguid. Kaebaja täitis kohustusi iseseisvalt, s.t ei saanud kelleltki töökorraldusi ega andnud kellelegi aru (kd 1, tl 182).
6.6.Kaebaja töösuhte puudumise hindamisel lähtus ETK ka sellest, et kaebaja ei tõendanud haldusmenetluse käigus, et ta allus tööandja korraldustele ning et talle kehtis kindel tööajarežiim (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-09-1980, p 18). ETK hinnangul on need peamised töösuhte tunnused. Vastupidiselt on tõendatud, et kaebaja oli Steelexpert OÜ osanik ja juhatuse liige, millest tulenevalt juhtis ta äriühingut. Kaebaja ülesanded ei välju tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest.
6.7.Kaebaja oleks Steelexpert OÜ osanikuna saanud osanike koosolekul nõuda endaga kirjaliku töölepingu sõlmimise küsimuse otsustamist ja töötingimuste kindlaksmääramist. Samuti oleks ta saanud nõuda endaga sõlmitud lepingu väljastamist.
6.8.Steelexpert OÜ TSD maksudeklaratsioonid ja pangaülekanded, milles on märgitud „palgatulu“, ei tõenda töösuhte olemasolu. Kaebaja ei ole esitanud palgakokkulepet tõendavat töölepingut ega igakuist palgaarvestust kajastavaid palgateatisi. TSD maksudeklaratsioonides võidi ekslikult märkida palgatulu, mis tähendab, et töötuskindlustusmaksed on alusetult kinni peetud (TKindlS § 3 lg 2 p 3). Enammakstud töötuskindlustusmakseid on võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras maksuhaldurilt tagasi taotleda või tasaarvestada.
6.9.Töötamise registris kanne (kd 1, tl 18), ei tõenda töösuhte olemasolu, kuna registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus (Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240 kehtestatud „Maksukohustuslaste registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse“ § 13 lg 1).
6.10.Kaebaja töösuhe Steelexpert OÜ-ga lõppes 07.03.2014, sest töölepingu alusel juhtimisülesandeid täitva isiku nõusoleku andmist valida ta äriühingu juhatuse liikmeks tuleb käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-96-00).
6.11.Istungil jäi ETK oma seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, uurinud kohtu poolt kogutud ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. ETK jättis õiguspäraselt hüvitise määramata, kuna kaebajal puudub töösuhtest tulenev nõue Steelexpert OÜ vastu (TKindlS § 22 lg 11).
8.Käesoleva vaidluse puhul on oluline üksnes kaebaja ja Steelexpert OÜ vahelise õigussuhte hindamine enne Steelexpert OÜ pankroti väljakuulutamist 31.08.2018 (kd 1, tl 124), kuna hüvitise saamine on ajaliselt seotud tööandja maksejõuetuks tunnistamisega (TKindlS § 20).
Seetõttu ei oma iseseisvat tähendust, kas kaebajal oli töösuhe Steelexpert OÜ-ga alates 01.09.2011 ja millised olid tema töölepingu järgsed ülesanded 01.09.2011 kuni 07.03.2014, kui ta valiti juhatuse liikmeks. Oluline on otsustada, kas 07.03.2014 kuni 22.03.2017, kui kaebaja oli juhatuse liige (kd 1, tl 173, 166), täitis ta paralleelselt juhatuse liikme ülesannetega püsivalt tööülesandeid, mille talle andis teine juhatuse liige S. J., kes määras tema tööaja ja kelle ees kaebaja vastutas tööülesannete nõuetekohase täitmise eest.
9.Kohus, hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 61 lg 2), leiab, et kaebaja ei ole tõendanud järgmisi asjaolusid, mille alusel saaks lugeda tuvastatuks, et paralleelselt juhatuse liikme ülesannetega täitis ta tööülesandeid (HKMS § 59 lg 1).
9.1.Kaebaja esindaja loobus tema enda poolt taotletud tunnistajate V. V., I. M. ja A. A. istungil ülekuulamisest (kd 2, tl 19, kd 2, tl 57) ning ei taotlenud R. K. tunnistajana ülekuulamist. Seega loobus kaebaja esindaja asjaolude tõendamise võimalusest. Kohus ei saa e-kirjades esitatud väidetele suurt kaalu omistada, kuna puudub võimalus kontrollida, millisel teabel väited põhinevad. See vähendab oluliselt nimetatud isikute vahelise kirjavahetuse (tl 41-43, 46-47) kui tõendi väärtust. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kirjavahetuse algatajaks oli kaebaja, kes palus abi (14.05.2018, 16.05.2018 e-kirjad). Lisaks kirja teel suhtlemisele on näha, et vähemalt V. V. puhul eelnes kirjavahetusele suhtlus, milles kaebaja selgitas V. V.le, et S. J. käitus temaga ebaausalt (kd 1, tl 41,46). Ei ole välistatud, et ka teiste isikute puhul toimus kirjavahetusele eelnev suhtlus. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud A. P. selgitas, et V. V. on kaebaja naise vend ning et kaebaja ja A. A. käisid vahel koos kalal (tl 55). Seega ei olnud nende vahel mitte üksnes tööalased suhted, vaid isiklikud suhted, mida tuleb samuti arvestada ütluste usaldusväärsuse puhul. Täiendavalt võtab kohus arvesse kirjavahetuse aega: sel ajal oli Harju Maakohtu menetluses asjas nr 2-17-19099 kaebaja poolt esitatud hagi Steelexpert OÜ vastu saamata jäänud töötasu 16 156,31 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 3 145 euro, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise 13 719,66 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 854,02 euro ja täiendava viivise nõudes. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 16.05.2018 Harju Maakohtule tõendina sama kirjavahetuse. Eeltoodust tulenevalt ei jaga kohus kaebaja esindaja veendumust, et V. V., I. M., R. K. ja A. A. e-kirjad ei olnud mõjutatud (kd 2, tl 60).
9.2.Kohtu kutsel ilmunud tunnistajate S. J. ja A. P. ütlused on vastuolus kaebaja poolt esitatud kirjavahetusega. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et: 1) kaebaja täitis 07.03.2014 kuni 22.03.2017 juhatuse liikme ülesandeid, juhtides äriühingut võrdsetel alustel teise juhatuse liikme S. J. (kd 2, tl 58, 60); 2) kaebaja ametinimetuseks oli tootmisjuht, kelle ülesandeks oli äriühingule antud tellimuse (metallkonstruktsioonide tootmine/valmistamine, paigaldus) täitmise korraldamine: kõik, mis oli seotud värvimise, pealelaadimise ja ärasaatmisega koos ettevalmistustöödega (kd 2, tl 58, 59); 3) kaebaja juhatuse liikmena juhtis tootmise protsessi, andis alluvatele tööülesandeid ja vastutas tulemuse eest (kd 2, tl 59, 60); 4) kaebaja vastutas ise oma aja kasutuse eest (kd 2, tl 60, 61); 5) kaebaja ei teinud lihttöid, nagu näiteks värvimine (kd 2, tl 59, 60). S. J. selgitas, et kuna tema ja kaebaja kohustused juhatuse liikmetena olid praktiliselt võrdsed, siis oli neil võrdne tasu, mille suurendamise otsused võeti ühiselt vastu (kd 2, tl 58). S. J. selgitas, et kettkonveieri ülevaatuse akt (kd 1, tl 32-40) kajastas vastutust tootmisprotsessi
osade eest, et kõik tehtu vastaks standardile. Aktis kajastatud „värvimine“ ei tähenda, et kaebaja ise toodet värvis (kd 1, tl 54). A. P. selgitas, et ta ei ole kunagi näinud, et kaebajal oleksid lihttööde tegemiseks olnud vastavad riided ja jalanõud. Vastusena kaebaja esindaja küsimusele selgitas A. P., et ta teab seda, kuna tal oli riietumiskappide nimistu tööriiete kasutamise kohta (kd 2, tl 61). S. J. ütlusi tema ja kaebaja töötasu võrdse ja ühise tõstmise kohta kinnitab MTA-lt saadud S. J. (kd 2, tl 5-7) ja kaebaja töötasu (kd 1, tl 19-20) võrdlus 07.03.2014 kuni 22.03.2017. Kaebaja ülesandeid äriühingu tegevuse juhtimisel tootmise valdkonnas kinnitavad tema poolt äriühingu nimel allkirjastatud lepingud (kd 1, tl 28-31, kd 2, tl 53-56). Kohus leiab, et S. J. ja A. P. ütlused kaebaja kui tootmisjuhi ülesannete osas on loogilised, eluliselt usutavad, haakuvad omavahel ning teiste tõenditega. Kohus möönab, et S. J. ütlustes kaebaja tasu määratluse (deklareeritud töötasuna 07.03.2014 kuni 22.03.2017) ja kaebaja töölepingu osas võib täheldada küsitavusi, kuid need ei oma tähtsust kaebuse lahendamise seisukohast.
9.3.S. J. ja A. P. ütlused koos muude haakuvate tõenditega lükkavad ümber kaebuses toodud väited, et kaebaja allus teisele juhatuse liikmele S. J.le, kes määras tema tööaja ja –ülesanded ning et ta täitis täiendavaid tööülesandeid lisaks juhatuse liikme kohustustele.
10.Kohus, tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-96-00, leiab, et isegi kui kaebajal oli töösuhe alates 01.09.2011, siis lõppes töösuhe 07.03.2014 kaebaja juhatuse liikmeks valimisega. Kohus loeb tõendatuks, et kaebaja kui tootmisjuhi ülesanded on otseselt seotud äriühingu tegevuse juhtimisega tootmise valdkonnas. Muude valdkondade (tellimused, finantsvaldkond) juhtimise eest vastutas teine juhatuse liige S. J.
12.Kuna töötamise registri kanne ei oma õiguslikku tähendust, ei ole sellel iseseisvat tähendust hüvitise maksmise üle otsustamisel (Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240 kehtestatud „Maksukohustuslaste registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse“ § 13 lg 1).
13.Pooled ei vaidle selle üle, et 07.03.2014 kuni 22.03.2017 kaebajale makstud tasudelt maksti töötuskindlustuse maksu. Samas ei tähenda see automaatselt, et isikule laieneks töötuks jäämisel TKindlS-s sätestatud õigused kindlustushüvitise saamiseks. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kui juhatuse liikme eest makstud tasudelt on töötuskindlustusmakse ekslikult kinni peetud, ei tekita see isikule veel kindlustuskaitset, kuna juhatuse liige ei ole kindlustatu TKindlS mõttes (valesti tasutud maksud on õigus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda). Seega ei tõenda ainuüksi töötuskindlustusmakse tasumine, et tegemist oli töösuhtega.
14.Samuti ei ole töösuhte tuvastamiseks piisav, et Steelexpert OÜ majandusaasta aruannetes ei ole juhatuse liikmetele kohustuste täitmise eest tasu maksmist deklareeritud.
15.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ETK on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb tööandja maksejõuetuse hüvitis jätta kaebajale määramata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude osas.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.