Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 7. mai 2019, Tallinn 3-19-251
Haldusasi
Tallinn, J. Sütiste tee 22 korteriühistu kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 8. jaanuari 2019 ehitusloa 1912271/00475 osalise tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: Tallinn, J. Sütiste tee 22 korteriühistu Esindaja: juh. liige Lea Baumann Vastustaja: Tallinna linn Esindajad: Elika Pukk
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, J. Sütiste tee 22 korteriühistu kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 6. juunil 2019 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 8. jaanuaril 2019 ehitusloa nr 1912271/00475, Tallinnas J. Sütiste tee 20 asuva Tallinna Saksa Gümnaasiumi hoone (edaspidi „koolimaja“) ja sellega seotud rajatiste rekonstrueerimiseks, mis hõlmab muuhulgas osaliselt J. Sütiste tee 20 ja osaliselt J. Sütiste tee 8b kinnistutele tee ja parkla rajamist, mille andmed kajastuvad ehitusloa lisas 5. Rajatav tee ja parkla külgneb J. Sütiste tee 22 kinnistuga, kus asub korterelamu, mida haldab Tallinn, J. Sütiste tee 22 korteriühistu.
-1-
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.Tallinn, J. Sütiste tee 22 korteriühistu (edaspidi „kaebaja“) esitas 8. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 8. jaanuari 2019 ehitusloa nr 1912271/00475 tühistamist osas, milles sellega nähakse ette ehitusloa lisas 5 nimetatud tee ja parkla rajamine. Kaebaja selgitab, et sõidukiga pääseb J. Sütiste tee 22 kinnistule ainult J. Sütiste tee tänavalt sama teed pidi, mis viib koolimajani, ent ehitusloas ette nähtud projekti realiseerimisel muutub see juurdepääs aeglasemaks ning jalakäijatele ja ratastooliga liiklejatele ohtlikumaks ja pikemaks.
3.Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa-kohane lahendus ei arvesta Mustamäe linnaosa üldplaneeringus rõhutatud vajadust vähendada mootorsõidukiliiklust elukvartalitest ning arvestatud pole sellega, et teega, mis viib koolimajani, algab õueala, kuhu ei tohi kavandada sellist läbivat liiklust, mis kaasneb projektijärgses liikluskorralduse skeemis ette nähtud õpilaste kooli toomise ja neile kooli järele tulemisega.
4.Kaebaja leiab, et ehitusloa-kohane liikluskorraldus ei vasta õuealale ettenähtud nõuetele, mis tulenevad standardi EVS-EN 843 Linnatänavad punktist 8.2. Kaebaja hinnangul ei vasta nõuetele liikluskorralduse joonisel toodud keelumärkide või nende lisatahvlite tekstid; eksitud on reegli vastu, et pärisuuna liiklejate jaoks ei paigaldata ühele postile üle kahe märgi, et märk „Tupik“ tuleb paigaldada läbisõiduvõimaluseta teelõigu (piirkonna) algusse ning samuti pole kaebajate väitel põhjendamatult ette nähtud parkimise keelu ala lõpetava liiklusmärgi paigaldamist. Kaebaja on seisukohal, et projekteeritud lahendus ei vasta rahustatud liiklusega piirkonna kavandamisele standardis esitatud nõudele ning ei nähtu, et ehitusloa andmisel oleks uuritud seda, mil määral häirib kavandatud lahendus liiklust magistraaltänaval. Veel leiab kaebaja, et kavandatud lahenduse kohaselt ei vasta standardile ratastooli ja jalgrattaga liikumine ning arusaadav pole, kas täidetud on standardi nõue, mille kohaselt peab autoliiklusele olema kõigis võimalikes liiklejate lõikumiskohtades tagatud vaba nähtavuskolmnurk.
5.Kaebaja on ka seisukohal, et projekti liikluskorralduse skeemi koostamisel ei ole arvestatud kaebaja krundi kasutamisel tekkivate põhjendamatute kitsenduste leevendamise võimalustega ja pole kaalutud koolimajani mineva tee ümberehitamist kaebaja krundi sissepääsust eemal, J. Sütiste tee 18 eest.
6.Kaebaja heidab vastustajale ette, et ajal, mil talle oli antud tähtaeg ehitusloa taotluse kohta arvamuse avaldamiseks, oli ehitisregistri kaudu kättesaadav vaid 2018. aasta juunis koostatud asendiplaan ja liikluse kohta oli projekti seletuskirjas vaid üks lause. Seejuures ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et kaebaja oleks ise pidanud ehitisregistri andmekogust menetluse kulgu jälgima. Kaebaja heidab viimaks, ette, et ehitusloa andmisel ei ole ka nõutud projektile kooskõlastuse võtmist kaebajalt, kuigi asendiplaanilt on selgelt näha, et töid on planeeritud teha ka kaebaja krundil.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Tallinna Linnaplaneerimise Amet palub kaebus rahuldamata jätta. Vastustaja nõustub, et vaidlusaluse ala näol on tegemist õuealaga, ent ei nõustu, et sinna kavandatakse läbiv liiklus, sest õpilaste liikumine oma territooriumil on samaväärne olukorraga, kus korteriühistu liikmed suunduvad oma koju või väljuvad oma kodust.
8.Vastustaja selgitab, et olemasolev liikluskorraldus ei muutu ja säilib senisel kujul. Vastustaja on ka seisukohal, et ühe ehitusprojekti ja ehitusloa raames ei saa kaebaja nõuda nö kogu kvartali -2-
korrastamist. Vastustaja märgib, et Tallinna Transpordiamet, mille ülesanne on korraldada linnaliiklust, on leidnud, et projektikohane lahendus on põhjendatud ja sobiv.
9.Mis puudutab tupikut tähistava liiklusmärgi ja parkimise keeluala lõpu märkide paigaldamist, siis selgitab vastustaja, et vaidlusalune ehitusluba ei puuduta kuidagi liikluskorraldust J. Sütiste tee tänava poolse õueala alguses ning parkimise keeluala märgistus on vastustaja hinnangul nõuetekohane. Kaebaja etteheite kohta, et pole tehtud kohaseid liiklussageduse uuringuid, selgitab vastustaja, et kuna projektiga korrastatakse õueala ning senine liikluskorraldus ei muutu, ei olnud ka mingisuguste täiendavate uuringute tegemine vajalik. Ratastooliga liiklemisega seoses selgitab vastustaja, et projekti kohaselt olemasolevad kõnniteed korrastatakse ja ehitatakse lisaks olemasolevatele uuedki, kusjuures puudega inimeste vajaduste arvestamiseks on kõnniteede ületuskohad madaldatud äärekiviga.
10.Vastustaja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millised on need põhjendamatud kitsendused, mis tekivad kaebajale, kui korrastatakse J. Sütiste tee 20 ja J. Sütiste tee 8b õueala ning säilib olemasolev liiklus. Vastustaja selgitab, et J. Sütiste tee 22 majale ligipääs säilib olemasoleval kujul, maja juurest väljasõit toimib sarnaselt praeguse olukorraga, jalakäijate ja kergliiklusvahenditega liiklejate liikumine toimib projekteeritud lahenduse puhul sarnaselt olemasolevale olukorrale ning projekteeritud lahendus ei suurenda autode hulka. Vastustaja selgitab, et antud lahendus vähendab ummikuid, lastel on turvalisem liikumine kooli, väheneb mootorsõidukite sõitmine kooli staadioni poolsele ja peasissepääsu poolsele küljele, mis omakorda tõstab laste ja nende vanemate turvatunnet kooli territooriumil liikumisel ning operatiivsõiduk pääseb paremini manööverdama, sest ristmiku ala on suurem.
11.Vastustaja leiab, et kaebaja ise on kitsendanud oma võimalusi pääseda autoga oma krundile, olles sulgenud läbisõidu J. Sütiste tee 24 ja 26 kruntidele oma hoovist.
12.Vastustaja on seisukohal, et kaebajale tagati nõuetekohaselt võimalus menetluse käigus oma seisukoht esitada ja kaebajal oli võimalik menetluse käigus lisandunud dokumentidega kogu aeg ehitisregistri kaudu tutvuda.
13.Mis puudutab küsimust, et kõnnitee remonttöid asutakse teostama J. Sütiste tee 22 krundil, siis selgitab vastustaja, et töid on planeeritud teha väga väiksel osal krundil (ca 0,5 m) ja tegemist on olemasoleva kõnnitee taastusremondiga koos äärekividega, mitte uue tee ehitamisega. Vastustaja märgib ka, et kui kaebaja ei ole nõus, et tema kinnistul teostatakse olemasoleva kõnnitee taastusremont linna eelarveliste vahendite eest, siis vastu kaebaja tahtmist seda tegema ei hakata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vaidlusalune ehitusluba ei riku kaebaja ega J. Sütiste tee 22 kinnistu korteriomanike õigusi. Juurdepääsu J. Sütiste tee 22 kinnistule vaidlusaluse projekti kohane ehitamine ei takista ega ka halvenda seda olemasolevaga võrreldes. Kaebaja seisukoht, et ehitusloa aluseks oleva projekti realiseerimise tulemusena J. Sütiste tee 22 elamu läheduses liikluskoormus suureneb, võib olla teatud määral õige, ent see suurenemine ja sellega seotud mõjutused J. Sütiste tee 22 kinnistule ei ole intensiivsemad sellest, mida J. Sütiste tee 22 korteriomanikud linnakeskkonnas kooliga külgneval kinnistul taluma peavad. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et ehitusluba on vastuolus üldplaneeringuga või kahjustab senise olukorraga võrreldes J. Sütiste tee 22 korteriomanike võimalusi turvaliselt liigelda. -3-
15.Esmalt tuleb märkida, et ehitusloa vaidlustamise aluseks saab olla kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 44 lõike 2 ning korteriomandija korteriühistuseaduse § 12 lõike 1 koosmõjust tulenevalt saab korteriühistu esitada kaebuse ka enda liikmeteks olevatele korteriomanikele korteriomandist tulenevate õiguste kaitseks. See tähendab, et ehitusloa vaidlustamiseks saab ehitusloa õigusvastasusele tugineda niivõrd kui väidetavalt õigusvastane ehitusluba kaebaja (või antud juhul korteriomanike) subjektiivseid õigusi rikub. Käesoleval juhul nähtub kaebusest, et kaebuse eesmärk on kaitsta J. Sütiste tee 22 korteriomanike omandiõigust ning nende õigust privaatsusele ja turvalisusele. Kaebaja argumente tuleb käsitleda nende õiguste seisukohast ning ilma sisuliselt käsitlemata tuleb tagasi lükata need väited, mille puhul on selge, et isegi väite õigsuse korral ei rikuta kaebaja või korteriomanike õigusi.
16.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ehitusloa aluseks oleva projekti realiseerimine kahjustab sõidukite juurdepääsu J. Sütiste tee 22 kinnistule ja rikub seeläbi korteriomanike omandiõigust. Sõidukite juurdepääs J. Sütiste tee 22 kinnistule toimub projekti realiseerimise järgselt põhimõtteliselt samamoodi nagu varem: J. Sütiste tee tänavalt pääseb J. Sütiste tee 22 kinnistuni J. Sütiste tee 18 ja 18a vahelt kulgevat juurdepääsuteed pidi ning vaidlusaluse projekti realiseerimine ei muuda selles osas mitte midagi. Samamoodi, nagu varem, saab J. Sütiste tee tänavalt J. Sütiste tee 22 elamu suunas liikudes teha eelnimetatud juurdepääsuteelt vasakpöörde elamu ette ning elamu juurest J. Sütiste tee tänava poole suundudes vastupidi, parempöörde eelnimetatud juurdepääsuteele. Seega on juurdepääs J. Sütiste tee 22 kinnistule ka vaidlusaluse projekti realiseerimise korral piisavalt tagatud, pidades seejuures silmas, et tegemist on ainsa sõidukitega kasutatava juurdepääsuga sellele kinnistule1.
17.Õueala liikluskorraldust puudutavate argumentidega soovib kaebaja sisuliselt väita, et projekteeritav lahendus, sealhulgas koolimaja ja J. Sütiste tee 18 elamu vahele ehitatav ringliiklusega tee koos sõidukite peatumise kohtadega ei ole kooskõlas õueala liikluskorralduse põhimõtete ja eesmärkidega. Selle väitega ei saa nõustuda. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selles, et käesoleval ajal kehtib tervel projekteeritaval alal õueala liikluskorraldus. Vaidlusaluse ehitusloaga ei ole ette nähtud selle liikluskorralduse muutmist ning projekti realiseerimine ei takista seda, et edaspidigi reguleerivad kõnealusel alal liikust õueala liikluskorralduse normid. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 punktist 96 ja §-st 64 tuleneb, et õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ette nähtud ala, kus jalakäija tohib liikuda juhti põhjendamatult takistamata kogu õueala ulatuses, kus sõiduk tohib sõita kuni 20 km/h tunnikiirusega, ent jalakäija (sh. ratastooli kasutaja) läheduses jalakäija kiirusega, kus juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada ning kuhu tohib sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
18.Peatumine on LS § 2 punkti 52 kohaselt sõiduki seismajätmine muuhulgas sõitjate peale- ja mahamineku ajaks. Kaebaja leiab ekslikult, et antud juhul kavandatakse õuealale läbiv liiklus. Olukord, kus sõiduk siseneb õuealale, võtab sealt peale või paneb sinna maha sõitja ning väljub seejärel õuealalt, ei ole käsitatav ala läbiva liiklusena, vaid tegemist on õuealale sõitmisega peatumiseks. Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et pidades silmas vaidlusaluse projekti eesmärki, milleks on vastustaja selgituse kohaselt eeskätt õpilasi kooli toovate ja koolist ära viivate sõidukite liikluse korraldamine, tuleks ala ümber kujundada kvartalisiseseks tänavaks.
19.Vaidlusaluse projekti iseloomust ei tulene ühtki põhjust, miks seal õuealale ette nähtud liikluskorraldust tõhusalt rakendada saama ei peaks. Samuti ei nähtu ning kaebaja ei ole esitanud
Asjassepuutumatu on siinkohal poolte argumentatsioon, mis seondub J. Sütiste tee 22 kinnistule teisest suunast juurdepääsu blokeerimise põhjuste ja lubatavusega. Kaebuse lahendus ei sõltu J. Sütiste tee 22 kinnistule alternatiivsete juurdepääsuvõimaluste olemasolust, kuna ka juhul kui muud juurdepääsu võimalused objektiivselt puuduksid, oleks vaidlusaluse projekti realiseerimise korral vajalik ja piisav juurdepääs tagatud.
-4-
ka ühtki konkreetset sellekohast väidet, et õueala liikluskorraldus ei tagaks nõutaval määral turvalise liiklemise võimalust J. Sütiste tee 22 korteriomanikele. Siinkohal tuleb silmas pidada, et ka enne vaidlusaluse projekti realiseerimist on võimalik õpilasi kooli toovatel või koolist neid ära viivatel autojuhtidel sõita J. Sütiste tee 22 elamuga külgnevale alale J. Sütiste tee 8b kinnistul ning seal sõitjaid peale võtta või maha panna. Vaidlusaluse projekti realiseerimisel muutub aga sel eesmärgil peatumiseks õuealale sõitvate sõidukite liiklus palju selgemaks: eeskätt välistab ehitatav ringliiklusega tee sõidukitega tagurdamise vajaduse, mis iseenesest on õuealal ohtlik manööver. Seetõttu ei ole õige, et ehitusloa kohase projekti realiseerimine muudab J. Sütiste tee 22 elanike kodu ümbruses liikumise ohtlikumaks.
20.Põhimõtteliselt on usutav, et vaidlusaluse projekti realiseerimine võib liikluskoormust vaadeldaval õuealal mõnevõrra suurendada ning seda just põhjusel, et õpilaste peale- ja mahaminekuks alale sõitmine muutub juhile senisest mugavamaks ja lapsele turvalisemaks. Seda liikluse suurenemist ei saa aga pidada selliseks, mida J. Sütiste tee 22 korteriomanikud keelata võiksid. Oluline on, et ehitusloa kohase projekti realiseerimine ei võimalda tegelikult J. Sütiste tee 22 kinnistuga külgnevale alale liigelda ühelgi sellisel moel, milleks see praegu kasutatav ei ole. Uue teerajatise ehitamine muudab liiklust tõenäoliselt küll mõnevõrra tihedamaks, ent samas muutub liikluskorraldus oluliselt selgemaks ja seeläbi turvalisemaks mitte ainult lastele, keda kooli tuuakse ja viiakse, vaid ka kõigile teistele inimestele.
21.Alusetu on kaebaja etteheide, et liikluskorralduslikult tulnuks korrastada kogu teelõik J. Sütiste tee tänavast kuni koolimajani. Selline etteheide võiks asjassepuutuv olla juhul, kui kaebaja oleks ära näidanud, et reaalne olukord projektiga lahendatud alast J. Sütiste tee tänava poole jääval alal on mingil moel selline, et vaidlustatud projekti realiseerimisega kaasneb kaebaja (või korteriomanike) õiguste rikkumine. Kaebaja seda ära näidanud ei ole. Nagu juba eelpool märgitud, laieneb kogu sissesõiduteele õueala liikluskorraldus ning ilmselgelt vaidlusaluse projekti realiseerimine ei muuda ka ülejäänud alal õueala liikluskorralduse järgimist võimatuks või sisutuks. Ühelgi juhul ei saa kaebaja vaidlusaluse ehitusloa vaidlustamisel tugineda lihtsalt oma hinnangule, et vaidlusalune projekt oleks pidanud olema ulatuslikum või nägema lisaks kavandatule ette eespool oleva tee korrastamise või ümber kujundamise.
22.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ehitusluba on vastuolus üldplaneeringu eesmärgiga vähendada mootorsõidukiliiklust elukvartalites. Planeerimisseaduse § 74 lõikest 1 tulenevalt on üldplaneeringu eesmärk kogu linnaosa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Põhimõtteliselt võib nõustuda, et selle eesmärgiga oleks kooskõlas muude liikumisviiside soodustamine mootorsõidukiliiklusega võrreldes ning sellest tulenevalt ka inimesele mootorsõidukiga liiklemise kasuks otsustamise ebamugavamaks muutmine. Sellest ei saa siiski järeldada, et mootorsõidukiga mistahes liiklemise paremaks muutmine oleks üldplaneeringu eesmärgiga vastuolus. Antud juhul ei saa eitada seda, et vaidlusaluse projekti realiseerimine muudab laste kooli toomise ja viimise turvalisemaks. Vaidlust pole ka selles, et ka ilma selle projekti realiseerimiseta on võimalik lapsi J. Sütiste tee tänava poolt koolimaja krundini sõidutada. Vastustaja väitel, mida kaebaja ümber lükanud ei ole, seda ka reaalselt tehakse. See, et osa õpilasi tuuakse kooli autodega, on pigem paratamatu. Seetõttu on iseenesest mõistlik lahendada koolimajale juurdepääs moel, mis seda võimalikult selgelt ja turvaliselt teha võimaldab.
23.Vastustaja on oma kirjalikus seletuses sisuliselt välja toonud, et üheks vaidlusaluse projekti realiseerimise eesmärgiks on vältida õpilasi toovate ja viivate sõidukite liiklemist koolimaja staadionipoolsel küljel. See on iseenesest mõistlik kaalutlus, sest sõidukite liiklus kooli hoovis on eeskätt ohtlik seal liikuvatele noorematele õpilastele, kes pigem võivad olla tähelepanematud ja käituda ka sõiduki juhi jaoks ettearvamatumalt. Käesolevas asjas vaidluse all oleval alal on see -5-
oht väiksem ning õueala liikluskorralduse reeglitega kokkuvõttes paremini tagatav. Seega antud juhul ei ole tegu kvartalisisest mootorsõidukiliiklust suurendava lahendusega, vaid nii elamuid kui kooli- ja lasteaiahooneid hõlmava kvartali siseselt liikluskoormuse mõningase ümber jaotamisega. Samamoodi nagu J. Sütiste tee 22 kinnistule, tuleb mõistlik juurdepääs sõidukiga tagada ka koolile. Pidades silmas koolimaja funktsiooni, mida vaidlusalune ehitusluba kuidagi ei muuda, on vajalik selge ja ohutu juurdepääs ka õpilasi kooli toovatele autodele. Üldplaneeringu eesmärgiga vastuolus olevast ehitisest saaks rääkida juhul, kui ehitise valmimine oluliselt suurendaks seda kasutavate isikute hulka ja sellega seonduvalt liikluskoormust. Antud juhul see nii ei ole. Ka see, et projekti realiseerimine ajendaks senisest oluliselt rohkemaid vanemaid oma lapsi autoga kooli tooma, ei ole tõenäoline.
24.Kaebaja on esitanud mitu etteheidet, mis seonduvad sellega, et vaidlustatud ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta standardile EVS-EN 843. Standardi näol ei ole tegemist õigusnormiga, millest endast tuleneks isikule kohtus kaitstav subjektiivne õigus. Seega saaks projekti vastuolu standardiga olla ehitusloa tühistamise aluseks vaid juhul, kui standardivastane lahendus rikub mõnda muud kaebaja õigust. Seda silmas pidades ei ole asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad liiklusmärkide lisatahvlitele kantud tekste, tupikut tühistava märgi paigutamist ja parkimise keeldu lõpetava liiklusmärgi olemasolu. Kaebusest ei nähtu, et kõnealuste liikluskorraldusvahendite olemasolu või puudumine J. Sütiste tee 22 korteriomanike õigusi rikuks.
25.Asjakohaseks ei saa pidada kaebaja etteheidet, et ehitusloa andmisele eelnevalt ei näi olevat tehtud liiklussageduse mõõtmisi ega uuringuid. Nagu eelpool märgitud, ei too vaidlusaluse projekti realiseerimine kaasa põhimõttelisi muutusi liikluskorralduses – õueala liikluskorraldus kehtis seal varem ja kehtib ka edaspidi ning J. Sütiste tee 22 kinnistule juurdepääsuks kasutatav tee on õpilaste autoga kooli toomiseks kasutatav ka praegu. Seega ei nähta projektiga ette mingisuguseid täiendavaid rahustava liiklusega piirkonnale iseloomulikke elemente ega vähendata olemasolevaid, mistõttu ei saa põhimõtteliselt nõustuda väitega, et mingisugused rahustava liiklusega piirkonna projekteerimisel standardi kohaselt nõutavad uuringud on tegemata jäänud. Mis puudutab liiklussageduse uuringuid rahustatud liiklusega ala alguse määramiseks ristmikule ning rahustatud liiklusega alale sisenemise tähistamist, siis tuleb samuti märkida, et vaidlusaluse ehitusloaga senise õueala liikluskorralduse piire ei muudeta ning J. Sütiste tee tänavalt J. Sütiste tee 22 elamuni ja koolimajani viivale juurdepääsuteele pääsemine toimub ka vaidlusaluse projekti realiseerimise korral samamoodi nagu varem.
26.Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et projekteeritud lahenduse korral ei ole võimalik liigelda ratastooliga. Juba eelviidatud õueala määratlusest tulenevalt on teed mõeldud kasutamiseks sõidukitele ja jalakäijatele (sh. ratastooli kasutav inimene) ühiselt ja üksteisega arvestades. Jalakäija võib seejuures õuealal liikuda ükskõik millises suunas. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et ratastooli kasutaval inimesel ei ole enam võimalik varem kasutatud teed pidi liikuda. Standardis toodud rahustatud liiklusega ala projekteerimisnõuetes on seejuures ratastooliga liiklemise puhul just käsitletud seda küsimust, et sõidukite jaoks liikluse rahustamiseks kasutatavad tõkked ei tohi takistada ratastooliga liiklemist. Antud juhul ei ole kaebaja viidanud ühelegi sellisele tõkkele, mis vaidlusaluse projekti realiseerimisega kaasneb. Küll aga nähtub projekti jooniselt, et jalakäijate ja sõidukite ühiseks kasutamiseks mõeldud teelt ainult jalakäijatele mõeldud teeosadele üleminekul kasutatakse madalaid äärekive, mis tagavad ka ratastooliga liikumise võimaluse.
27.Mis puudutab kaebaja etteheidet, et tagatud ei pruugi olla vaba nähtavuskolmnurga olemasolu liiklejate lõikumiskohtades, siis ei nähtu vaidlusaluse projekti jooniselt ühtki kohta, mille puhul selline kahtlus põhjendatult tekkima peaks. Ka kaebaja ei ole konkreetselt märkinud, -6-
kus tema hinnangul selline nähtavusega seotud probleem tekkida võiks. Üldjoontes nähtub projekti jooniselt, et liiklus muutub selgemaks ja halvast nähtavusest (näiteks seoses tagurdamisega) tingitud ohud vähenevad.
28.Kaebaja etteheide, et ehitusloa andmisel ei ole arvestatud võimalikke alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi koolimajale, tuleb tagasi lükata, kuna vaidlusaluse ehitusloaga ei looda ei õiguslikus mõttes ega praktiliselt koolimajale uut juurdepääsuvõimalust. Kõnealune võimalus on olemas ka seni. Kaebaja väited J. Sütiste tee 22 korteriomanikele põhjendamatute kitsenduste loomise kohta on alusetud.
29.Kaebaja etteheide, et ehitusloa aluseks olevas projektis on ette nähtud ehitamine J. Sütiste tee 22 kinnistule, tuleb tagasi lükata, kuna ehitusluba ei reguleeri põhimõtteliselt rajatava ehitise aluse maa kasutamist ega anna õigust ehitada võõrale maale ilma kokkuleppeta maa omanikuga. Ehitusloa tõttu ei pea kaebaja lubama mistahes moel kasutada J. Sütiste tee 22 kinnistut või sinna midagi ehitada. Seega ei saa ehitusluba põhimõtteliselt selles osas kaebaja ega korteriomanike õigusi rikkuda.
30.Mis puudutab kaebaja etteheiteid seoses menetluslike rikkumistega, siis sisuliselt on kaebaja seisukohal, et talle ei tagatud nõuetekohaselt ärakuulamisõigust. Selle väitega ei saa nõustuda. Vaidlust pole selles, et 3. juulil 2018 teavitati kaebajat ehitusloa taotlusest ja selgitati võimalust asjassepuutuvate dokumentidega tutvuda ehitisregistri andmekogu kaudu. Kaebaja esitas oma seisukoha 12. juulil 2018. Arvamuse andmiseks oli kaebajale kättesaadav ehitise üldisi andmeid kajastav joonis (tl. 18). Sellel joonisel ei ole tõepoolest kajastatud liikluskorraldusvahendite paiknemist, ent muus osas see lõpuks ehitusloa saanud projekti omast oluliselt ei erine. Põhiline, sealhulgas see, et ehitataval teeosal on ette nähtud ringliiklus, oli nähtuv ka 2018. aasta juunis koostatud jooniselt. Kõnealusest joonisest oli arusaadav, mille ehitamiseks luba taotletakse ning kaebajal oli võimalik kujundada oma seisukoht ja tuua välja oma huvid. See, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas kaebajale alles pärast ehitusloa välja andmist, ei ole iseenesest õigusvastane. Kuna ehitusloa väljastamine toimub elektrooniliselt, on põhjendatud see, et menetluse käigus esitatud vastuväidetega mitte nõustumist põhjendab haldusorgan eraldi kirjas. Neid põhjendusi ei pea avaldama enne ehitusloa andmist ning iseenesest ei ole haldusorganil kohustust vastuväidete rahuldamata jätmise korral anda isikule eraldi täiendavat oma võimalust seisukoha esitamiseks.
31.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kabeaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-7-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.