lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2054/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2054/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 44 lg 1KaebeõigusRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 151 lg 1Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedTäitP § 5 lg 1TäitP § 6 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2054/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2054

Määruse kuupäev ja koht

6. mai 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Peeter Jereti kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 25 000 eurot (seoses teise vanglasse ümberpaigutamata jätmisega täitmisplaani alusel)

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Kaebaja esitas 25.07.2018 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 26.07.2018 nr 5-37/18/111-1. Taotluse ja taotluse täienduse kohaselt nõudis kaebaja vanglalt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla, vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele, jättis perioodil 19.05.2014 kuni Tallinna Vanglas viibimise lõpuni 2016. aastal ta ümber paigutamata teise vanglasse Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) alusel. Kuna Tallinna Vangla kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele, elas kaebaja läbi vaimseid ja füüsilisi kannatusi (alandati inimväärikust ja rikuti tervist).
2.Tallinna Vangla tagastas 26.09.2018 otsusega nr 5-37/18/111-5 kaebaja taotluse perioodi 19.05.2015-24.07.2015 osas seoses taotluse esitamise tähtaja rikkumisega, mis jäi ennistamata ja perioodi 25.07.2015-04.10.2016 osas põhjusel, et kaebaja esitas sisuliselt korduva kahjunõude. Kaebaja sai Tallinna Vangla 26.09.2018 otsuse nr 5-37/18/111-5 kätte 01.10.2018.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas Tallinna Vangla vastu Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti 31.10.2018. Kaebaja nõudis Tallinna Vangla poolt ümberpaigutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
4.Tallinna Halduskohus edastas 31.10.2018 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 10 lg 1 alusel kaebuse läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 26.11.2018.

Kohtu seisukoht

5.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele tervikuna.
7.Tallinna Vangla tagastas 26.09.2018 otsusega nr 5-37/18/111-5 kaebaja taotluse perioodi 19.05.2015-24.07.2015 osas seoses taotluse esitamise tähtaja rikkumisega, mis jäi vaikimisi ennistamata ja perioodi 25.07.2015-04.10.2016 osas põhjusel, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse ning vangla on juba 01.09.2017 otsusega nr 5-37/17/102-2 lahendanud kahjunõude, milles kaebaja nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses õigusvastaste kinnipidamistingimustega.
8.Kaebuse kohaselt alates 2012. aastast taotles kaebaja vanglalt nii suuliselt kui ka kirjalikult tema ümberpaigutamist teise vanglasse vastavalt täitmisplaanile, kuid sai keelduvad vastused. Kohus tuvastas, et kaebaja pöördus 22.12.2014 ja 01.10.2015 Tallinna Vangla poole ümberpaigutamise taotlustega. Taotluste põhjenduste kohaselt on selle esitamise põhjuseks halvad kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla jättis kaebaja taotlused 13.01.2015 vastusega nr 5-18/1435818-2 (kätte toimetatud 14.01.2015) ja 28.10.2015 vastusega nr 5-8/15/28041-2 (kätte toimetatud 29.10.2015) rahuldamata. Siit nähtub, et Tallinna Vangla toimingud seoses ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmisega on hõlmatud 13.01.2015 vastusega nr 5-18/1435818-2 ja 28.10.2015 vastusega nr 5-8/15/28041-2. Sellel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks pidada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmist jätkuvaks toiminguks. Järelikult ka kohtueelses menetluses oleks vangla pidanud kvalifitseerima kaebaja kahjunõuet kui nõuet, mis on seostud kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise otsustega ehk 13.01.2015 vastusega nr 5-18/1435818-2 ja 28.10.2015 vastusega nr 5-8/15/28041-2.
9.Esmalt analüüsib kohus hüvitamiskaebuse lubatavust seoses Tallinna Vangla 13.01.2015 vastusega nr 5-18/1435818-2 (I), seejärel seoses Tallinna Vangla 28.10.2015 vastusega nr 58/15/28041-2 (II). I
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja seostas Tallinna Vanglale 25.07.2018 esitatud kahjunõuet perioodiga 19.05.2014 kuni Tallinna Vanglas viibimise aja lõpuni (s. o 04.10.2016).
11.Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, kui kahju hüvitamise taotluse esitaja RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ei järgi, siis ei ole ta kohustusliku kohtueelse menetluse korral seda nõuetekohaselt läbinud ning kahjunõue tuleb vastavas osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.1 Kohus on seisukohal, et kahjunõude osas, milles kaebaja sisuliselt vaidlustas muuhulgas Tallinna Vangla 13.01.2015 vastust nr 5-18/1435818-2 ja nõudis ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, ei ole tähtaegne. Kaebaja sai Tallinna Vangla 13.01.2015 vastuse nr 5-18/1435818-2 kätte

RKHKo 3-3-1-68-15, p 10.

14.01.2015. Järelikult, nimetatud vastusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg lõppes 14.01.2018 (RVastS § 17 lg-le 3). Seega, kaebaja poolt 26.07.2018 Tallinna Vanglale esitatud kahjunõue nr 5-37/18111-1 on tähtaegne vaid seoses 28.10.2015 vastusega nr 58/15/28041-2.

12.Kohus märgib, et kohtu infosüsteemis (KIS) olemasolevate andmete järgi on kaebaja aastatel 2015 kuni 2018 aktiivselt osalenud erinevates halduskohtumenetlustes. Ilmselgelt puudus kaebajal nii objektiivne kui ka subjektiivne põhjus viivitada eelpoolnimetatud osas kahjunõude esitamisega. Järelikult oli kaebaja võimeline esitama vanglale kahjunõude seonduvalt 13.01.2015 vastusega nr 5-18/1435818-2 tähtaegselt. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebust käiguta ja küsida kaebajalt selgitusi seonduvalt Tallinna Vangla 13.01.2015 vastusega nr 5-18/1435818-2 kahjunõue mittetähtaegse esitamisega. Järelikult ei kuulu rikutud kahjunõude esitamise tähtaeg ennistamisele ja kahjunõue seoses Tallinna Vangla 13.01.2015 vastusega nr 518/1435818-2 kuuluks kohtueelses menetluses läbivaatamata jätmisele.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse kahjunõude osas, mis puudutab Tallinna Vangla 13.01.2015 vastust nr 5-18/1435818-2 selle esitajale läbivaatamatult. II
14.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega, kaebeõiguse jaatamiseks peab Tallinna Vangla 28.10.2015 vastusega nr 58/15/28041-2 vähemalt riivama kaebaja objektiivsest õigusest tulenevat subjektiivset õigust olla ümber paigutatud Tallinna Vanglast teise vanglasse. Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Kohus märgib, et tõepoolest 19.05.2014 seisuga kehtinud Justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 4 kohaselt Tallinna Vanglasse paigutamisele kuuluv meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest või kes riskihindamise tulemusel on põgenemiskalduvustega, paigutatakse Tartu Vanglasse või Viru Vanglasse sõltuvalt vangla koormusest. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 4 kinnipeetava paigutamise aluse muutumise korral vangistuse kandmise ajal kohaldatakse kinnipeetava ümberpaigutamisele ümberpaigutamise kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Kuna kaebaja suhtes jõustus 19.05.2014 süüdimõistev kohtuotsus, mille alusel oli kaebaja süüdi mõistetud narkootikumidega seotud kuriteo eest, ning ei esinenud muid aluseid kaebaja ümberpaigutamata jätmiseks (TäitP § 6 lg 1), oli Tallinna Vangla direktoril õiguslik alus vastavalt TäitP § 5 lg 1 p-le 4 taotleda Justiitsministeeriumilt kaebaja ümberpaigutamist kas Viru või Tartu Vanglasse.
15.Sellest tulenevalt tuleb tuvastada, kas eelpoolnimetatud täitmisplaani sätted annavad kaebajale kui kinnipeetavale subjektiivse õiguse nõuda ümberpaigutamist ühest kinnisest vanglast teise vastavalt täitmisplaanile. Õiguskirjanduses on leitud, et kuna kinnipeetav on kohustatud kandma karistust TäitP-ga ettenähtud vanglas ja sellest kõrvale kalduvast ümberpaigutamisest mõnda teise vanglasse, saab rääkida vaid vaadeldavas sättes loetletud erandlike aluste olemasolul, siis puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus enda ümberpaigutamise nõudmiseks.2 Kohtupraktikas on leitud, et välistatud pole siiski, et

Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne 2014, lk 72.

kinnipeetav pöördub enda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui see on tema arvates vajalik tema põhiõiguste (nt elu või tervise kaitse, perekonnapõhiõiguste tagamine) kindlustamiseks.3 Järelikult, on kohus seisukohal, et iseenesest kinnipeetava suhtes ümberpaigutamata jätmise menetluse alustamata jätmine, kas täitmisplaani järgi või mitte, ei riiva iseseisvalt tema subjektiivseid õigusi. Selline lähenemine tuleneb eeldusest, et kinnipidamistingimused Eesti vanglates on samad. Juhul, kui kinnipeetav leiab, et kinnipidamistingimused konkreetses vanglas ei vasta nõuetele, on tal õigus need vaidlustada.

16.Võttes arvesse, et kaebaja etteheiteks vanglale on tema ümberpaigutamata jätmine vastavalt TäitP-le, mille tulemusena ta viibis õigusvastastes kinnipidamistingimustes, aga samuti seda, et kinnipidamistingimuste osas on kaebaja juba esitanud vanglale vastava kahjunõude ja hiljem ka hüvitamiskaebuse kohtule (kinnipidamistingimustega inimväärikuse alandamine ja tervisekahju tekitamine - haldusasi nr 3-17-1969), mis hõlmab samuti ajavahemikku 29.10.2015-04.10.2016, siis on kohtu arvates kaebaja õiguskaitse tagatud. 30.aprilli 2019 kohtuotsusega nr 3-17-1969 mõisteti kaebaja kasuks Tallinna Vanglalt välja 750 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kuna kaebajale võimalik kahjulik tagajärg tuleneb pigem kinnipidamistingimustest ning Tallinna Vangla 28.10.2015 vastusega nr 5-8/1528041-2 ei saanud vastustaja kahjustada kaebaja põhiõiguseid (nt õigus perekonna- ja eraelule), siis ei jaata kohus vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 kaebaja kaebeõigust.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 2, tagastab kohus hüvitamiskaebuse, mis puudutab Tallinna Vangla 28.10.2015 vastusega nr 5-8/1528041-2 ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmist selle esitajale läbivaatamatult.
18.Eelnevast tuleneb, et kohus tagastas hüvitamiskaebuse tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

RKHK 3-3-1-30-10, p 12-13.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium