lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2292/18

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2292/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-18-2292

Otsuse tegemise kuupäev

30.04.2019,

ja koht Kohtunik Kohtuasi

Tartu Mare Priks Kaido Sonne kaebus Tartu Vangla 09.11.2018 otsuse nr 624/8183-2 peale ja Tartu Vangla kohustamiseks algatada avavanglasse ümberpaigutamise menetlus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Kaido Sonne. Vastustaja: Tartu Vangla

Resolutsioon

Jätta Kaido Sonne kaebus haldusasjas 3-18-2292 rahuldamata. Saata Kaido Sonnele täiendavad Tartu Vangla seisukohad koos lisaga (16.04.2019) teadmiseks. Jätta Kaido Sonne menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.05.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus Kaido Sonne on esitanud Tartu Vanglale 10.10.2018 taotluse, milles on soovinud, et Tartu Vangla alustaks menetlust tema üleviimiseks avavanglasse. Tartu Vangla on vastanud Kaido Sonnele 09.11.2018 otsustusega nr 6-24/8183-2, et Kaido Sonne puhul ei algatata avavanglasse ümberpaigutamise menetlust täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 sätestatud tingimuste mittetäitmisest tulenevalt. Märgitud on, et kaebaja suhtes on praeguse vangistuse jooksul rakendatud korduvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning isik on näidanud oma käitumisega ohtlikkust üldisele vangla julgeolekule. Kaido Sonne esitas 12.11.2018 eelnimetatud otsustuse peale vaide ning 23.11.2018 on jäetud vaie rahuldamata otsustusega nr 1-11/417-2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kaebaja on pöördunud kaebusega Tartu Halduskohtu poole 09.12.2018, kaebusega on taotletud täielikult tühistada Tartu Vangla 09.11.2018 otsustus nr 6-24/8183-2 ja kohustada vanglat algatama kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlus. Tartu Halduskohus on võtnud kaebuse kohtumäärusega menetlusse 10.01.2019 ning vabastanud kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja seisukohad Kaido Sonne on esitanud kaebuse, milles taotleb kohtult, et Tartu Vangla algataks menetlust tema üleviimise kohta avavanglasse. Kaebaja ei nõustu sellega, et vangla on aluseks võtnud tema taotluse rahuldamata jätmisel käskkirja 31.07.2018 nr 6-1/841 olemasolu, kuna kaebaja on seda käskkirja kohtus vaidlustanud. Kaebaja on esitanud kohtule hilisemalt selgitustaotluse, milles selgitab vanglatöötaja Merle Juure käitumist. Kaebaja viitab oma laste olemasolule, kes ootavad isa koju ning kaebaja selgitab oma püüdlusi ja tegevusi avavanglasse pääsemiseks. Kaebaja taotleb kohtult tühistada Tartu Vangla vastus 09.11.2018 nr 6-24/8183-2, millega keeldus vangla algatamast kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust ning kohustada Tartu Vanglat algatama kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja peab igati põhjendatuks tema ümberpaigutamise menetluse algatamist. Vangla seisukohad Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla arvates ei saa menetleda asja tühistamisnõudes, kuna 09.11.2018 vastus Kaido Sonne taotlusele ei ole haldusakt. Vangla viitab, et ITK kohaselt on kaebajat kriminaalkorras karistatud 9 korral (7 karistust arhiveeritud). Kaebajat on karistatud inimkaubanduse, arvutikelmuse, kelmuse, varguse, omastamise, asja omavolilise kasutamise, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise ja selle kasutamise eest. Kahtlused kaebaja suutlikkuses käituda avavanglas õiguskuulekalt tulenesid kaebaja käitumisest vangistuses. Tartu Maakohtu määrusega 1-15-8102 ei ole kaebajat vabastatud ka ennetähtaega tingimisi, kuna kohus on hinnanud tõendeid kogumis ja leidnud, et kaebaja puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vanglas on kohaldatud kaebaja suhtes ka julgeolekuabinõude kohaldamist põhjusel, kuna oli alust arvata, et kaebaja tegeleb eluosakonnas kinnipeetavate vaheliste konfliktide õhutamisega, mis võivad viia kinnipeetavate omavaheliste arveteklaarimiseni. Eeltoodud asjaoludel on vastustaja seisukohal, et mitte algatada kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Vastuse täienduses märgib vangla, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ei mõjuta kuidagi menetluse algatamist avavanglasse paigutamiseks. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.Tartu Vangla ei ole rahuldanud otsustusega 09.11.2018 nr 6-24/8183-2 Kaido Sonne taotlust avavanglasse paigutamise menetluse algatamiseks. Kohus on seisukohal, et „Vastus Kaido Sonne taotlusele avavanglasse paigutamiseks“ on haldusakt (vangla vastuses on asutud teisele seisukohale), mille suhtes saab kohus hinnata selle õiguspärasust tühistamise nõudes, millest tulenevalt saab lahendada ka kohustamisnõude. Kohus märgib, et vangla ise on oma vaideotsuses käsitlenud kaevatavat vastust kui haldusakti, kuna on vaideotsuse eelviimases lõikes sellele viidanud.

3.Antud juhul on tegemist kohustamiskaebusega ning selle aluseks on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamine, mida antud juhul soovitakse. Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb hinnata, kas keeldumine menetluse algatamiseks oli õiguspärane ning kas haldusakti andmata jätmine või toimingu sooritamata jätmine rikub kaebaja õigusi. 4.Kaebaja on viidanud oma kaebuses, et tal on kaks imetoredat last, kes ootavad isa koju ning kaebaja viitab, et kinnipeetava ümberpaigutamisel on oluline hea suhe ja sümpaatia üksuse juhiga, mis aitab kaasa avavanglasse paigutamisel. Kaebaja toob näite teise kinnipeetava Kalev Kähri avavanglasse paigutamise juhtumi. 5.Kohus märgib, et nõustub vanglaga, et kaebaja järeldus on põhjendamatu selles, et kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse sõltuks vangla V üksuse juhi Merle Juurega heades suhetes olemisest. Kohus märgib, et nimetatud mõtteviis on kaebajal meelevaldne ning sellel puudub objektiivne tõlgendus. 6.Tartu Vangla viienda üksuse juht Merle Juur on esitanud omapoolse selgituse asja kohta, milles viitab sellele, et vangistuses olles on Kaido Sonne suhtes kohaldatud kahel korral täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna Kaido Sonne oli tekitanud oma käitumisega eluosakonnas konfliktide teket ning tal tekkis füüsiline konflikt kaaskinnipeetavaga. Viimane eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, suhtlemisvabaduse piiramine ja kehakultuuriga tegelemise keeld (julgeolekuabinõude kohaldamine) on kinnipeetava suhtes kohaldatud 31.07.2018 käskkirjaga nr 6-1/841 ja lõpetatud 11.10.2018 käskkirjaga nr 6-1/1143. Kohus nõustub vanglaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohaselt on Kaido Sonne näidanud oma käitumisega ohtlikkust vangla julgeolekule, oht seisneb kaaskinnipeetavate vahel vaenu õhutamises, mille tulemusena kaaskinnipeetavad hakkasid omavahelisi probleeme lahendama füüsiliselt. 7.Kohus peab usaldusväärseks vangla andmeid ja vangla üksuse juhi M. Juure väiteid eeltoodu kohta, kuna ametnikel puudub vajadus esitada ebaõigeid seisukohti ja märkmeid. Vangla üksuse juht Merle Juur on märkinud, et peab kaebaja arusaama, et ümberpaigutamisel avavanglasse lähtutakse isiklikust sümpaatiast, alusetuks ja solvavaks. Asjaoludest nähtuvalt hindab viienda üksuse juht igakuiselt, kuid mitte varem, kui ühe kuu möödudes täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise jätkamise vajadust ning julgeolekuabinõude jätkamise vajaduse äralangemist. Vangla on asunud seisukohale, et kui kaebajat ei oleks lukustatud kambrisse paigutatud, oleks olnud raskendatud tema üle tõhusa järelevalve tagamine. 8.Kaebaja väide, et 31.07.2018 käskkirja nr 6-1/841 peale, millega kohaldati kaebajale täiendavad julgeolekuabinõud, on tal kaebus esitatud, ei oma antud asjas tähtsust, kuna Tartu Vangla käskkirjaga 11.10.2018 nr 6-1/1143 on lõpetanud kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine alates 11.10.2018, seega on käskkirja tühistamise nõue muutunud alates nimetatud kuupäevast ainetuks. Kohus nõustub vanglaga, et nimetatud asjaolu ei muuda kuidagi vangla seisukohta selles, et otsustati mitte alustada kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust.

9.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja poolt toodud näite teise kinnipeetava Kalev Kähri suhtes, kelle suhtes algatati avavanglasse paigutamise menetlus ja paigutati sama üksuse juhi otsuse alusel avavanglasse, kuna kohtu arvates pole sellel mingit seost kaebaja taotlusega. Kohus on seisukohal, et igat juhtumit tuleb eraldi läbi vaadata ja asjaolusid tuleb iseseisvalt hinnata.

Kohus märgib, et avavanglasse paigutamise menetlust ei saa algatada teiste kinnipeetavate suhtes tehtud näidete alusel.

10.Samuti ei sõltu kaebaja üleviimise menetluse algatamine avavanglasse kaebaja laste olemasolust. Asja materjalide kohaselt on kaebajal kaks alaealist last (sündinud aastatel 2005 ja 2007) ning Tartu Maakohtu otsuse 23.03.2016 kohaselt on kaebaja 2010-2015 toime pannud erinevaid kuritegusid ning vangla on õigesti märkinud, et laste olemasolu ei ole suutnud kaebajat kõrvale hoida kuritegude toimepanemisest, mis on kaasa toonud vangistuse. Seega ei ole laste olemasolu aidanud kaasa kaebajal õiguskuulekalt käituda. 11.Kohus nõustub vanglaga, et käesoleval juhul on vastustaja toiminud õigesti, et pole algatatud avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, kuna kaebaja vajab suuremat järelevalvet kui seda avavanglas tehakse. Kontroll ja järelevalve kinnipeetava elutegevuse üle on avavanglas väiksem kui kinnises vanglas, mistõttu peab olema isik piisavalt usaldusväärne, et teda sinna paigutada. 12.Kaebaja on esitanud kohtule koos selgitustaotlusega täiendavaid dokumente, mis puudutavad kaebajal üldkasuliku töö korraldamist ja kaebaja avaldusi vangla direktorile. Kohus märgib, et nimetatud dokumentidel ei ole mingit seost kaebaja taotlusega algatada avavanglasse paigutamise menetlust. Kohus märgib, et ITK kohaselt on kaebajat karistatud 9 korral (7 karistust arhiveeritud). Samuti ei pidanud Tartu Maakohus 29.06.2018 kohtumäärusega 1-15-8102 kaebajat vabastada karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. 13.Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning kohus märgib, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Tartu Ringkonnakohus on kohtulahendis 3-17-2700 asunud seisukohale, et isegi juhul kui kinnipeetav vastaks kõigile avavanglasse üleviimiseks vajalikele tingimustele, puudub vanglal kohustus kinnipeetavat avavanglasse paigutada ja ka juhul kui vangla on kaebaja avavanglasse paigutamise üle otsustamisel teinud kaalutlusvea, ei saa seda pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. 14.Kaido Sonne puhul ei algatatud avavanglasse ümberpaigutamise menetlust justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 sätestatud tingimuste mittetäitmisest tulenevalt, mille kohaselt peab kinnipeetav vastama teatud tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. Kohus märgib, et kaebaja suhtes ei ole tekkinud veendumust, et kaebaja suudaks edaspidi mitte õigusrikkumisi toime panna. 15.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebaja kaebus jääb rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

16.Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt tuleb jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) esimese astme kohtus Eesti Vabariigi kanda. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas kohtumäärusega 10.01.2019 kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium