lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2362/8

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2362/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1458
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PISTS § 2 lg 1HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamineHKMS § 77 lg 1Kohtumenetluse avalikkus ja tagaminePISTS § 5 lg 1PISTS § 7TsMS § 38 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-18-2362

Otsuse kuupäev

30. aprill 2019

Kohtunik

Juhan Siider LK kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20. novembri 2018. a otsuse nr P26O-2018-257939 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks määrata kaebajale kõrgem puude raskusaste ning sellest lähtuv sotsiaaltoetus

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebaja LK Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta LK kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
2.Kuulutada haldusasja nr 3-18-2362 menetlus kinniseks.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mai (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
Menetluse kinniseks kuulutamine
HKMS § 184
HKMS § 182

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-2026

1.LK (edaspidi kaebaja) esitas 2. novembril 2018 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA või vastustaja) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas 20. novembri 2018. a otsusega nr P26O-2018257939 kaebajal raske puude raskusastme kestusega 2. november 2018 kuni 1. november 2023 ning määras raske puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse 26 eurot ja 85 senti kuus.
3.Kaebaja esitas 18. detsembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse puude raskusastme tuvastamise ja puudega isiku sotsiaaltoetuse määramise otsuse peale. Kaebaja palub SKA otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega määratakse kõrgem puude raskusaste. Kaebaja on seisukohal, et tema tervislikule seisundile vastab sügava puude raskusaste.
4.Tartu Halduskohus võttis 11. jaanuari 2019. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse SKA
20.novembri 2018. a otsuse nr P26O-2018-257939 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks määrata kaebajale kõrgem puude raskusaste ning sellest lähtuv sotsiaaltoetus.
5.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 8. veebruaril 2019, paludes jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja selgitab, et kaebaja puude raskusastme tuvastamisel võeti aluseks kaebaja terviseandmed ning ekspertarsti arvamus. Puude raskusastme tuvastamine toimub dokumendipõhiselt ning otsuse tegemisel on lähtutud asjakohastest andmetest. Ekspertarsti arvamuse kohaselt esineb kaebajal piirang liikumisel, mis on põhjustatud südameveresoonkonna haigusest (jalgadel veenipuudulikkus ja haavandid, verevarustus halvenenud, üldine füüsiline jõudlus madal). Esinevad raske liikumis- ja muu puue (südame-veresoonkond). Kaebaja on esitatud taotluses kirjeldanud oma seisundit ning märkinud, et liikumine on iseseisev, ilma kõrvalabi ja abivahenditega, kuid tervislikust seisundist tulenevalt raske. Liikumist takistab õhupuudus. Arvestades kaebaja liigset kehakaalu ning südamehaigust on see tõenäoline. Samuti vajab kaebaja pikemate vahemaade läbimiseks invatransporti. Hügieenitoimingute tegemisel ning riietumisel vajab isik kõrvalabi. Ööpäevaringset kõrvalabi vajadust kaebaja terviseandmed ning taotluses esitatud andmed ei kinnita.
6.Tartu Halduskohus andis 11. veebruari 2019. a kirjaga kaebajale tähtaja vastustaja 8. veebruari 2019. a vastuse osas omapoolse seisukoha esitamiseks. Kohus märkis, et kaebajal tuleb nimetatud vastust kaebusele arvestades täiendavalt põhjendada, miks on tema hinnangul SKA puude raskusastme tuvastamisel käitunud õigusvastaselt. Kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule ei vastanud.
7.Tartu Halduskohus määras 18. märtsi 2019. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et kui kaebaja määratud tähtajaks kaebuse põhjendusi ei täienda, siis lähtub kohus kohtule seni esitatud materjalidest ning kaebaja esitatud põhjendusest ning hindab vastustaja tegevuse õiguspärasust toimikus olevate materjalide alusel. Kaebaja kaebust tähtajaks ei täiendanud.

KOHTU SEISUKOHT

8.Vaidlustatud otsusega tuvastati kaebajal raske puude raskusaste ning määrati raske puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 26 eurot ja 85 senti kuus kestusega 2. november 2018 kuni 1. november 2023. Sama otsusega määrati kindlaks ka korduvekspertiisi taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja nimetatud otsusega ei nõustu ning leiab, et tema tervislik seisund vastab

3-18-2026 sügava puude raskusastmele ning palub otsuse seetõttu tühistada ja kohustada vastustajat määrama temale uue otsusega kõrgem puude raskusaste ning sellest lähtuv sotsiaaltoetus.

9.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas Sotsiaalkindlustusamet on järginud puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9).
10.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 11 näeb ette, et seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste. PISTS § 2 lg 11 p-de 1-3 kohaselt eristatakse puudel kolme raskusastet: sügav, raske ja keskmine puue. Kaebajal tuvastati raske puue. Kaebaja on seisukohal, et talle oleks tulnud määrata sügav puue. PISTS § 2 lg 11 p-dest 1 ja 2 lähtuvalt eristab sügavat ja rasket puuet vajatava kõrvalabi, juhendamise või järelevalve intensiivsus. Sügava puude raskusastmele vastamiseks vajab isik anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Raske puude korral vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.
11.Puude raskusastme tuvastamiseks tuleb isikul esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile (PISTS § 22 lg 1). PISTS § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi , juhendamise ja järelevalve vajadust, samuti tehniliste abivahendite kasutamise vajadust, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. PISTS § 23 lg 9 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud 29. veebruari 2016. a määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Nimetatud määruse § 5 näeb ette, et Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. Erinevalt tööealise inimese puude raskusastme määramisest (määrus nr 18 § 6) ei rakendata vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme määramisel võtmetegevuste raskusastme vastavustabelit ega lähtuta arvväärtustest (vrd määruse § 5 ja 6, samuti § 4 lõikeid 4-9).
12.Kaebaja esitas 2. novembril 2018. asjakohase taotluse. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsus meelevaldne ning tugineb asjakohastele materjalidele ning on kaebaja terviseseisundit sisuliselt hinnanud. Vastustaja esitatud materjalidest nähtuvalt on vastustaja võtnud puude raskusastme määramisel arvesse tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid (tl-d 15-28), kaebaja perearsti ja eriarsti poolt kirjeldatud terviseseisundi andmeid ning sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti arvamuse (tl 8). Sotsiaalkindlustusametile esitatud taotluses on kaebaja selgitanud, et vajab kõrvalabi riietumisel, teatud hügieenitoimingute tegemisel ning toidu valmistamisel. Taotluses märgib kaebaja samuti seda, et on võimeline iseseisvalt liikuma, kuigi liikumine on terviseseisundist tulenevalt raske. Suhtlemisel abi ei vaja, samuti ei esine vajadust juhendamiseks ja järelevalveks (tl-d 12-13). Vastustaja ekspertarst on võtnud arvamuse koostamisel arvesse kaebaja terviseandmeid (sh taotluse esitamise aasta andmeid) ning teda varasemalt uurinud arstide poolt kajastatud andmeid. Kohtule esitatud ekspertarsti arvamus on küll küllaltki üldsõnaline, kuid otsuse tegemiseks on uuritud asjakohaseid terviseandmeid ning ekspertarvamuses kajastatud järeldus on kohtule arusaadav. Ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal raske piirang liikumisel, mis on tingitud kardiovaskulaarsest haigusest ning isik vajab igal ööpäeval kõrvalabi. Samuti esineb raskele puude raskusastmele vastav muu funktsooni (enesehooldus) kõrvalekalle (südame3

3-18-2026 veresoonkond). Kaebaja on võimeline iseseisvalt liikuma ning taotluse kohaselt ei vaja ööpäevaringset juhendamist ning järelevalvet. Kaebaja ei ole ka ise käsitlenud taotluses oma terviseseisundit sellisena, mis nõuaks pidevat kõrvalabi ööpäevaringselt, vaid on kirjeldanud südame-veresoonkonna haigusest ning liikumisraskusest tulenevat kõrvalabi vajadust. Asjaolu, et kaebajale oli 2013. aastal määratud sügav puue ning uue otsusega tuvastati raskele puudele vastav terviseseisund ei ole määrav. Isiku terviseseisund võib aja jooksul muutuda.

13.Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ei ole hoolimata korduvalt antud võimalusest kohtule selgitanud, millised olulised asjaolud on vastustaja jätnud õigusvastaselt arvestamata või milliseid menetlusnorme on puude raskusastme tuvastamisel rikutud. Esitatud materjalide alusel ei saa väita, et ekspertarsti arvamus ning vaidlustatud otsus oleks meelevaldne ega tugineks asjakohastele dokumentidele. PISTS § 23 lg-s 6 ning määruses nr 18 sätestatud korda on vastustaja otsuse tegemisel järginud.
14.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et puude raskusastme tuvastamisel võib arstiõppe läbinud isik anda arvamuse üksnes dokumentide alusel isikut füüsiliselt läbi vaatamata. Sellele viitab ka määruse nr 18 § 4 lg 4, mis näeb ette, et vanaduspensioniealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse talle esitatud andmete põhjal.
15.Kuna kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme rikkunud ning otsus tugineb asjakohastele dokumentidele, siis tuleb järgnevalt kontrollida, kas kaebajale määratud sotsiaaltoetuse määr on õiguspärane. PISTS § 71 lg 2 kohaselt makstakse toetust igakuiselt sügava puudega inimesele 160 protsenti, raske puudega inimesele 105 protsenti ja keskmise puudega inimesele 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 25 eurot ja 57 senti kuus (PISTS § 5 lg 1 ja 2018. a riigieelarve seadus § 2 lg 5). Vaidlustatud otsusega määratud toetuse suurus vastab seega seaduse nõuetele (25,57x1,05=26,85 eurot).
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
17.Kohus kuulutab HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kinniseks. Kuna haldusasja materjalid sisaldavad suures ulatuses kaebaja delikaatseid isikuandmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada tema eraelu puutumatust, siis on kohtu hinnangul otstarbekas kuulutada kogu haldusasja nr 3-18-2362 menetlus kinniseks. Avaldatavas kohtulahendis asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja