MM kaebus Tartu Vangla tekitatud 150 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MM Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt 2018. aasta aprillis meditsiinilistel näidustustel kaebajale vajaliku juuksuriteenuse osutamata jätmine.
2.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. maini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
MM esitas 01.06.2018. a Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (tl 9), sest vangla ei taganud talle juuksuriteenust vastavalt arsti ettekirjutusele.
2.Tartu Vangla jättis 31.07.2018. a otsusega (tl 10–11) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, sest kaebaja väärikust ei alandatud ja kaebajale tervisekahju tekkimine ei ole tõendanud. Vangla möönab otsuses, et vangla tegevust ei saa pidada õiguspäraseks olukorras, kus kaebajale võimaldati juuksuriteenust 11.03.2018. a ja seejärel 13.05.2018. a, seega 32 päeva arsti ettekirjutusest hiljem, mille tõttu vangla vabandas otsuses (tl 10p) kaebaja ees.
3.Kaebaja esitas 26.08.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–2) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 150 eurot väljamõistmiseks seoses juuksuriteenuse osutamata jätmisega kord kuus, nagu arsti ettekirjutus ette nägi.
4.Tartu Halduskohus jättis 07.09.2018. a määrusega (tl 13–14) kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.Kaebaja esitas 13.09.2018. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 15), milles täpsustas, et soovib mittevaralise kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui ka tervisekahju tekitamise eest. Kaebaja taotleb 75 eurot mittevaralise kahju hüvitist väärikuse alandamise eest ning 75 eurot tervisekahju tekitamise eest. Kaebaja selgitas, et kuna vangla ei taganud juuksuriteenust vähemalt üks kord kuus, siis tema peanaha seisund halvenes, sest määratud ravi ei mõjunud ja kaebajale põhjustas see füüsilist valu ja äärmist ebameeldivust.
6.Kaebusele vastustaja poolt esitatud vastuse (tl 28) kohaselt on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seostab kaebajale mittevaralise kahju eelkõige kaebaja piinlikkustundega teiste isikute ees seoses peanaha ketendamisega. Kaebaja vaevusi on tervisekaardi kohaselt leevendatud ravišampooniga. Seega on vastustaja asunud koheselt kaebaja ebameeldivusi vähendama. Kaebuse kohaselt ei taotle kaebaja ebameeldivuste hüvitamist vaid pigem vastustaja karistamist. Vastustaja tunnistab hooletusest põhjustatud tegevusetuse õigusvastasust ja avaldab sellega seoses kahetsust. Kahju rahaline hüvitamine ei ole õigustatud, asjakohaseks võib pidada kahju hüvitamist õigusvastasuse tuvastamisega. Tervisekahju tekkimine ei ole tõendatud. Tervisekahjuks ei saa pidada kaebajal lühiajaliselt tema haigusest tingitud mõningaste sümptomite ägenemist. Kohtu seisukoht
7.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud osaliselt.
8.Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla ei taganud talle juuksuriteenust kord kuus vastavalt arsti ettekirjutusele.
9.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 75 eurot seoses inimväärikuse alandamisega ja 75 eurot seoses tervisekahju tekitamisega.
10.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et õigust nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest loetakse üldjuhul rahaliselt hinnatavaks õiguseks. Sellest reeglist on kohtupraktikas peetud võimalikuks ka erandeid, nagu vastustaja on menetlusdokumentides õigustatult osundanud. Riigivastutuse õigussuhte üheks pooleks on niisiis kannatanu, käesoleval juhul kaebajast kinnipeetav, kellele kaebuse kohaselt ei võimaldatud kohase arstiabi andmiseks tarvilikku regulaarset juuksuriteenust, ja teiseks pooleks kahju tekitaja ehk avaliku võimu kandja vangla näol.
11.Vaidluse lahendamisel lähtub halduskohus juba suhteliselt varases kohtupraktikas tunnustatud määratlusest, mille kohaselt saab kahjuna käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kui kaebaja õigust tervise kaitsele ja väärikale kohtlemisele on rikutud ja alandatud seeläbi kaebaja väärikust, tuleb kohtu poolt määratava hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
12.Kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kus tema õigusi ei oleks rikutud.
13.Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb riigivastutusõiguse ja asjakohase kohtupraktika valguses eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus
suhtes tehtud toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Samuti tuleb kontrollida esmaste õiguskaitsevahendite ammendatust. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on avaliku võimu kandja süü. Kui kas või üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
14.Tõendite kogumiga on tõendatud kaebajale vastustaja õigusvastase tegevusetusega kaebaja tervisele kahjuliku tagajärje saabumine. Tõendite kogum ei tõenda aga rikkumise intensiivsuse taolist määra, mis õigustaks vastustajalt kaebajale hüvitise väljamõistmist.
15.Vangistusõiguse kontekstis käsitletakse hügieeni (VangS § 50) meditsiini profülaktilise haruna, ms tegeleb inimeste tervise ja seda mõjutavate väliskeskkonna tegurite uurimisega. Kuna vangla näol on tegemist välismaailmast isoleeritud inimkooslusega, kus piiratud territooriumile on paigutatud sadu inimesi, on hügieeni nõuete täitmise õiguslik regulatsioon integreeritud vangistusõigusse. 1
16.Kinnipeetavate sanitaarhügieeni valdkonnas on, kinnipeetava hügieeni järgimise kohustuse kõrval, vangla kohustuseks kindlustada kinnipeetav juuksuriteenusega (VangS § 50 lg 3 ls 1). Juuksuriteenuse kasutamine toimub Tartu Vangla päevakava kohaselt osakondade kaupa vastavalt vangla töökorraldusele (Tartu Vangla kodukord p 5.4.) {https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_ 6.pdf, 18.04.2019}.
17.Käesoleval juhul ei olnud tegemist aga pelgalt juuste eest hoolitsemise eesmärgil kinnipeetavale juuksuriteenuse kindlustamata jätmisega 2018. a aprillis, vaid see oli kaebajale meditsiiniliselt näidustatud. Seega kohaldub vastustaja tegevusele hügieeni valdkonna kõrval ka tervishoiuteenuste osutamise regulatsioon.
18.Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (VangS § 52 lg 1). Samast sättest tuleneb vanglale kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi. Halduskohtu arusaamist mööda ka kohustus korraldada kohaste hügieeni toimingute tegemine, mis soodustavad ja kiirendavad tervishoiuteenuste mõju.
19.Kinnipeetava pea paljaks ajamine vanglas on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil (VangS § 50 lg 3).
20.Kaebaja tervisekaardi 20.02.2018. a raviloo nr 122 kohase arsti diagnoosiga (tl 3) on tõendatud, et arsti otsusel on kaebajal üks kord kuus peanaha lööbe tõttu lubatud ajada juuksed maha. Kaebajale on 20. veebruaril pandud diagnoos L21.9+täpsustamata seborroiline dermatiit.
21.Kaebaja tervisekaardi väljavõttega haigusjuhust nr A461 2018, 13.04.2018–04.05.2018. a anamneesi ja kokkuvõtete ning soovituste ( tl 4) kohaselt oli kaebajal juuksur viimati 11.03.2108. a, peanaha probleemide tõttu juuksur näidustatud 1 kord kuus. Patsient peab pöörduma kontaktisiku poole, kes peab korraldama juuksuril käimist. Kaebajal on 13. aprillil diagnoositud kaasneva diagnoosina täpsustamata seborroiline dermatiit L21.9.
22.Arsti kohustus kinnipeetavat ravida tuleneb VangS § 52 lõikest 2.
L. Madise jt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne, Juura, Tartu 2014, lk 137.
23.Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli 08.06.2018. a e-kirjaga (tl 29) on tõendatud, et kaebaja rahulolematus seoses ravi eesmärgil juuksuriteenuse osutamise mittevõimaldamisega on meditsiiniliselt põhjendatud.
24.Arsti ja patsiendi vahel on ravimisel eraõiguslik suhe. Kinnipeetava ja vangla vahel vangistuse täideviimisel aga avalik-õiguslik suhe.
25.Kuna tõendite kogum tõendab kaebajale arsti ettekirjutusel pea paljaksajamise üks kord kuus, 2018. a aprilli kuus täitmata jätmist, siis on vastustaja sellise tegevusetusega rikkunud VangS § 49 lg-t 1, § 50 lg-t 3, § 52 lg-t 1, takistades sellega arstil VangS § 52 lg-st 2 tuleneva arsti kohustuse, ravida kinnipeetavast patsienti, täitmist.
26.Erialakirjanduses toodud selgituste kohaselt2, nagu ka eelnevalt osundatud, peab õigusvastase haldustegevusega tekitatud mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: vastustaja avalik-õiguslik õigusvastane tegu (tegevusetus) avalik-õiguslikus suhtes; tegevusetusega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine; kahju tekitamine; põhjusliku seose esinemine vastustaja teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; avaliku võimu kandja süü.
27.Tõendite kogum tõendab vastustaja õigusvastast tegu, mis väljendus tegevusetuses, kaebaja suhtes. Eelpool käsitletud tõendite kohaselt ei võimaldatud kaebajale 2018. a aprillis juuksuriteenust, mis oli kohtu arusaamisel tarvilik nahapõletiku leevendamiseks ja põletiku taandumiseks. Tartu Vangla 15.05.2015. a vastusega kaebaja selgitustaotlusele (tl 8) on tõendatud, et kaebaja tegevuse tõttu paigutati ta VangS § 69 alusel teise eluosakonda, mis mõjutas selle osakonna töökorralduslike eripärade tõttu kaebajale juuksuriteenuse osutamise viibimist. Vanglateenistuja Raul Adari selgitusega (tl 31) on tõendatud, et kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse 13.04.2018. a paigutamisel teavitati toimkonda vajadusest võimaldada kaebajale esimesel võimalusel juuksuriteenust. Vanglateenistuja Sirly Naha selgitusega (tl 30) on tõendatud, et 3. üksuses teostati meditsiinilise näidustusega kinnipeetavatele juuksuriteenust aprilli alguses, s.o enne 13. kuupäeva kui kaebaja 3. üksusesse paigutati. E-majas puudus mai alguseni üldse juuksur, kuid info kaebaja kohta laekus alles aprilli lõpus. Uus juuksur määrati käskkirjaga tööle 04.05.2018. a.
28.Nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks ka kaebaja õiguste rikkumise. Samuti on vastustaja vastuses kaebusele tunnistanud tegevusetust kaebaja suhtes ja kahju hüvitamise küsimuses tehtud otsuses ka vabandanud kaebaja ees, mis tähendab, et vastustaja on oma tegevusetuse õigusvastasuse vähemalt osaliselt õigeks võtnud.
29.Nagu osundatud, RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus vangla õigusvastane käitumine oleks põhjustanud kaebaja väärikuse alandamise RVastS § 9 lg 1 mõttes. Küll aga leiab halduskohus, et vangla on antud juhtumi asjaoludest tulenevalt käitunud oma tegevusetusega kaebaja tervist kahjustavalt. 20.02.2019. a on arst (tl 3) tuvastanud kaebajal peanahal ketenduse, mille raviks on mh tarvilik peanaha lööbe vähendamiseks kaebajal juuksed 1 kord kuus maha ajada. 13.04.2018. a arsti anamneesi (tl 4) kohaselt, kaebaja peanaha kaebused püsivad ja kontaktisik peab korraldama peanaha probleemide tõttu kaebajale juuksuriteenuse osutamise. 14.05.2018. a arsti soovituse (tl 4) kohaselt on kaebaja peanaha probleemide tõttu juuksur jätkuvalt näidustatud. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 08.06.2018. a e-kirja (tl 29) kohaselt on kaebaja tervisekaardi
E. Andresen, Riigivastutus. Tartu 2009, lk 31.
sissekannete alusel kaebaja rahulolematus juuksuriteenuse meditsiinilistel näidustustel osutamata jätmise osas põhjendatud.
30.Sotsiaalse põhiõigusena paneb põhiseaduse § 28 lg 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nendel asjaoludel tõendatud, et vastustaja tegevusetusest tingitud viivituse tõttu ei olnud kaebajale haiguse puhul tagatud kvaliteetne terviseteenus, kuna kaebajale meditsiiniliselt näidustatud ravimite parim mõju eeldas ka kaebaja pea juustest paljaks ajamist. Sellega rikuti kaebaja õigust viivitusteta parimale võimalikule terviseteenusele. Halduskohus on seisukohal, et vangla õigusvastane tegevusetus põhjustas kaebajale kahju. Kui vangla oleks kaebajale taganud juuksuriteenuse, oleks kaebajale vangla meditsiiniteenistuse poolt osutatud ravi tulemuslikum ja eelduslikult ka kiirem. Seega on halduskohtu hinnangul olemas põhjuslik seos vangla õigusvastase käitumise ja kaebajale osaks saanud vaevuste vahel
31.Kohtupraktikas on märgitud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seejuures on üldjuhul piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHKo 30.01.2012, 3-3-1-78-11, p 15). Praeguses asjas pole halduskohtul alust kahelda ka Tartu Vangla süüs, sest vanglateenistuse ametnike selgitustest nähtuvad puudused info liikumises, kui kinnipeetav paigutatakse ühest osakonnast teise.
32.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Seega tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (RKHKo 05.03.2014, 3-31-10-14, p 12.2). Riigikohus on senises praktikas leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-44-06, p 14; 11.12.2009, 3-3-1-80-09, p 12; 20.10.2011, 3-3-1-43-11, p 18). Ka HKMS § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse ette. Kahju kohane hüvitamise viis oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Halduskohtu hinnangul esineb käesolevas asjas avaliku võimu kandja süüline õigusvastane tegevusetus, mis tekitas kaebajale mittevaralise kahju. Samas ei olnud kaebaja õiguste riive sel perioodil halduskohtu hinnangul sedavõrd intensiivne, et õigustatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine. Seda eelkõige põhjusel, et tõendikogum ei tõenda vangla tegevusetuse tagajärjel kaebaja raviskeemi muutmise vajadust 2018. a veebruarist mai kuuni.
33.HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kuivõrd halduskohus peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavat hüvitist RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 p 3 alusel selliselt, et rahalist hüvitist kaebajale välja ei mõisteta, teeb halduskohus HKMS § 41 lg 5 alusel kindlaks Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse.
34.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).
Kohus rahuldab kaebuse osaliselt (ca 50%). Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist summas 75 eurot inimväärikuse alandamise eest ning 75 eurot tervisekahju tekitamise eest. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt on tervisekahju tekitamise alusel esitatud kahju hüvitamise nõue riigilõivu vaba. Vastavalt RLS § 60 lg-le 2 tuli kaebajal tasuda seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega inimväärikuse alandamise eest riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on riigilõivu summas 15 eurot tasunud (tl 15). Tõendikogumiga ei leidnud tõendamist kaebaja inimväärikuse alandamine ja selles osas jäi kaebus rahuldamata. Seega jääb HKMS § 108 lg 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.