Tallinna Vangla 11.01.2019 otsusega nr 5-8/18/28211-2 jäeti XX taotlus rahuldamata.
3.XX esitas 17.01.2019 Tallinna Vanglale vaide 11.01.2019 otsuse nr 5-8/18/28211-2 tühistamiseks ning taotluse rahuldamiseks. Tallinna Vangla 20.02.2019 vaideotsusega nr 515/19/15-2 rahuldati XX vaie ning kohustati vanglat XX taotlust uuesti lahendama.
4.XX esitas 21.02.2019 Tallinna Vanglale taotluse võimaldada tal helistada kaitsjatele Küllike Nammile ja Nele Tammemäele graafikuvälistel aegadel ja nädalavahetustel.
5.Tallinna Vangla 22.03.2019 otsustega nr 5-8/18/28211-3 ja nr 5-8/19/5797-2 jäeti XX 06.12.2018 ja 21.02.2019 taotlused rahuldamata.
3-19-592
6.XX esitas 29.03.2019 Tallinna Vanglale vaide 22.03.2019 otsuste nr 5-8/18/28211-3 ja nr 58/19/5797-2 tühistamiseks.
7.XX esitas 01.04.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla otsuste nr 5-8/18/28211-3 ja nr 5-8/19/5797-2 täitmise peatamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada XX-l helistada oma kaitsjatele nädalavahetusel ja õhtustel aegadel. Vangla otsus mitte anda taotlejale õigust helistada kaitsjatele õhtusel ajal ja nädalavahetustel toob kaasa selle, et tema õigused jäävad kaitseta. Taotleja kriminaalasi on väga mahukas ning kaitsjad on nõus teda konsulteerima ka nädalavahetustel. Samuti on kaitsjad väga hõivatud ning on palunud tal helistada õhtul, sest tööpäeva jooksul ei ole võimalik rääkida. Vangla poolt kehtestatud piirang telefonikõnedele on vastuolus õiguskantsleri seisukohtadega.
8.Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaitseõiguse teostamise võimalus on XX-l püsivalt olemas olnud ning seda on ta ka kasutanud. XX on taotluses kaitsjatena välja toonud K. Nammi, I. Repnau ning N. Tammemäe. Vanglale teadaolevalt ei ole N. Tammemäe XX kaitsja ega ole kinnitanud vanglale oma telefoninumbrit. Väär on XX väide, et tal ei ole võimalik piisavalt kaitseõigust teostada. XX kasutab järjepidevalt helistamise võimalust väga suurtes mahtudes, olles näiteks I. Repnau väidetavatele telefoninumbritele helistanud ainuüksi 2019. a jaanuarikuu jooksul 38 tundi 59 minutit ja 50 sekundit. Lisaks kuritarvitab XX oma kaitseõiguse teostamise õigust, sest XX on helistanud numbrile XXXXXXXX ja väidetavalt suhelnud I. Repnauga, kuid samal ajal on I. Repnaul olnud kokkusaamine teise vahistatuga või on ta viibinud kohtuistungitel. Vangla on võimaldanud kaitseõiguse teostamise eesmärgil kaitsjale jätkuvalt helistada numbril YYYYYYYYYY. Seda õigust kasutab XX püsivalt ning on nt märtsis kahel korral pidanud pikema kõne (1 tund ja 35 minutit ning 1 tund 54 minutit). Alla tunni kestvaid kõnesid on ta pidanud igapäevaselt mitu korda päevas. Lisaks üritab XX järjepidevalt oma kaitseõigust kuritarvitada ning teha konverentskõnesid. K. Nammile on vangla võimaldanud helistada ka väljaspool vanglas kehtestatud helistamise aegu, kui taotleja on selle vajalikkust selgelt põhjendanud. Samuti on taotleja saanud suhelda K. Nammiga kokkusaamistel. Alates 19.12.2018 on kokkusaamiste aeg olnud 4 tundi ja 33 minutit. XX pöördumised, mille raames esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, on Tallinna Vangla poolt jäetud rahuldamata seetõttu, et nende alusel ei taotle XX konkreetsel kuupäeval konkreetse vajaduse põhjal helistamist, vaid järjepidevat võimalust helistada õhtuti ning nädalavahetustel. Õiguskantsleri soovitusest nr 7-4/141355/1501538 tulenevalt ei pea vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-t 3 tõlgendama nii, et isikutele ja organitele helistamise õigus on piiramatu (nt võib arvestada ametiasutuste tööaega).
9.Tallinna Halduskohtu 05.04.2019 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 1) ning rahuldati vastustaja taotlus ja piirati XX õigust tutvuda vastustaja 04.04.2019 esitatud menetlusdokumendi lisaga nr 3 täielikult ja osaliselt lisadega 7 ja 8 (p 2). XX-l puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning põhivaidluses esitatav võimalik kaebus on perspektiivitu.
2(6)
3-19-592 VangS § 28 lg 3 kohaselt ei ole kaitsjale, advokaadist esindajale või riigiasutusele helistamise piiramine lubatud, kuid sellest ei saa järeldada, et taotlejal oleks õigus telefoni kasutada mistahes ajal ja ulatuses. Sättest tuleneva keelu eesmärk on vältida olukorda, kus helistamise võimalus on sedavõrd piiratud, et isikul ei ole sisuliselt võimalik kaitseõigust teostada (vt Riigikohtu 31.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 2 näeb ette, et täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.1.1 sätestab üldreegli, mille kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Seda on taotlejale võimaldatud. Taotlejal on olnud võimalik ulatuslikus mahus kaitsjatele helistada. Vangla kodukorra p-st 12.3.1.1 tulenevalt on taotlejal erandkorras võimalik kaitsjale helistada põhjendatud taotluse alusel ka muul ajal ning seda on taotlejale võimaldatud. Lisaks on taotlejal olnud võimalik kaitseõigust teostada kaitsjaga kohtudes. Seetõttu ei ole XX õigused telefoni kasutamisel olnud piiratud sedavõrd, et tal ei ole olnud võimalik oma kaitseõigust teostada.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.2019 määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaitsjaga kohtumised ei puutu asjasse, sest vaidluse esemeks on vangla tegevus kaitsjatele helistamise piiramisel. VangS § 28 lg-st 3 tuleneb, et advokaadist esindajale või kaitsjale helistamise piiramine ei ole lubatud. Asjaolu, milline advokaat taotlejat ühes või teises kriminaalasjas esindab, ei oma tähtsust, sest VangS § 28 lg-s 3 ei ole märgitud, mitu isikut võib taotlejat esindada või kui kaua võivad menetlused kesta. Viide 2007. a Riigikohtu lahendile on asjakohatu, sest praeguseks on Tallinna Vanglas paremad tehnilised võimalused telefonikõnede võimaldamiseks ning nende kontrollimiseks. Taotleja kriminaalasi on mahukas ning vajalik on suhelda kõigi esindajatega, kes on mh palunud ühendust võtta nädalavahetustel või õhtusel ajal. Erinevalt Tallinna Vanglast on Viru Vanglas võimalik helistada ka õhtuti ja nädalavahetustel. Sellega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Alusetu on vastustaja väide, et XX kuritarvitab oma õigust helistada kaistjale. Lisaks vastab vangla helistamise taotlustele 30 päeva jooksul, mis takistab oluliselt kaitseõiguse teostamist. Vangla pädevuses ei ole hinnata, kui tihti peaks taotleja oma kaitsjale helistama ning kas see on piisav kaitseõiguse teostamiseks. Kui XX õigused jäävad kaitseta, võib teda oodata reaalne vanglakaristus, mis on pöördumatu tagajärg.
11.Tallinna Vangla palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla on küll N. Tammemäe poolt saanud XX nimel tehtud taotluse, ent üksnes seetõttu ei ole põhjust käsitada teda XX kaitsjana. Samuti puudub Tallinna Vanglal teave N. Tammemäe telefoninumbri kohta. VangS § 28 lg 3 eesmärk on võimaldada suhtlemist kaitsja isiku, mitte tema büroo ega muu kaitsjaga seotud isikuga. Isegi kui I. Repnau poolt omaks võetud telefoninumbrile XXXXXXXX vastas Repnau Õigusbüroo, ei anna VangS § 28 lg 3 alust bürool piiramatult kinnipeetavaga suhelda. Arvestades I. Repnau numbrite XXXXXXXX ja YYYYYYYYYY 3(6)
3-19-592 kõnede kattuvuste aegu ning asjaolu, et I. Repnau viibis teatud juhtudel samal ajal, kui XX väidetavalt temaga suhtles, ka istungil, on aset leidnud kaitseõiguse kuritarvitamine. XX-le on võimaldatud piisaval määral kaitseõiguse teostamist kõigi isikutega, kes on Tallinna Vanglale teada oleva info alusel tema kaitsjad. Tallinna Vangla ei ole nõudnud XX-lt helistamiste sisu avaldamist, vaid on kahtluse korral palunud XX-l avaldada, millise asja ajamise raames on helistamine vajalik. Samas on XX ka sellest järjepidevalt keeldunud ning esitanud helistamise taotlusi nii, et sealt ei ilmne menetlus, mille raames helistamine aset leiab, ega ka mõjuvaid põhjendusi, kui soovitakse helistada graafikuvälisel ajal. XX 23.02.2019 ja 24.02.2019 taotlusi ei saa pidada piisavalt põhjendatuks, et võimaldada graafikuvälist helistamist, arvestades, millises mahus oli XX varem telefoni teel suhelnud (nt I. Repnauga jaanuarikuu jooksul üle 39 tunni, veebruaris enne 23.02.2019 üle 34 tunni). Taotlustest, mille raames esialgse õiguskaitse menetlus aset leiab, ei nähtu ühtegi kuupäeva, millal helistada soovitakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et XX määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
14.Tallinna Vangla 26.04.2019 vastuses kohtunõudele on selgitatud, et XX vaided Tallinna Vangla otsuste nr 5-8/18/28211-3 ja nr 5-8/19/5797-2 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks on jäetud 26.04.2019 vaideotsusega rahuldamata (tl 67–68) ning vaidemenetlus on lõppenud. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist, et XX oleks vaideotsuse halduskohtus vaidlustanud. Seega on praeguseks ära langenud taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks praeguses menetlusfaasis enam võimalik.
15.Eelnevast sõltumata on aga ringkonnakohtu hinnangul jäetud esialgse õiguskaitse taotlus õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega VangS § 28 lg 3 osas.
16.VangS § 28 lg 3 teine lause keelab piirata telefoni kasutamist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsja või advokaadist esindajaga. Samas ei ole viidatud keeld absoluutne, kuid telefoni kasutamise piiramine peab olema põhjendatud, vajalik ning proportsionaalne (vt J. Sootak, § 28, lk 92 – L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2014, viitega Riigikohtu 31.10.2007 otsusele asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). VangS § 28 lg-s 3 sätestatud keelu mõtteks on see, et helistamisõiguse piiramine kaitsjatega suhtlemisel ei tohi viia olukorrani, kus kaitseõiguse teostamine ning esindajatega suhtlemine muutub sisuliselt võimatuks (vt ka eelpool viidatud otsuse p 9) või on helistamisõiguse kasutamisele seatud ebamõistlikud piirangud, nt piiratud helistamise aja pikkust. Samale seisukohale on asunud ka õiguskantsler (vt tl 35–35p; vrdl ka
4(6)
3-19-592 õiguskantsleri varasemat 08.04.2015 seisukohta1). Tallinna Vangla ei ole nende põhimõtete vastu eksinud.
17.Haldusasja materjalidest nähtuvalt on XX saanud ulatuslikult suhelda nii K. Nammi kui ka I. Repnauga (vt tl 28–30; N. Tammemäe ei ole XX kaitsja (tl 19)). Põhjendatud on ka Tallinna Vangla kahtlused helistamisõiguse osalise kuritarvitamise kohta, sest taotleja kõneregistri väljavõttest nähtub, et XX on mitmel korral üritanud helistada konverentskõne vormis ning vanglaametnikel on tekkinud põhjendatud kahtlused XX väidete osas seonduvalt I. Repnaule helistamisega (vrdl ka tl 26–27p; vrdl ka Tallinna Vangla 20.03.2019 vastus selgitustaotlusele nr 5-18/19/5695-2). Sellest lähtuvalt on vangla jätnud põhjendatult rahuldamata XX taotlused helistada kaitsjatele väljaspool selleks ette nähtud aega ja nädalavahetustel (vt ka Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.3. ja kodukorra lisa 1.7; VsKE § 51). Seejuures ei välistanud taotluste rahuldamata jätmine taotlejal esindajatega täielikult suhtlemast ning kaebeõigust teostamast. Lisaks ei nähtu Tallinna Vangla seisukohtadest, et helistamine kaitsjatele graafikuvälistel aegadel, sh nädalavahetustel, oleks põhjendatud vajaduse korral täielikult välistatud, ent praegusel juhul on XX esitanud taotlused, milles taotleb üldsõnaliselt võimalust helistada kaitsjatele graafikuvälistel aegadel, konkretiseerimata seejuures, milles seisneb helistamise vajadus ning millistel konkreetsel kuupäevadel (ja kellaaegadel) soovitakse helistamisõigust kasutada. Selliste üldsõnaliste taotluste rahuldamine muudaks ebaülevaatlikuks helistamisõiguse kasutamise ning selle üle järelevalve teostamise. See ei oleks kooskõlas VangS § 28 lg-ga 3.
18.Viide Riigikohtu 31.10.2007 otsusele asjas nr 3-3-1-54-07 on asjakohane. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et võrreldes 2007. aastaga on paranenud vangla tehniline võimekus jälgida kinnipeetavate telefonikõnesid. Viidatud Riigikohtu lahendis selgitas halduskolleegium VangS § 28 lg 3 kohaldamise põhimõtteid. VangS § 28 lg 3 sõnastus ei ole muutunud, mistõttu on kolleegiumi seisukohad kohaldatavad ka praeguse asja lahendamisel. Sätte tõlgendus ei ole seotud vangla tehnilise võimekusega.
19.Taotleja väidete kohaselt koheldakse Viru ja Tallinna Vanglas viibivaid kinni peetud isikuid ebavõrdselt, sest Viru Vanglas on võimalik kaitsjaga suhelda ka graafikuväliselt, sh nädalavahetustel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lg-st 1 tuleneva võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist, kui võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt (Riigikohtu 27.12.2011 otsus asjas nr 3-4‐1‐23‐11, p 42). Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini (Riigikohtu 22.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-51-13, p 69). Viru Vangla 26.03.2019 vastusest pöördumisele seda ei järeldu. Viidatud pöördumises on Viru Vangla selgitanud, et graafikuvälised lisakõned on lubatud juhul, kui selleks on põhjendatud ja tegelik vajadus. Ka Tallinna Vangla on selgitanud, et põhjendatud juhul on isikul võimalik helistada graafikuvälisel ajal, ent praegusel juhul ei pidanud vangla sellise vajaduse olemasolu põhjendatuks ning seda ei nähtunud ka XX taotlustest.
20.Asjaolu, et Tallinna Vangla vastas XX taotlustele 30 päeva jooksul, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. XX 06.12.2018 taotlust (registreeritud 11.12.2018; tl 53) ning 21.02.2019 taotlust (registreeritud 22.02.2019; tl 62–62p) ei tõlgendanud vangla taotlustena helistamiseks (mis tuleb lahendada hiljemalt järgmiseks päevaks; vt Tallinna Vangla kodukorra Kättesaadav:https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_soovitus_oiguspar asuse_ja_hea_halduse_tava_jargimiseks_kinni_peetavatele_isikutele_telefonikonede_voimaldamine_tartu_vangl as.pdf.
5(6)
3-19-592 p 12.3.3.1). Viidatud taotlustes ei olnud märgitud konkreetset kuupäeva, millal helistada soovitakse, vaid XX taotles üldist võimalust helistada I. Repnaule nädalavahetustel. Nii on vormistatud ka 21.02.2019 taotlus, võimaldamaks helistada K. Nammile ja N. Tammemäele. Seega ei piiranud 30-päevane vastamistähtaeg taotleja õigust helistada oma kaitsjatele.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.