1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.07.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-21-796.
2.Tagastada määruskaebusele lisatud dokumendid (dtl 190–215 ja 218–219).
3.Võtta haldusasja materjalide juurde X vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 01.01.–08.07.2021 kohta (dtl 216–217) ja haldusasjas nr 3-21-453 esitatud Tallinna Vangla 09.04.2021 vastus ja selle lisad 3–4 (dtl 101, 114–135).
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.07.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg 1 ja 3).
1.X esitas Tallinna Vanglale 12.03.2021 taotluse teha telefonikõne advokaatidele, tasuta juriidilise abi telefonile (Eesti Juristide Liidu nõuandetelefonile), õiguskantslerile ja inimõiguste teabekeskusele. 13.03.2021 helistas kaebaja muudel numbritel, kui olid märgitud 12.03.2021 taotluses.
2.Kaebaja esitas Tallinna Vangla direktorile 12.03.2021 venekeelse avalduse, milles heitis ette, et vanglaametnik on ta telefonikõnedest ilma jätnud ning taotles ametniku suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamist. Avaldusele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks. Hiljem esitas kaebaja veel venekeelseid avaldusi. Tallinna Vangla tagastas pöördumised 09.04.2021 kirjaga nr 5-18/21/9022-2 tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja vaidlustas avalduste tõlkimata jätmise (haldusasi nr 3-21-1134). Haldusasja menetlus on pooleli.
3-21-796
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 14.04.2021 kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus telefonikõnede võimaldamisel. Kaebaja esitas vanglale 12.03.2021 taotluse, et helistada järgmisel päeval õiguskantslerile, advokaatidele ja nõuandetelefonile, kuid seda ei võimaldatud. Vangla ei reageerinud valjuhääldiside kaudu esitatud pöördumistele. Kaebaja esitas 12.03.2021 kaebuse vanglaametnike tegevuse peale. Sellele oli lisatud taotlus avalduse tõlkimiseks. Telefonikõnedega seotud probleemid on süstemaatilised. Kaebajal ei ole raha, et tõlkimise eest tasuda. Mahaarvamiste tegemisel järele jäävat summat võib kaebaja kasutada omal äranägemisel. Kaebaja palus võtta vanglaametnik vastutusele. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks.
4.Tallinna Vangla 06.05.2021 vastuse kohaselt ei soovinud kaebaja helistada 13.03.2021 advokaadile, õiguskantslerile ega nõuandetelefonile. Kuna 13.03.2021 oli laupäev, mil nimetatud isikud eelduslikult ei tööta, ei ole usutavgi, et kaebaja soovis neile laupäeval helistada. Kaebaja soovis helistada erinevatele numbritele, sh advokaadile, õiguskantslerile ja tasuta õigusabi telefonile 12.03.2021 alates kell 12.30 ning seda talle ka võimaldati. Kaebajale võimaldati helistamist ka 13.03.2021, kuid ta ei helistanud numbritele, mis olid märgitud 12.03.2021 taotluses. Ühtegi tol kuupäeval toimunud telefonikõne ei katkestatud. Kaebaja kasutas märtsis telefoni 21 päeval ning tegi 214 kõnet. Kaebaja võõrkeelsed pöördumised on tagastatud tõlkimiseks. Kaebajal oli kuni 2021. a jaanuari alguseni vabakasutuskontol piisavalt raha, et tõlkimist korraldada, pärast seda on ta teinud hulgaliselt mittevajalikke kulutusi, et tõlkimise eest tasumist vältida.
5.Tallinna Halduskohus võttis 14.07.2021 määrusega asja materjalide juurde kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 14.03.–13.07.2021 kohta (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2) ning rahuldas osaliselt menetlusabi taotluse, andes kaebajale menetlusabi kohtulahendite ja tema esitatud avalduste tõlkimiseks. Muus osas jäi menetlusabi taotlus läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Tuvastamiskaebuse võib esitada siis, kui kaebaja õiguste kaitseks puuduvad tõhusamad vahendid (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Telefonikõnede korralduse vaidlustamiseks on tõhusam kohustamiskaebus, mistõttu tuleb tuvastamiskaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kohustamiskaebuse esitamine eeldab, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o esitanud samasisulise taotluse vanglale, vangla on jätnud selle rahuldamata ning kaebaja on otsuse peale esitanud vaide. Kaebaja ei ole seda aga teinud. Kaebaja esitas küll 12.03.2021 taotluse teha 13.03.2021 telefonikõnesid, aga nende hulgas ei olnud soovi helistada õiguskantslerile, advokaadile ja nõuandetelefonile. 13.03.2021 võimaldati kaebajal helistada isikutele, kes olid taotlusesse märgitud, ning need telefonikõned toimusid. Kaebajal võimaldati 12.03.2021 helistada õiguskantslerile, advokaadile ja nõuandetelefonile. Seega on vangla kaebaja taotluse telefonikõnede tegemiseks rahuldanud. Isegi kui kaebaja oleks soovinud teha 13.03.2021 telefonikõne õiguskantslerile, advokaadile ja nõueandetelefonile, siis ei oleks see olnud tulemuslik, sest 13.03.2021 oli laupäev. Kohtueelne menetlus oleks läbimata ka juhul, kui kaebaja eesmärk on telefonikõnede korralduse muutmine. Vangla ei ole vastavasisuliste avalduste tagastamisel vigu teinud, mistõttu tuleks kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kaebajale on korduvalt selgitatud võõrkeelsete avalduste tõlkimise korda (nt haldusasjades nr 3-21-625, 3-21-345). Elektritasu aastaks broneerimine ei tähenda, et see summa tuleks kaebaja raha hulgast välja arvata. Isikukonto väljavõttest nähtuvalt tehakse kaebajale ülekandeid, mille eest ta teeb sisseoste. Kinnipeetaval on õigus otsustada, kuidas vabakasutuskontol olevat raha kasutada, kuid tal tuleb arvestada, et vajadusel tuleb tal tasuda tõlkimise eest. Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et 2(5)
3-21-796 ta säästab raha oma õiguste kaitsmiseks. Vangla tegevus ei ole õigusvastane ka siis, kui rahast ei piisa, et kõigi pöördumiste tõlkimise eest tasuda. Kaebajal on võimalik otsustada, kas teha sisseoste vangla kauplusest või tasuda vanglale esitatud avalduste tõlkimise eest. Kohustus esitada avaldused eesti keeles või tagada võõrkeelsete avalduste tõlge ei piira kaebeõigust ebamõistlikult (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7). Kaebajal ei ole õigust nõuda vanglaametniku vastutusele võtmist või karistamist. Selline kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse (VangS) §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse § 72 lg 1 ja § 76 lg 1). Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 14.07.2021 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja 12.03.2021 avalduses ongi kirjas kõned, millest ta ilma jäeti. Kaebajal on õigus teha kõnesid riigiasutustele mis tahes päeval. 13.03.2021 esitas kaebaja juba uue avalduse. Vangla eksitab kohut. Kaebaja ei pea oma viimast raha kulutama tõlkimise peale. Ta maksis elektritasu ette, et mitte kaotada võimalust vaadata televiisorit ja kasutada veekeedukannu. Kaebaja pöördus kohtusse, et ennetada edaspidi telefonikõnedest ilmajäämist. Kaebaja ei nõua distsiplinaarkaristuse määramist vanglaametnikule. Küll palub ta vanglat trahvida HKMS § 28 lg 2 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja eesmärk on jätkata haldusasja menetlust halduskohtus. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 14.07.2021 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebusele lisatud dokumendid (dtl 190–215 ja 218–219), sest need on korduvad ja haldusasja toimikus juba olemas (dtl 1–19, 100–101, 124). Kaebajal tuleb hoiduda korduvate dokumentide uuesti esitamisest (HKMS § 28 lg 1). Küll võtab ringkonnakohus asja juurde määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.–08.07.2021 kohta, sest see kajastab laekumisi ka ajavahemikul 11.–13.03.2021, mida muud asja juures olevad väljavõtted (dtl 216–217) ei kajasta. Samuti võtab ringkonnakohus asja juurde haldusasja nr 3-21-453 materjalide hulgas sisalduva Tallinna Vangla 09.04.2021 vastuse ja selle lisad 3–4 (19.08.2019 kinnitatud telefonikõnede graafik, Prion kõnede väljavõte, dtl 101, 114–135), sest need on vajalikud määruskaebuse õigemaks lahendamiseks.
9.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
10.Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks esitanud vanglale 12.03.2021 taotluse helistada järgmisel päeval õiguskantslerile, advokaatidele ja nõuandetelefonile. Kaebaja soovis nimetatud isikutele helistada 12.03.2021, esitades samal päeval vastava taotluse (Tallinna Vangla 06.05.2021 vastuse lisa 1, dtl 31), ning kõnelogist nähtuvalt seda talle ka võimaldati. Kõnelogi järgi helistas kaebaja tol päeval teiste hulgas õiguskantsleri kantseleisse (5 minutit ja 3(5)
3-21-796 26 sekundit), advokaat Raiko Paasile (6 minutit ja 26 sekundit) ja Eesti Juristide Liidu nõuandetelefonile (20 minutit ja 16 sekundit) (vt asja juurde võetud Tallinna Vangla 09.04.2021 vastuse lisa 4). 13.03.2021 on kaebaja teinud kõned muudele numbritele. Võib eeldada, et kui kaebaja oleks soovinud 13.03.2021 helistada ka õiguskantslerile, advokaadile või nõuandetelefonile, oleks ta seda teinud samal päeval ehk esimesel võimalusel, kui ta telefoni kasutas. Kõnelogist ei nähtu, et mõni kõne oleks tol päeval blokeeritud. Kõik kõned toimusid. Ka asjaolu, et kaebaja esitas kaebuse vanglaametniku tegevuse peale 12.03.2021 ehk päev enne seda, kui talle väidetavalt ei võimaldatud õiguskantslerile, advokaadile ja nõuandetelefonile helistada, osutab, et kaebajat ei jäetud 13.03.2021 soovitud kõnedest ilma. Kaebaja ei saanud teada päev varem, et kõned jäävad ära. Ka kaebuse kohaselt sai ta kõnede ärajäämisest teada kõnede tegemise päeval. Kui kõnede tegemisel esineski 12.03.2021 mingisuguseid probleeme, sai kaebaja need ometi teostada, mistõttu on õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellise kaebuse saaks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et VangS § 28 lg 3 teine lause keelab piirata telefoni kasutamist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsja või advokaadist esindajaga. Keeld ei hõlma juristide liidu nõuandetelefoni. Keeld ei ole ka absoluutne, kuid telefoni kasutamise piiramine peab olema põhjendatud, vajalik ning proportsionaalne. Helistamise võimalus peab olema tagatud mõistlikul määral (vt J. Sootak, § 28, lk 92 – L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2014; Riigikohtu 31.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). VangS § 28 lg-s 3 sätestatud keelu mõte on see, et helistamisõiguse piiramine kaitsjatega suhtlemisel ei tohi viia olukorrani, kus kaitseõiguse teostamine ning esindajatega suhtlemine muutub sisuliselt võimatuks või kus seatakse helistamisõiguse kasutamisele ebamõistlikud piirangud, nt piiratakse helistamise kestust (Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2019 määrus asjas nr 3-19-592, p 16).
12.Telefoni kasutamine toimub justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) sätestatud korras (VangS § 28 lg 1). Kinnipeetavatele võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Seejuures nähakse täpsem telefoni kasutamise kord ette vangla kodukorras (VSkE § 51 lg 2). Kaebaja viibis vaidlusalusel ajal I üksuse O3 avatud eluosakonna kambris nr 8, kus graafiku järgi toimus helistamine kolmapäeval 07.30–
16.00.See võimalus tagati ka kambrite lukustamisel, kui 10.12.2020 käskkirjaga kehtestati COVID-19 leviku tõkestamise piirangud. Piirangud ei puudutanud siiski VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamist. Prion kõnede väljavõttest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalik suhelda õiguskantsleri kantselei (24.03.2021) ja advokaatidest esindajatega (15.03.2021, 17.03.2021, 22.03.2021, 24.03.2021, 25.03.2021, 29.03.2021). Seega ei nähtu, et vangla oleks ebamõistlikult piiranud VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamist.
13.Kaebajale on varem (nt haldusasjades nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21-375, 3-21453, 3-21-625) selgitatud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda. Ringkonnakohus jääb varasemate seisukohtade juurde. Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et ta säästab oma õiguste maksmapanekuks raha. Isegi kui kaebajal ei pruukinud jätkuda raha, et tõlkida kõik vanglale esitatud avaldused, ei ole ta maksnud kas või ühe avalduse tõlkimise eest, mille tagajärjel ei saa ta tasuda järgmiste avalduste tõlkimise eest. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
14.Puuduvad asjaolud, mis õigustaks Tallinna Vangla trahvimist HKMS § 28 lg 2 alusel.
15.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.07.2021 määrus muutmata.
4(5)
3-21-796 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.