Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit 29. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2636
Haldusasi
AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ kaebus Konkurentsiameti 16. märtsi 2017. a otsuse nr 73/2017-019 ja 19. juuli 2017. a otsuse nr 7-3/2017-040 õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks Kaebajad AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Jaana Nõgisto ja Liina Käis Vastustaja Konkurentsiamet, volitatud esindajad Margus Kasepalu ja Marek Piiroja Kolmas isik Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Rudolf Penu Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2018. a määrus
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine
AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ määruskaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ määruskaebused Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2018. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ määruskaebused rahuldamata, muutes Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2018. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Jätta AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ määruskaebemenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.
3-17-2636
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Konkurentsiamet (KA) kooskõlastas 16. märtsi 2017. a otsusega nr 7-3/2017-019 Elektrilevi OÜ (EL OÜ) taotluses toodud võrgutasud. Võrgutasud hakkasid kehtima 1. juulist 2017.
2.KA kooskõlastas 30. mai 2017. a otsusega nr 7-10/2017-010 EL OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel.
3.KA kooskõlastas 19. juuli 2017 otsusega nr 7-3/2017-040 EL OÜ taotluses toodud võrgutasud. Võrgutasud hakkasid kehtima 1. novembrist 2017.
4.AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ esitasid 30. novembril 2017 halduskohtule kaebuse KA 16. märtsi 2017. a otsuse ja 19. juuli 2017. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajad asusid 17. mai 2018. a kaebuse täienduses seisukohale, et kui KA vaidlustatud tegevus on haldusaktid, tuleb need tühistada ja kaebetähtaeg ennistada. Kaebajad väitsid kokkuvõtlikult järgmist: 1) AS-l Generaator, Jägala Energy OÜ-l, Laastu Talu OÜ-l, OÜ-l MT Mali, Saames OÜ-l ja Hallistemaa OÜ-l on kehtiv võrguleping kolmanda isikuga. FootonVolt OÜ, Põllumaa OÜ ja Solar Light OÜ ei ole kolmanda isikuga võrgulepingut sõlminud, kuid on sõlminud liitumislepingu ja teinud elektrienergia tootmisega alustamiseks olulisi investeeringuid. Neil pole võimalik teist võrguteenuse osutajat valida; 2) AS Generaator, Jägala Energy OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali ja Saames OÜ said KA kooskõlastatud võrgutasudest ja sellega kaasnevast mõjust teada 2017. a juuli arve saamisel; 3) FootonVolt OÜ sai KA kooskõlastatud võrgutasudest ja sellega kaasnevast mõjust teada
31.augustil 2017 Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni (EPA) juhi saadetud e-kirjast; 4) Hallistemaa OÜ sai KA kooskõlastatud võrgutasudest ja sellega kaasnevast mõjust teada 2017. a oktoobri arve saamisel; 5) Põllumaa OÜ sai KA kooskõlastatud võrgutasudest ja sellega kaasnevast mõjust teada 2017. a oktoobris teistelt elektrienergia tootjatelt; 6) Solar Light OÜ sai KA kooskõlastatud võrgutasudest ja sellega kaasnevast mõjust teada
11.augustil 2017 teistelt elektrienergia tootjatelt; 7) kuigi EL OÜ avaldas uusi võrgutasusid sisaldavava hinnakirja juba enne selle kehtima hakkamist, ei olnud selle mõju kaebajate võrgutasudele arusaadav enne, kui esimesed uute võrgutasude alusel esitatud arved kätte toimetati. Mõju elektrienergia tootjatele tulenes võrgutasude ja tüüptingimuste koostoimest. Kaebajatele ei olnud üksnes hinnakirja ja kolmanda isiku selgituste järgi ettenähtav, et nemad kui tootjad peavad hakkama tasuma võrgutasusid samade näitajate (läbilaskevõime) alusel nagu elektrienergia tarbijad. EL OÜ ja KA teavitasid avalikult võrgutasude alanemisest, toomata välja, et tootjate jaoks võrgutasud hoopis suurenesid olulisel määral; 8) võrgutasude tõus mõjutab elektrienergia tootmise kasumlikkust ja tootmise alustamisel tehtud investeeringute tasuvusaega. Vaidlustatud otsused on õigusvastased neis kehtestatud läbilaskevõime tasu ja kuutasu komponentide osas, kuna võrgutasude kooskõlastamisel ei ole 2(14)
3-17-2636 välja selgitatud ega arvesse võetud nende mõju kaebajatele, võrgutasud on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja teiste materiaalõiguse normidega; 9) kaebajatele on otsuste õigusvastasuse tuvastamine vajalik õigusvastaste võrgutasude alusel EL OÜ-le enammakstud raha tagasi nõudmiseks ja ülemääraste tasude nõudmise lõpetamiseks. Otsuste õigusvastasuse tuvastamisel saavad kaebajad esitada kahju hüvitamise nõude ning primaarnõude kasutamise kohustus tuleb riigivastutuse seadusest. Õigusvastasuse tuvastamine väldib tulevikus diskrimineerivate võrgutasude kooskõlastamise. Kaebajatel puuduvad muud tõhusad võimalused õiguste kaitseks. EL OÜ vastu maakohtusse kahju hüvitamise nõude esitamine ei oleks tõhus. Haldusmenetluse toimik sisaldab ärisaladusi. Maakohtule ei laiene uurimispõhimõte. Kaebajad soovivad otsuste vaidlustamisel tugineda menetluslikele minetustele, millele on kohane tugineda halduskohtumenetluses; 10) vaidlustatud otsuste tühistamist ei saa nõuda, kuna need pole adresseeritud kaebajatele. KA ei kehtesta võrgutasusid. Võrgutasud kehtestab EL OÜ ja ta avaldab need. Otsuste vaidlustamisviide on suunatud EL OÜ-le. Elektrituruseadus (ELTS) ei kohusta võrguettevõtjat kehtestama KA-ga kooskõlastatud hindu. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tule, et võrgutasude kooskõlastamise otsuses sisalduv hind asendab võrguettevõtja sõlmitava võrgulepingu olulise tingimuse. Haldusõiguse praktikas käsitatakse kooskõlastust reeglina toiminguna, mille iseseisev vaidlustamine on lubatud vaid erandjuhtudel. ELTS-i ja praegu kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) alusel antavate kooskõlastuste õigusliku olemuse kohta Riigikohtu praktikat ei ole; 11) kaebust täiendatakse alternatiivse tühistamisnõudega. Samuti esitatakse kaebetähtaja ennistamise taotlus. KA 16. märtsi 2017. a otsuse kaebetähtaeg ei hakanud kulgema enne selle mõju avaldumist kaebajatele. Tegemist on üldkorraldustega. Viis kaebajat said neile kohalduvatest uutest tasukomponentidest teada 2017. a augusti alguses, mil said kätte 2017. a juuli arved. KA 16. märtsi 2017. a otsuse mõju ei olnud kaebajatele selge KA ja EL OÜ eksitava kommunikatsiooni tõttu, et võrgutasud alanevad. KA 16. märtsi 2017. a otsuse avaldamise ajal ei olnud KA 30. mai 2017. a otsusega kehtestatud tüüptingimusi. Neli kaebajat said oma õiguste rikkumisest teada hiljem. Kaebetähtaeg ei hakanud kulgema enne otsustega tutvumist. KA 16. märtsi 2017. a otsus saadeti kaebajate esindajale 3. oktoobril 2017 ja KA 19. juuli 2017. a otsus 30. oktoobril 2017. Toona nõustasid kaebajate esindajad üksnes Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) ja esindussuhe kaebajatega puudus. KA korraldas teavitustegevust ja EL OÜ asemel tegi seda ETEK, hankides teavet vastustajalt lepinguliste esindajate kaudu. Kaebajad andsid oma esindajatele volitused neid esindada alles 29. novembril 2017. ETEK-i esindajatele otsuste kättetoimetamist ei saa võrdsustada kaebajatele kättetoimetamisega. Kaebajatele ei ole otsuseid kätte toimetatud. Seega ei ole kaebajad kohtusse pöördumise õigust minetanud. Igal juhul on kaebus esitatud 30 päeva jooksul 19. juuli 2017. a otsuse kättesaamisest arvates ETEK-i õigusnõustajate poolt; 12) kaebajaid ei teavitatud otsustest. Vastustaja pidi aru saama, et see mõjutab negatiivselt väiketootjaid. Kuna nii vastustaja kui kolmas isik presenteerisid muudatust avalikkusele võrgutasude langusena, ei näinud tootjad ka seoses uute tüüptingimuste kooskõlastamisega riski, et võrgutasud võivad suureneda sellises mahus; 13) otsuste regulatiivne mõju, vaidlustamise õigus, tähtajad ja kord on seaduses piisavalt reguleerimata. Kaebajatelt ei saanud eeldada, et nad suudavad tavapärase kaebetähtaja jooksul aru saada kohtusse pöördumise õigusest. Tegemist on keerulise õigusliku küsimusega. Otsustes ega ajaleheteadetes ei ole kolmanda isiku klientidele suunatud vaidlustamisviidet; 14) õiguste rikkumisest teadasaamisel ei viivitanud kaebajad kaebuse esitamisega. Kaebajad pöördusid otsuste mõjudest teadasaamisel neid esindavate organisatsioonide ETEK-i ja EPA poole. Paralleelselt vaidlustamisvõimaluste analüüsimisega suhtles ETEK-i esindaja vastustaja ja kolmanda isikuga kohtuvälise kompromissi leidmiseks;
3(14)
3-17-2636 15) kaebajate huvid kaebetähtaja ennistamiseks kaaluvad üles kolmanda isiku huvid. Kaebajad on väikeettevõtjad, kelle jaoks võrgutasu moodustab olulise osa nende kogukuludest.
5.Vastustaja palus jätta kaebetähtaeg ennistamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) vaidlustatud otsused on haldusaktid, mitte toimingud. Need on haldusaktina vormistatud ja sisaldavad vaidlustamisviidet; 2) vastustaja 16. märtsi 2017. a otsusega kooskõlastatud võrgutasud hakkasid kehtima 1. juulil 2017, sest kolmas isik avaldas võrgutasud ajalehes Postimees 31. märtsil 2017 (ELTS § 74 lg 1). Vastustaja 30. mai 2017. a otsusega kooskõlastatud tüüptingimused hakkasid kehtima 1. juulil 2017, sest kolmas isik avaldas need ajalehes Postimees 31. mail 2017 (ELTS § 74 lg 2); 3) seaduses sätestatud korda järgides rakenduvad võrguettevõtja võrgutasud ühetaoliselt kõigile võrguettevõtja klientidele. Kolmandal isikul on kokku üle 475 000 kliendi üle Eesti. Tasu kohaldati alates 1. juulist 2017 võrdsetel alustel tootjatele, äritarbijatele ja füüsilisest isikust klientidele. Kui vastustaja oleks saatnud otsused kaebajatele ja ETEK-ile, oleks ta pidanud saatma otsused ka teistele kolmanda isiku 475 000 kliendile. Taolist halduskoormust vastustajalt eeldada ei saa ja see oleks ka ebamõistlikke kulusid tekitav; 4) pärast ajalehes võrgutasude ja tüüptingimuste avaldamist tekkis kaebajatel võimalus nõuda haldusaktid välja ja neid vaidlustada. Tootjatel tekkis kohustus maksta võrguühenduse kuutasu ja läbilaskevõime tasu vastavalt hinnakirjale ja valitud paketile. Kui võrguettevõtja on võrgutasud ja tüüptingimused vastustajaga kooskõlastanud ja tarbijaid teavitanud ning muudatused on jõustunud, ei teki tarbijatel õiguspärast ootust eeldada, et nad said või pidid saama väidetavast õiguste rikkumisest teada siis, kui neile esitati teenust puudutavad arved, või omavahelisest suhtlusest. Sellisel juhul muutuks seadusest tulenev regulatsioon sisutuks; 5) vastustaja saatis haldusaktid kaebajate esindajale 3. oktoobril 2017. Täiendavalt saadeti
16.märtsi 2017. a otsus kaebajate esindajale 23. oktoobril 2017. Kaebus esitati alles 30. novembril 2017, seega kaebetähtaega rikkudes; 6) kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Kui kaebetähtaeg sõltub õiguste rikkumisest arusaamisest või sellest, millal ETEK või õigusnõustaja kaebajatele nende õigusi selgitab, muutuks seadusest tulenev regulatsioon sisutuks. Monopoolne seisund ei ole kaebetähtaja ennistamise alus; 7) vastustaja ei pidanud ETEK-i esindajatega läbirääkimisi kompromissi leidmiseks; 8) kui kaebetähtaeg hakkas kulgema 4. oktoobril 2017, on kaebetähtaega ületatud. Põhjendamatu on väide, et kaebajate lepinguline suhe esindajatega algas 29. novembril 2017. Kaebus esitati kohtule 30. novembril 2017. Arvestades kaebuse mahtu, selle asjaolusid ja lisasid, ei olnud sellise kaebuse koostamine ühe päeva jooksul ilma kaebajatega eelnevalt konsulteerimata võimalik. Vastustajale ei ole teada, et advokaadibürood asuksid kaebust koostama enne kaebajaga lepingulisse suhtesse astumist.
6.Kolmas isik palub jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) tegemist on haldusaktidega (vt ka TlnRngKo 3-08-1728). Kooskõlastus on siduv ja sellest sõltub, milliseid tasusid võib kolmas isik küsida (ELTS § 73 lg 4, § 89 lg 2, § 101 5). Kooskõlastamata võrgutasu nõudmine on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 87); 2) kaebajad pidid saama otsustest teada meedia vahendusel. Vastustaja avalikustas kooskõlastatud võrgutasud oma veebilehel. Kolmas isik avaldas teated ajalehes Postimees. Kolmanda isiku veebilehel on alates 2017. a märtsi lõpust toodud hinna muudatust puudutav teave. Kolmas isik teavitas 8. juunil 2017 e-posti teel kaebajaid, kellel olid kehtivad võrgulepingud. Liitumispunkti kuutasu ja läbilaskevõime tasu toodi eraldi välja. Usutav ei
4(14)
3-17-2636 ole, et elektrienergia tootmisega tegelevad ettevõtjad ei saanud aru tulevastest mõjudest, sh äriplaanile; 3) mõju ei ilmnenud pärast 2017. a juuli arvete esitamist; 4) kolmas isik ei teavitanud kaebajaid, kellel võrguleping 2017. a juunis puudus. Väita ei saa, et nad ei olnud muudatustest teadlikud. Nt suhtles Solar Light OÜ juhatuse liige Heino Hõbeoja kolmanda isikuga muudatuste teemal 2017. a augustis ja septembris. Lisaks esitas Advokaadibüroo FORT OÜ nii vastustajale kui kolmandale isikule teabenõudeid 2017. a septembris ja oktoobris. Ei ole usutav, et ta ei tegutsenud kaebajate huvides; 5) kolmandal isikul ja tema klientidel puuduks õiguskindlus kooskõlastatud tasude kehtestamisel, kui olemasolevad või tulevikus lisanduvad võrguteenuse kliendid saaksid kooskõlastusi sobival hetkel vaidlustada; 6) viivitus oli ebamõistlik. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte. Kui isik haldusakti tähtaegselt ei vaidlusta, ei saa ta selle täitmist keelata. Otsuse mõju kaardistamiseks ei olnud vaja pöörduda esindusorganisatsiooni poole. Kui kaebajad pöördusid õigusnõustaja poole alles 29. novembril 2017, on nad põhjendamatult kaua viivitanud; 7) kaebetähtaja ennistamise aluseks pole see, et seaduses pole piisavalt reguleeritud otsuste regulatiivne mõju, vaidlustamise õigus, tähtajad ja kord; 8) kolmanda isikuga pole praeguses asjas peetud läbirääkimisi. ETEK-ga kohtumisel arutati võrgutasude kohaldamist, milles mööndi, et puudub võimalus erisusi teha. Esindusorganisatsiooni kaudu olukorra arutamine ei ole mõjuv põhjus; 9) kui otsused tühistatakse, tooks see kaasa õigusselgusetuse. Tegemist on elutähtsa teenusega.
7.Tallinna Halduskohus luges 19. detsembri 2018. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse tühistamisnõude osas tähtaja rikkumisega esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas tühistamisnõude osas menetluse. Halduskohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 2 õigusvastasuse tuvastamise nõude läbi vaatamata. Halduskohus oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) kaebajatel on õigus otsuseid vaidlustada. KA ei kooskõlasta mitte piirhindu, vaid konkreetseid võrgutasusid. Kuigi klient maksab lepingu alusel paketijärgset tasu vastavalt tarbitud kogusele, on tasu kooskõlastanud KA. Võrguettevõtja vastu esitatud hagi ei aitaks kaebajate õigusi efektiivselt kaitsta, sest võrguettevõtjal puudub võimalus pakkuda neile muid hindu, kui neid, mis on vastustajaga kooskõlastatud (RKTKo 3-2-1-41-15, p-d 12 ja 13). Seega riivab kooskõlastus kaebajate õigusi; 2) vaidlustatud otsused on haldusaktid. Nendega reguleeriti kolmanda isiku õigusi ja kohustusi (ELTS § 71 lg 2, § 73 lg 4 ja § 89 lg 2). Võrguettevõtjal on õigus küsida üksnes seda tasu, mille KA on kooskõlastanud ning teiste tasude küsimine on tühine (RKTKo 3-2-141-15, p-d 12 ja 13). Tegemist pole menetlustoiminguga, kuna kooskõlastamisega lõppeski haldusmenetlus. Kohtupraktikas on kooskõlastamist peetud haldusaktiks (TlnRngKo 3-081728, 3-10-648; RKHKm 3-3-1-7-10; RKHKo 3-3-1-27-10, 3-11-1355). Kui tegemist on haldusaktiga, on ta haldusakt kõigi suhtes. Kuna otsuste adressaadiks oli kolmas isik, märgiti tema vaidlustamisviites isikuks, kes saab otsuseid vaidlustada; 3) tuvastamisnõue on esitatud tähtaegselt; 4) tühistamiskaebus ei ole esitatud tähtaegselt; 5) ELTS § 74 lg-d 1 ja 2 kohustavad võrguettevõtjat avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate võrgutasu ja tüüptingimuste kehtestamise kohta. Kolmas isik avaldas 31. märtsi 2017. a ajalehes Postimees teate alates 1. juulist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viidati teates vastustaja 16. märtsi 2017. a kooskõlastusotsusele. Kolmas isik avaldas 31. mai 2017. a ajalehes Postimees teate alates 1. juulist 2017 jõustuvatest muudetud võrgulepingu tüüptingimustest, seejuures viitas teade 30. mai 2017. a 5(14)
3-17-2636 kooskõlastusotsusele. Kolmas isik avaldas 1. augusti 2017. a ajalehes Postimees teate alates 1. novembrist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viitas teade vastustaja 19. juuli 2017. a kooskõlastusotsusele. 31. märtsi 2017. a ja 1. augusti 2017. a teadetes toodi välja uus hinnakiri. 31. mai 2017. a teates suunatakse tüüptingimustega tutvuma kolmanda isiku veebilehele www.elektrilevi.ee/tuuptingimused. 31. märtsi 2017. a teates suunatakse hinnamuudatuste osas täpsemalt lugema kolmanda isiku veebilehelt www.elektrilevi.ee/hind2017. 1. augusti 2017. a teates suunatakse võrguteenuse hinna kujunemise osas täpsemalt lugema kolmanda isiku veebilehelt elektrilevi.ee/vorgutasukujunemine. Veebilehel www.elektrilevi.ee/hind2017 on välja toodud eraldi teave selle kohta, mis muutus elektrienergia tootjate jaoks; 6) Postimehes hinnakirjade avaldamisega tehti teatavaks vastustaja 31. märtsi 2017. a ja 19. juuli 2017. a otsuste resolutsioonid (haldusmenetluse seadus (HMS) § 62 lg-d 3 ja 6, § 31). Kaebus 16. märtsi 2017. a otsuse vaidlustamiseks tuli esitada hiljemalt 10. mail 2017 (HMS § 61 lg 1). Kaebus 19. juuli 2017. a otsuse peale tuli esitada hiljemalt 11. septembril 2017 (HMS § 61 lg 1). Kui pidada põhjendatuks kaebajate väidet, et vastustaja 16. märtsi 2017. a otsusega kooskõlastatud hinnakirja muudatustest tulenev riive ei avaldunud enne uute tüüptingimuste kehtestamist, tulnuks vastustaja 16. märtsi 2017. a otsust vaidlustada pärast uute tüüptingimuste kohta teate avaldamist hiljemalt 10. juulil 2017. Kaebus esitati 30. novembril 2017 ehk tähtaega rikkudes; 7) lähtuda ei tule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st 7, kuna vaidlustatud haldusaktid tehti avalikult teatavaks. Isegi kui kohaldada HKMS § 46 lg-t 7, oleksid kaebused esitatud tähtaega rikkudes. Kaebajad pidid vaidlustatud otsustest teada saama Postimehes avaldatud teadetest. Kaebajate esindaja pöördus 26. septembril 2017 teabenõudega vastustaja poole kolmanda isiku võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise otsuste väljastamiseks. Vastustaja saatis otsused kaebajate esindajale 3. oktoobril 2017. Kaebajad viivitasid otsuste väljanõudmisega enam kui viis kuud. Kaebus esitati halduskohtule kaks kuud pärast otsuste saamist. Tegemist on ebamõistliku viivitusega. Isegi siis, kui riive avaldus pärast uute tüüptingimuste kehtestamist, viivitasid kaebajad otsuste väljanõudmisega enam kui kolm kuud. Ka see viivitus oleks ebamõistlik. Kaebajate esindaja taotles 19. juuli 2017. a otsuse väljastamist 23. oktoobri e-kirjaga, mille vastustaja saatis 30. oktoobri e-kirjaga. Seega viivitati otsuse väljanõudmisega pärast teate avaldamist enam kui kaks kuud; 8) kaebajad väidavad, et nad andsid esindajale volituse 29. novembril 2017. Tõendatud pole see, et esindaja ei tegutsenud vastustajaga suheldes juba varem nende esindajana. Kirjalik volitus võidi allkirjastada hiljem. Usutav ei ole, et volitusi anti 29. novembril 2017, kuna kaebajad esitasid juba järgmisel päeval mahuka kaebuse. Isegi juhul, kui lugeda kaebajate väide tõendatuks, nähtub, et kaebajad viivitasid oma õiguste kaitsmisega veelgi kauem ja kaebetähtaega on igal juhul rikutud; 9) vaidlustatud otsused on üldkorraldused. Asjaolu, et haldusaktid hakkasid kehtima kolm kuud hiljem, ei mõjuta kaebetähtaega. Nad pidid aru saama, et need mõjutavad nende õigusi. Kaebajad pidid tasude mõjudest aru saama pärast 30. mai 2017. a otsuse avaldamist; 10) kaebetähtaega ei tule lugeda 2017. a juuli arvete kättetoimetamisest. Kaebajad on elektrienergia tootjad, kes peavad olema kursis vastava valdkonna regulatsioonidega. Nad peavad olema suutelised välja arvutama võrgutasud; 11) võrgutasude kooskõlastamise mõjud olid kaebajatele varem ette näha. Näiteks kaebajad vaidlustasid 19. juuli 2017. a otsust 30. novembril 2017, kuid võrgutasud hakkasid kehtima 1. novembril 2017 ja arved esitati alles detsembris; 12) otsuseid ei ole vaidemenetluses vaidlustatud. Katse lahendada vaidlus kohtuväliselt ei lükka kaebetähtaega edasi; 13) Footon Volt OÜ, Põllumaa OÜ ja Solar Light OÜ ei olnud kaebuse esitamise ajaks kolmanda isikuga võrgulepingut sõlminud. Nad olid selleks ajaks sõlminud liitumislepingu ja
6(14)
3-17-2636 teinud investeeringuid. Kuna võrgulepingu sõlmimine pidi toimuma lähiajal, riivasid otsused vahetult nende õigusi ja seetõttu tuli järgida samu kaebetähtaegu; 14) objektiivne takistus kaebuse tähtaegseks esitamiseks puudus. Kaebajate ebapiisav teadmine ei ole kaebetähtaja ennistamise põhjuseks. Kaebajad on elektrienergia tootjad ja nad peavad olema kursis regulatsiooniga, mis reguleerib nende tegevust, sh sellest, et võrguettevõtja tasud kooskõlastatakse KA-ga. Piisavalt on teada asjaolu, et haldusakte saab halduskohtus vaidlustada. Õigusalaste teadmiste puudumine ei õigusta viivitust. Kui kaebajatel oli vaja õigusabi, tulnuks mõistliku aja jooksul pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole. Esindusorganisatsiooni poole pöördumine ei õigusta tähtaja ennistamist. Kohtuväline läbirääkimine ei takistanud kohtusse pöördumist. Kohtumenetluse oleks saanud peatada läbirääkimiste ajaks; 15) vastustaja ja kolmas isik ei eksitanud kaebajaid. Kolmas isik saatis 8. juunil 2017 klientidele teabe võrgutasude hinnakujunduse ja hindade muutmise kohta. 31. märtsi 2017. a ajaleheteates viidati kolmanda isiku veebilehele, kus on kirjas hinnamuudatused. Teadetes pole kirjas, et võrgutasud vähenevad. Ebaselguse korral tulnuks küsida kolmandalt isikult selgitusi; 16) kaebetähtaja ennistamist ei õigusta asjaolu, et vaidlustatud otsustes pole kirjas see, et lisaks kolmandale isikule saavad ka kaebajad otsuseid vaidlustada; 17) advokaadi ekslik arusaam, kas tegemist on haldusakti või toiminguga, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks; 18) ELTS ei näe ette, et võrguettevõtja kliendid või nende esindusorganisatsioonid tuleks kaasata võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise menetlusse. Tegemist oleks ülemäärase halduskoormusega; 19) kuna mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks puudub, pole huve vaja kaaluda; 20) tuvastamiskaebus pole lubatav. Kui kohus peaks tuvastama vaidlustatud otsuste õigusvastasuse, ei saaks kaebajad nõuda kolmandalt isikult enammakstu tagastamist ega ülemääraste tasude nõudmise lõpetamist. Viimati mainitut saaks nõuda, kui vaidlustatud haldusaktid ei kehtiks. Õigsusvastasuse tuvastamine ei muuda otsuseid kehtetuks. Kaebajad ei vaidlustanud otsuseid tähtaegselt, mistõttu pole tsiviilõiguslike nõuete esitamine perspektiivne. KA vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole perspektiivne, kuna kaebajad ei kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamist ei saa põhjendada preventiivse huviga, kuna praegu pole piisavalt ette näha, milliseid muudatusi kavatseb kolmas isik edaspidi võrgutasude osas teha ja kas KA kooskõlastab need. Tegemist on hüpoteetilise olukorraga. Kui KA tulevikus kooskõlastab õigusvastaselt võrgutasud, saab seda vaidlustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.AS Generaator, FootonVolt OÜ, Hallistemaa OÜ, Jägala Energy OÜ, Põllumaa OÜ, Laastu Talu OÜ, OÜ MT Mali, Saames OÜ ja Solar Light OÜ paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi läbivaatamiseks halduskohtule. Määruskaebuse esitajad märgivad kokkuvõtlikult järgmist: 1) otsused on toimingud, kuna neil puudub vahetu mõju kaebajate õigustele ja kohustustele. Kaebajad ei maksa tasu mitte otsuste alusel, vaid lepingu alusel. Erinevate teenuste hinnakooskõlastuste regulatsioonid on erinevad. ELTS-st ei tule võrguettevõtjale kohustust KA-ga kooskõlastatud hinnakirja ka kehtestada. KA ei saa sundida võrguettevõtjat kehtestama neid hindu, mis kooskõlastati hiljem. Kooskõlastusel ei ole kaebajatele ega võrguettevõtjatele siduvat mõju. Välistatud pole siiski järelevalve menetluse läbiviimine. Haldusaktiks on üksnes ajutiste tasude kehtestamise otsus (ELTS § 93 lg 9). Vaidlustatud otsused riivavad kaebajate õigusi. Kaebajatel pole võimalik tsiviilkorras oma õigusi efektiivselt kaitsta. 7(14)
3-17-2636 Tegemist on hübriidmenetlusega, kus menetluse lõpetab eraõigusliku isiku tahteavaldus. Kuna tegemist on toiminguga, on kaebus esitatud tähtaegselt; 2) kui tegemist on haldusaktidega, on kaebus esitatud tähtaegselt. Alternatiivselt esitavad kaebajad kaebetähtaja ennistamise taotluse. KA vaidlustatud otsuseid pole avalikult teatavaks tehtud (HMS § 61 lg 1 ja § 62 lg 3 p 3). Võrgutasud avaldas Postimehes võrguettevõtja, mitte KA. Võrguettevõtja ei avaldanud kooskõlastust, vaid võrgutasud; 3) halduskohus arvestas avaldamisest möödunud kuude arvu, mitte mõistlikke põhjusi, mis takistasid kaebeõiguse teostamist. Kaebajad ei saanud otsustest teada, kui hinnakirjad avaldati. Rahaline mõju ilmnes oluliselt hiljem. Segadust tekitas see, kuidas otsuseid menetleti ja kuidas need mõju omasid. Võrguettevõtja eksitas avalikkust. Puudusid vaidlustamisviited. Vaidlustatud tegevuse liik ei ole selge; 4) kaebajad ei saanud otsuste mõjust teada pärast teate avaldamist ajalehes, vaid augustis või oktoobrist 2017 . Augusti arvete alusel pöörduti KA poole ühe kuu ja 26 päeva jooksul. OÜ Footon Volt sai tasu suurenemisest teada 31. augustil 2017 ja tema pöördus KA poole vähem kui kuu jooksul. Võrgulepinguid mitteomavad kaebajad said otsuse kätte 2018. a oktoobris; 5) kaebajad said õigusabi alates 17. novembrist 2017. Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht teatas kaebajate esindajatele tootjate nimed, kes olid huvitatud õigusabist, esitamaks kaebus. Sellele järgnes kaebajate esialgne nõustamine. Esindajad said volitused 29. novembril 2017. Varem ei esindanud esindajad kaebajaid. Kaebajad ei ole õigusabi saamiseks ebamõistlikult viivitanud; 6) kohus ei arvestanud õiguskantsleri 11. juuni 2015. a märgukirja nr 6-1/141359/1502650, milles õiguskantsler märkis, et ÜVVKS-i regulatsioon kohtusse pöördumise osas ei ole õigusselge; 7) kaebajad ei pidanud hiljemalt tüüptingimuste avalikustamisest 31. mail 2017 aru saama kooskõlastatud võrgutasude mõjust. 16. märtsi 2017. a otsuse kahjulik mõju ilmnes pärast tüüptingimuste kooskõlastamist ja teatavaks tegemist 30. ja 31. mail 2017. 16. märtsi 2017. a otsusega kooskõlastati uus tasu: kuutasu ja läbilaskevõime tasu. Võrgutasude kooskõlastamine enne tüüptingimuste kooskõlastamist oli õigusvastane (ELTS § 73 lg 1). Kuni uute tüüptingimuste avaldamiseni eeldasid kaebajad, et läbilaskevõime tasu ei kohaldu. Kaebajatele ei olnud mõlema otsuse alusel kaasnev tagajärg üheselt tuvastatav. Tegelik mõju avaldus 2017. a juuli arve saamisel augustis. Isikud, kellel võrgulepingut polnud, said mõjust teada 2017. a oktoobri arve saamisel; 8) kaebajate esindajad said 16. märtsi 2017. a otsuse 3. oktoobril 2017 ning 19. juuli 2017. a otsuse 30. oktoobril 2017. Kaebust pole esitatud viivitusega. KA 19. juuli 2017. a otsus oli üllatuslik ka kaebajate esindajatele; 9) vaidlustatud otsused on üldkorraldused, mille vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema mõju avaldumisest. Regulatiivne mõju ei avaldunud enne hinnakirjade kehtima hakkamist. Võrgulepinguid mitteomavate kaebajate (OÜ-d FootonVolt, Põllumaa, Hallistemaa ja Solar Light) kaebetähtaeg pole möödas. Tänaseks pole võrgulepinguid OÜ-del FootonVolt, Põllumaa ja Solar Light; 10) kolmanda isiku teavituse võrgutasude muutusest said üksnes OÜ-d Laastu talu ja Generaator. Teade oli sõnastatud segaselt ja nad ei saanud aru, et võrgutasu suureneb 960– 3300%; 11) tuvastamiskaebus on lubatav. Isegi kui haldusaktid peaksid kehtima, ei saa välistada tsiviilõiguslikku nõuet. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise etteheide pole asjakohane, kuna kaebajad ei soovi nõuda kahju riigilt, vaid võrguettevõtjalt.
9.KA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. KA märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) vaidlustatud otsused on haldusaktid. KA kooskõlastas võrguettevõtja kehtestatud võrgutasud ning see andis võrguettevõtjale õiguse klientidelt seda nõuda. Kooskõlastamine 8(14)
3-17-2636 tehti resolutsiooniga, otsused vastavad vorminõuetele ja sisaldavad vaidlustamisviidet. Vaidlustatud otsused ei vasta toimingu tunnustele, kuna otsused on regulatiivse iseloomuga. Kaebajate nn hübriidmenetluse konstruktsioon on arusaamatu; 2) kaebuseid ei esitatud tähtaegselt. Kaebetähtaeg ei sõltu sellest, millal isik oma õiguste rikkumisest aru saab, soovib aru saada või kui esindusorganisatsioon või õigusnõustaja õigusi selgitab. KA nõustub halduskohtu põhjendustega; 3) Kaebajate väited on vastuolulised. Kaebuse täienduses märkisid kaebaja esindajad, et nad said kaebajatelt volituse 29. novembril 2017. Määruskaebuses väidetakse, et õigusabi osutati alates 17. novembrist 2017. Arusaamatuks jääb etteheide halduskohtule, kes märkis, et kaebajate väide, et kaebajate esindajad ei tegutsenud kaebajate huvides ka enne 29. novembrit 2017, on tõendamata; 4) kaebajate seisukoht on vastuoluline. Kaebajad väidavad, et halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajad pidid oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt tüüptingimuste avalikustamisest 31. mail 2017. Samas väidavad kaebajad, et otsusega kaasnev mõju avaldus koostoimes otsuste ja muudetud tüüptingimustega (avalikustati 31. mail 2017); 5) FootonVolt OÜ, Põllumaa OÜ ja Solar Light OÜ ei olnud sõlminud võrgulepinguid, kuid neil olid liitumislepingud. Seega ka nende õigusi võidi vahetult riivata ja neil tulnuks sarnaselt teiste kaebajatega järgida kaebetähtaega; 6) võrgutasude kooskõlastamine enne tüüptingimuste kooskõlastamist ei ole vastuolus ELTS § 73 lg-ga 1. Võrgutasud ja tüüptingimused jõustusid 1. juulil 2017. Kaebajate õigusi ei riku see, kui võrgutasude kooskõlastamine avalikustati enne tüüptingimuste avalikustamist; 7) ÜVVKS-i regulatsioon ei kohaldu ELTS-le; 8) tuvastamiskaebuse esitamine pole lubatav. Vastustaja nõustub halduskohtu käsitlusega.
10.Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kolmas isik märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) vaidlustatud otsused on haldusaktid. Kui KA kooskõlastab uued võrgutasud, ei saa tasu küsida varem kehtinud tasude alusel (ELTS § 73 lg 4). Lähtuda tuleb viimasest kooskõlastatud tasust. Kui kolmas isik saaks ise otsustada, milliseid kooskõlastatud tasusid kohaldada, kaotaks regulatsioon oma mõtte. ÜVVKS-s ette nähtud kohustus kehtestada hind 60 päeva jooksul, ei muuda kooskõlastuse õiguslikku iseloomu. Kui võrguettevõtja ei kehtesta kooskõlastatud tasusid, järgneb trahv või järelevalvemenetlus; 2) kooskõlastatud võrgutasud avaldati Postimehes 31. märtsil, 31. mail ja 1. augustil 2017. Sellest hetkest alates said kaebajad teada uutest võrgutasudest ja tüüptingimustest. Kaebajatel oli võimalik KA-lt otsuseid küsida; 3) kaebajad pole esitanud mõjuvaid põhjuseid. Võrgutasud arvutatakse ühtse kaalutud keskmise kapitalikulul põhineva metoodika alusel Kaebajad tegelevad ettevõtlusega, mistõttu on nad huvitatud selle teadmisest. AS Generaator tegeleb energiaga alates 1996., Hallistemaa OÜ alates 2000., Jägala Energy OÜ alates 1998., Põllumaa OÜ alates 2008. a-st.Usutav ei ole, et nad polnud hinnakirja ja tüüptingimustega kursis. Kaebajatel on kohtuskäimise kogemus ja nad omavad õigusteenuste osutajatega kontakte; 4) kolmas isik teavitas 8. juuni 2017. a e-kirjaga kaebajaid võrgutasude muudatustest; 5) kaebus esitati u 8 kuud pärast 16. märtsi otsusest teavitamist, u 6 kuud pärast 30. mai otsusest teavitamist ning u 4 kuud pärast 19. juuli otsusest teavitamist.
9(14)
3-17-2636
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
11.Halduskohtu hinnangul on KA tegevus, millega kooskõlastatakse võrguettevõtja kehtestatud tasud ja tüüptingimused, haldusakt, konkreetsemalt üldkorraldus. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajad ei esitanud tühistamiskaebust kaebetähtaja jooksul ning eraldiseisev tuvastamisnõue pole praegusel juhul lubatav.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et vaidlustatud tegevus tuleb liigitada haldusaktiks. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb haldusorgani tegevus liigitada haldusaktiks, kui tema tegevusel avalik-õiguslikus suhtes on regulatiivne toime, s.t sellega antakse õigusi (nt luba) või pannakse peale kohustusi (nt käsk või keeld) (vt RKHKo 3-3-165-16, p 16). Lisaks tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas haldusorgan ise on enda tegevuse liigitanud, s.t, kas haldusakti või toiminguna (RKHKo 3-3-1-65-16, p 16).
13.Elektrituruseadus ei sätesta seda, millise haldustegevuse liigina tuleb KA kooskõlastust käsitleda.
14.KA vormistas vaidlusalused kooskõlastused haldusaktidena: need anti kirjalikult (sisaldab faktilist ja õiguslikku põhjendust), nendes on märgitud haldusorgani nimetus, need allkirjastas haldusorgani juht, nendel on väljaandmise kuupäev ja akti number, nendel on selgelt eristatav resolutsioon ja vaidlustamisviide (tühistamisnõue tuleb esitada halduskohtule 30 päeva jooksul).
15.Ringkonnakohtu hinnangul vastab KA tegevus (võrguettevõtja kehtestatud võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamine) ka sisuliselt haldusakti tunnustele, s.t sellel on regulatiivne toime. Võrguettevõtja nõutav võrgutasu hõlmab endas liitumistasu, tingimuste muutmise tasu, võrguühenduse kasutamise tasu, edastamistasu, tasu võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest ja tasu võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest (ELTS § 71 lg 1). Võrgutasu kehtestab võrguettevõtja vastavalt seadusele (ELTS § 71 lg-d 2–8). Võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu ja tüüptingimused tuleb kooskõlastada KA-ga (ELTS § 73 lg 1). Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud KA kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel (ELTS § 71 lg 4). Kooskõlastuse eesmärgiks on tagada selle kontroll, kas võrguettevõtja on kehtestanud võrgutasud ja tüüptingimused vastavalt seadusele. Kui võrguettevõtja kehtestatud tasu ei vasta seadusele, KA ei kooskõlasta seda. Kui võrguettevõtja küsib lepingu teiselt poolelt võrgutasu, mida KA pole kooskõlastanud, on lepingupoolte vaheline kokkulepe tühine (RKTKo 3-2-1-41-15, p-d 12 ja 13). Seega KA kooskõlastusest sõltub see, kas võrguettevõtjal on õigus nõuda teiselt lepingupoolelt võrgutasu. Olemuselt on kooskõlastus seega haldusorgani (KA) võrguettevõtjale antud õigus (s.o luba) küsida lepingu teiselt poolelt võrgutasu, kuna see vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Kooskõlastus omab seega konkreetset regulatiivset toimet.
16.KA kooskõlastus ei sarnane haldusmenetluses ühe haldusorgani antud kooskõlastusega teisele haldusorganile. KA kooskõlastuse andmisel või selle andmisest keeldumisel lõppebki haldusmenetlus. Seejuures ei ole määravaks asjaolu, et seadusandja on otsustanud õiguse 10(14)
3-17-2636 andmise siduda just kooskõlastuse terminiga. Kooskõlastuse all tuleb olemuslikult mõista võrguettevõtjale antud luba küsida lepingu teiselt poolelt võrgutasu.
17.Asjakohane pole kaebajate nn hübriidmenetluse teooria. Võrguettevõtja pole haldusorgan, kes teostaks võrgutasude kehtestamise ja nõudmisega avalikke ülesandeid ja kohaldaks riigivõimu volitusi. Võrguettevõtja kui turuosaline saab küsida üksnes seda tasu, mille kooskõlastas KA.
18.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et KA kooskõlastus on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 mõttes. KA kooskõlastus ei ole suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele, samuti ei muudeta sellega asja avalik-õiguslikku seisundit. Kooskõlastuse näol on tegemist ühekordse tegevusega ja selle adressaadiks on konkreetne isikustatud võrguettevõtja. Kooskõlastusest sõltub, kas konkreetsel võrguettevõtjal on õigus nõuda tema poolt kehtestatud võrgutasu. Võrgutasu on eraõigusliku lepingu üks tingimus. KA ei määratle ise võrguettevõtja teise lepingupoole võrgutasu. Seega on KA kooskõlastus haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes. II
19.Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et kaebuseid ei esitatud kaebetähtaja jooksul ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.
20.Tühistamiskaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul isikule haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). KA kooskõlastuse adressaadiks on võrguettevõtja, kes taotles võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamist. Seetõttu teeb KA kooskõlastuse võrguettevõtjale teatavaks. KA kooskõlastuse adressaadiks pole võrguettevõtja kliendid, mistõttu ei tee KA kooskõlastamise otsust teatavaks võrguettevõtja klientidele. Võrguettevõtjal lasub kohustus teha enda klientidele avalikult teatavaks nii võrgutasud kui ka tüüptingimused (ELTS § 74 lg-d 1–3).
21.Ringkonnakohus on erinevalt halduskohtust seisukohal, et ELTS § 74 ei reguleeri KA tegevust kooskõlastamise otsuste teatavaks tegemisel. Eespool viidatud norm reguleerib seda, kuidas ja millal peab võrguettevõtja enda poolt kehtestatud võrgutasud ja tüüptingimused avaldama ning millal need hakkavad kehtima. Tegemist on normiga, mis reguleerib võrguettevõtja ja tema klientide vahelist suhet. Seega ELTS § 74 alusel ei saa järeldada, et KA on vaidlustatud otsused teinud teatavaks võrguettevõtja klientidele.
22.Kuna vaidlustatud haldusakte ei ole kaebajatele teatavaks tehtud, tuleb juhinduda kaebetähtaja kontrollimisel HKMS § 46 lg-st 7, mis sätestab, et kui kaebaja on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Seega tuleb praegusel juhul hinnata seda, kas kaebajad said vaidlustatud haldusaktidest muul viisil teada ja kas nad on tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.
23.ELTS § 74 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. ELTS § 74 lg 2 kohaselt avaldab võrguettevõtja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate oma võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmise või uute tüüptingimuste kehtestamise kohta vähemalt 30 päeva enne muudatuste või uute
11(14)
3-17-2636 tüüptingimuste kehtima hakkamist. Seega kehtiva õiguse kohaselt tuleb võrguettevõtjal nii võrgutasu kui ka tüüptingimused avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
23.1.Halduskohus tuvastas, et kolmas isik avaldas 31. märtsi 2017. a ajalehes Postimees teate alates 1. juulist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viidati teates KA
16.märtsi 2017. a otsusele. Kolmas isik avaldas 31. mai 2017. a ajalehes Postimees teate alates 1. juulist 2017 jõustuvatest muudetud võrgulepingu tüüptingimustest, seejuures viidati teates KA 30. mai 2017. a otsusele. Kolmas isik avaldas 1. augusti 2017. a ajalehes Postimees teate alates 1. novembrist 2017 kehtima hakkavatest hinnakirjadest, seejuures viidati teates KA 19. juuli 2017. a kooskõlastusotsusele. 31. märtsi 2017. a ja 1. augusti 2017. a teadetes toodi välja uus hinnakiri. Halduskohus lisas, et Postimehes hinnakirjade avaldamisega tehti mh teatavaks sisuliselt KA 31. märtsi 2017. a ja 19. juuli 2017. a otsuste resolutsioonid.
23.2.Halduskohus märkis lisaks, et kolmas isik saatis 8. juunil 2017 klientidele teabe võrgutasude hinnakujunduse ja hindade muutmise kohta. Seejuures viidati 31. märtsi 2017. a ajaleheteates kolmanda isiku veebilehele, kus olid kirjas hinnamuudatused. 31. mai 2017. a teates suunati tüüptingimustega tutvuma kolmanda isiku veebilehele www.elektrilevi.ee/tuuptingimused. 1. augusti 2017. a teates suunati võrguteenuse hinna kujunemise osas täpsemalt lugema kolmanda isiku veebilehelt elektrilevi.ee/vorgutasukujunemine.
23.3.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda Postimehes 31. märtsi, 31. mai ja 1. augusti teadete avaldamisega KA vaidlustatud otsused kaebajatele muul viisil teatavaks tehtuks. Teadetes tehti selge viide KA vaidlustatud otsustele. Teadete avaldamise eesmärgiks ei olnud üksnes võrgutasude tutvustamine, vaid ka selle ära märkimine, et tulenevalt KA kooskõlastusest on tegemist kehtivate tasudega. Üleriigilises päevalehes avaldamise eesmärgiks on tagada, et võrguettevõtja kliendid saaksid teada uutest võrgutasudest ja tüüptingimustest. Kuna võrguettevõtjal võib olla palju kliente (kolmandal isikul on umbes 475 000 klienti), ei pruugi personaalne teavitamine olla kõige tõhusam viis ja selleks tuleb kasutada ka teabe avaldamist üleriigilise levikuga päevalehes, mida isikud eelduslikult loevad. Norm on mõeldud teavitama nii olemasolevaid kui ka tulevasi võimalikke kliente. Üleriigilises päevalehes võrgutasude ja tüüptingimuste avaldamise eesmärk ongi tagada nende õiguslik püsivus. Võrgutasud ja tüüptingimused mõjutavad laia hulka isikuid ning kui selle vaidlustamine sõltuks sellest, kuidas isik tajub enda õiguste rikkumist või negatiivseid mõjusid, ei oleks tõenäoliselt tagatud õiguskindlus.
24.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad viivitanud tühistamiskaebuste esitamisega ebamõistlikult ning seetõttu on kaebused esitatud kaebetähtaega rikkudes.
24.1.Olukorras, kus haldusakti ei ole isikule varem kätte toimetatud, ent isik on haldusaktist teada saanud muul viisil ja ta nõuab haldusakti vastustajalt välja mõistliku aja jooksul ning pöördub pärast seda 30 päeva jooksul kohtusse, on kaebus HKMS § 46 lg 7 kohaselt tähtaegne (RKHKm 3-3-1-91-14, p 10).
24.2.Halduskohus märkis, et kaebajate esindaja pöördus 26. septembril 2017 teabenõudega vastustaja poole kolmanda isiku võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise otsuste väljastamiseks. Vastustaja saatis otsused kaebajate esindajale 3. oktoobril 2017. Kaebajate esindaja taotles 19. juuli 2017. a otsuse väljastamist 23. oktoobri e-kirjaga, mille vastustaja saatis 30. oktoobri e-kirjaga.
12(14)
3-17-2636
24.3.Kaebajate seisukohta võib mõista nii, et nad polegi vaidlustatud haldusakte eraldi välja nõudnud, vaid need nõudsid välja nende esindajad, kellele kaebajad andsid esindamisõiguse
29.novembril 2017 ehk üks päev enne kaebuste esitamist. Kaebajad märgivad määruskaebustes uue asjaoluna, et esindajad hakkasid nende huvides tegutsema alates
17.novembrist. Kaebajate väitest võib järeldada, et kuni selle ajani ei astunud nad ise samme, nõudmaks välja vaidlustatud otsused ning nad said nendest teada esindajate vahendusel. Postimehes teadete avaldamisest (31. märts, 31. mai ja 1. august) oli selleks ajaks möödunud rohkem kui seitse, viis ja kolm kuud. Näiteks on Riigikohus märkinud, et korrektse haldusakti väljanõudmisega 31 päeva viivitamist ei saa pidada mõistlikuks käitumiseks (RKHKm 3-3-180-15, p 16).
24.4.Vaidlustatud otsused anti 16. märtsil, 30. mail ja 19. juulil 2017. Kaebused esitati halduskohtule 30. novembril 2017 ehk pärast Postimehes teadete avaldamist umbes kaheksa, neli ja kolm kuud hiljem.
24.5.Kaebajad on äriühingud ja nad tegelevad elektritootmisega, mistõttu võib nendelt eeldada kõrgemat hoolsust haldusaktide väljanõudmisel. Asjaolu, et haldusaktid nõudsid välja nende esindajad, kellega haldusaktide väljanõudmise ajal polnud õigusabiteenuse osutamise lepingut sõlmitud, ei õigusta viivitamist. Ka kaebajatel endal oli võimalik pöörduda pärast Postimehes teadete avaldamist nt 30 päeva jooksul KA poole, nõudmaks välja vaidlustatud haldusaktid, seda aga kaebajad ei teinud. Keskmiselt mõistlikult ettevõtjalt võib oodata seda, et taviib ennast kurssi nende tingimuste ja regulatsioonidega, mille kohaselt tuleb tal turul tegutseda. Tegemist on pikaaegsete elektritootjatega (vt käesolev määrus, p 10 alap 3). Võrgutasude ja tüüptingimuste kooskõlastamise regulatsioon ei ole uus muudatus, vaid see kehtib alates 2003. a 1. juulist, mil jõustus ELTS.
25.Kaebajad on seisukohal, et kui kaebused on esitatud tähtaega rikkudes, esineb mõjuv põhjus, ennistamaks kaebetähtaeg.
25.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate ebapiisav teadmine ei ole mõjuv põhjus, ennistamaks kaebetähtaega. Kaebajad on äriühingud ja nad tegelevad elektrienergia tootmisega, mistõttu võib eeldada, et nad on kursis nende tegevust reguleerivate õigusaktidega, sh sellega, et KA kooskõlastab võrguettevõtja tasud (vt käesolev määrus, p 24.5). Kaebajatel ei olnud takistatud esitada halduskohtule kaebus paralleelselt esindusorganisatsiooni poole pöördumisega. Kaebetähtaeg ei saa sõltuda sellest, kas vaidlus on võimalik lahendada kohtuväliselt. Kohtul on võimalik vajadusel menetlus peatada (nt
HKMS § 97).
25.2.Kaebajate väide, et vastustaja ja kolmas isik eksitasid kaebajaid (s.o võrgutasud vähenevad), ei ole leidnud kinnitust. Kolmas isik saatis 8. juunil 2017 klientidele teabe võrgutasude hinnakujunduse ja hindade muutmise kohta. Ajaleheteadetes ega kolmanda isiku veebilehel olevates hinnakirjades pole märgitud seda, et võrgutasud väheneksid.
25.3.Kaebetähtaja ennistamist ei saa õigustada asjaoluga, et vaidlustatud otsustes pole märgitud, et lisaks kolmandale isikule saavad neid vaidlustada ka kaebajad. Otsustel märgitud vaidlustamisviidetest nähtub üheselt nende vaidlustamise kord: tühistamisnõue tuleb esitada halduskohtule 30 päeva jooksul.
25.4.Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajate esindajatele polnud vaidlustatud tegevuse liik selge. KA vormistas otsused haldusaktina (vt käesolev määrus, p 14). Sellest eeldusest olekski tulnud lähtuda, mitte hakkama ise ümber kvalifitseerima 13(14)
3-17-2636 haldusorgani valitud tegevust. Kui kaebajad oleksid halduskohtule esitanud vale nõude, oleks halduskohus saanud kaebajaid suunata esitama õige nõue. KA ei ole tegevuse liigi valikul kaebajaid eksitanud. III
26.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et iseseisev tuvastamisnõue pole kaebajate õiguste kaitseks vajalik.
26.1.Riigikohtu praktikast järeldub, et kui võrguettevõtja kohaldab klientidele hindu, mida KA pole otsusega kooskõlastanud, kaasnevad sellega tsiviilõiguslikud tagajärjed, s.t, et kooskõlastamata võrgutasu kokkulepe on TsÜS § 87 alusel tühine (RKTKo 3-2-1-41-15, p 13). Üksnes KA otsuste õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa võrgutasude kokkulepete tühisust. Ka pärast otsuste õigusvastasuse tuvastamist oleksid vaidlustatud otsused kehtivad, s.t, et võrgutasud ja tüüptingimused oleksid endiselt kooskõlastatud ja lepingupooltel tuleks nendest juhinduda (HMS § 60 ja § 61 lg 2; RKEKo 3-2-1-178-15, p 13).
26.2.Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKm nr 3-3-1-75-16, p 8.1). Tulevase õigusvastasuse ennetamiseks kaebuse esitamisel peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 3-3-1-75-16, p 11). Võrgutasu ja tüüptingimuse muudatus ja selle kooskõlastamine tuleb igakordselt uuesti võrguettevõtjal kehtestada ja KA-l otsustada. Praeguses etapis ei nähtu reaalset ohtu, et ka tulevikus talitaksid kolmas isik ja vastustaja võrgutasude kehtestamisel ja kooskõlastamisel täpselt samamoodi nagu praegu. Juhul, kui kolmas isik peaks kehtestama võrgutasud, mille KA peaks õigusvastaselt kooskõlastama, on kaebajatel kõige tõhusamaks vahendiks esitada tühistamisnõue, mille raames saab kohus hinnata, kas KA kooskõlastus on õiguspärane ja kas see võib rikkuda kaebajate õigusi.
27.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus tühistamisnõude osas menetluse õiguspäraselt lõpetanud ning tuvastamisnõude jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata.
28.Kuna halduskohus ei tagastanud kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu, puudub vajadus hinnata seda, kas kaebajatel on õigus vaidlustada KA kooskõlastamise otsuseid.
29.Määruskaebuse esitajad märgivad määruskaebuses, et nad tasusid määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist ei nähtu.
30.Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista määruskaebemenetluses kantud õigusabikulud 1980 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.