lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-332/7

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-332/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1313
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-332

Haldusasi

XX kaebus Käo Tugikeskuse 22.01.2019 otsusele nr 15/8

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, eestkostja YY, volitatud esindaja v.adv Denis Piskunov Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ulvi Klaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.03.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.03.2019 määruse peale haldusasjas nr 3-19-332. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.03.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-332 muutmata. Tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot Advokaadibüroo Magnusson OÜ (reg.kood 12543378) arveldusarvele nr EE737700771001803632 AS-s LHV Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 21.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Käo Tugikeskuse 22.01.2019 otsuse nr 1-5/8 tühistamiseks, alternatiivselt Käo Tugikeskuse 22.01.2019 otsuse nr 1-5/8 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Käo Tugikeskuse kohustamiseks määrata XX Käo Tugikeskuse Maleva keskuse Jasmiini rühma, alternatiivselt Käo Tugikeskuse kohustamiseks uuesti otsustama XX Käo Tugikeskuse täiskasvanute keskuse rühma määramine. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-332 Käo Tugikeskust määrama XX Käo Tugikeskuse Maleva keskuse Jasmiini rühma kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

2.Tallinna Halduskohus jättis 01.03.2019 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu, selgitades, et kaebajal tuleb pöörduda Harju Maakohtu poole. Vaidlustatud Käo Tugikeskuse 22.01.2019 kiri oli vastus kaebaja eestkostja 15.01.2019 kirjale. Selles palutakse kaebajal ilmuda Käo Tugikeskusesse, et viia läbi abivajaduse hindamine ning pakutakse välja abivajaduse hindamise aeg. Kirjas on küll välja toodud, et kaebaja jätkab Kellukese rühmas, kuid eelnevat arvestades soovitakse läbi viia täiendavad uuringud, kas teenus vastab kaebaja vajadustele. Tallinna linna kinnitusel ei ole tehtud otsustust, mis kaebaja olukorda muudaks, kuna kaebaja on alates 2015. aastast saanud teenust Käo Tugikeskuse Kellukese rühmas. Vaidlustatud kirja alusel ei teki kaebajale mingeid õigusi ega kohustusi. Samuti ei ole tegemist haldusakti ega toiminguga, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada. Tallinna Linnavalitsuse 28.03.2018 määrusega nr 20 kinnitatud Käo Tugikeskuse põhimääruse § 1 lg 1 järgi on Käo Tugikeskus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav hoolekandeasutus. Tallinna linn täidab hoolekandeasutuse kaudu avalikku ülesannet korraldada linnas sotsiaalteenuse osutamist. Kaebaja päevahoiuteenuse saamine on otsustatud avalikõiguslikus menetluses. Samas on kaebaja eestkostja ja Päevakeskuse Käo (praegune Käo Tugikeskus) vahel 15.08.2005 sõlmitud päevahoiuteenuse osutamise leping nr 34 olemuslikult eraõiguslik ning lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 07.06.2018 otsuses nr 3-16-2652, et kuigi teenuse osutamine või selle lõpetamine otsustatakse haldusaktiga, toimub tegelik teenuse osutamine siiski tsiviilõigusliku lepingu alusel ja vaidlused osutatava teenuse kvaliteedi üle kuuluvad tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Seega on kaebuse läbivaatamine maakohtu pädevuses. Kaebuse tagastamise tõttu jääb rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud kirjast tulenevalt ei ole veel tehtud lõplikku otsust selle kohta, millisesse rühma kaebaja paigutatakse. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ennatlikult.
3.XX esitas 08.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.03.2019 määruse tühistamiseks. Samuti taotleb XX määruskaebuse tagamist ning XX Käo Tugikeskuse Maleva keskuse Jasmiini rühma määramist kuni esialgse õiguskaitse taotluses tehtava lahendi jõustumiseni. Vaidlus rühma määramise üle on avalik-õiguslik. Vaidluse all on Käo Tugikeskuse ühepoolne keeldumine arvata kaebaja Jasmiini rühma. Eraõiguslikus suhtes saab teenuse saaja ise valida selle rühma, milles ta soovib hakata teenust saama. Kaebaja vajadusi mittearvestava rühma määramisel ei ole teenusest kasu. Kaebajal ei ole võimalik maakohtus nõuda enda konkreetsesse rühma määramist, sest tsiviilõiguslike õigussuhete aluseks on privaatautonoomia. Vaidluse all on avalikes suhetes antud akt või sooritatud toiming, milleks on haldusorgani ühepoolne keeldumine kaebaja vajadustele vastavasse rühma määramiseks. Kuna teenust ei ole veel osutama hakatud, puudub alus väita, et küsimus puudutab teenuse kvaliteeti. Isegi kui pidada vaidlustatud keeldumist mitte haldusaktiks, vaid toiminguks, allub see ikkagi halduskohtule.

2(4)

3-19-332 Halduskohus ei arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2018 otsuse nr 3-16-2652 p-des 1118 esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohus leidis, et maakohtus on põhjendatud lahendada vaid vaidlusi teenuse osutamise üksikasjade ja kvaliteedi üle, mille osas puuduks igasugune sisuline vajadus eristada olukordi, kus teenuse osutamist korraldab avalik võim, neist olukordadest, kus eraõiguslik isik tellib sama teenust iseseisvalt. Praeguses asjas on tegemist teistsuguse olukorraga: avalik võim keeldub ühepoolselt osutamast teenust kaebaja vajadusi rahuldaval viisil, s.t keeldub sisuliselt avaliku ressursi kaebajale eraldamisest. Kuna rühma määramisel on subordinatsiooni suhted, on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva küsimusega. Põhjendamatu on kohtu väide, et vastustaja pole rühma määramisest keeldunud. Vaidlustatud kiri on piisavalt selge, kaebajat ei määratud tema vajadustele sobivasse Jasmiini rühma. Kirjale eelnes kaebaja suhtlus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ning kaebajale väideti, et teenuse rühma komplekteerimise õigus on Käo Tugikeskusel. Väärad on vastustaja väited, et kaebaja tundis end Kellukese rühmas suurepäraselt. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse vääralt rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebus on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9). Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mis kuulub HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastamisele.
5.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Haldusasjas nr 3-16-2652 oli vaidluse all Päevakeskuse Käo 17.11.2016 teade, millega öeldi üles kaebaja eestkostjaga 15.08.2005 sõlmitud päevahoiuteenuse osutamise leping nr 34. Ringkonnakohus leidis selles vaidluses, et 15.08.2005 leping ei ole haldusleping, millega kaasneks avalik-õigusliku regulatsiooni laiendamine kogu lepingus sätestatu suhtes (sh teenuse osutamise üksikasjadele ja kvaliteedile). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lg 1 p-st 5 ja § 12 lg-st 1 ei tulene, et eestkostja saaks üksikasjalikult dikteerida tema eestkostetavale osutatava päevahoiuteenuse sisu (nt igapäevased tegevused) või selle osutamise tingimusi (nt rühmade komplekteerimine). Teenuse tegelik osutamine toimub tsiviilõigusliku lepingu alusel ja vaidlused osutatava teenuse kvaliteedi üle kuuluvad tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas eeltoodud seisukohtade juurde. Kaebaja leiab, et avalik-õigusliku vaidlusega on tegemist muu hulgas seetõttu, et ta ei saa kaasa rääkida rühma valikul. Ringkonnakohus selgitas juba haldusasjas nr 3-16-2652, et kaebajal on õigus sotsiaalteenusele, kuid kui teenus vastab õigusnormidega ette nähtud tasemele ehk kvaliteedile, ei hõlma see õigus endas eestkostja õigust tugikeskusele ette kirjutada, mil viisil sotsiaalteenuse osutamine täpselt toimuma peab (vt otsuse p-d 16 ja 17). Kõik kaebaja väited on suunatud sellele, et Kellukese rühma paigutamine ei vasta kaebaja vajadustele ja võimetele. Küsimus, millises tugikeskuse rühmas kaebaja teenust saab, on teenuse kvaliteedi küsimus ning tuleb vajadusel lahendada maakohtus. Tähtsust ei oma, et hetkel pole kaebajale veel teenust osutama asutud.

3(4)

3-19-332 Õige ei ole määruskaebuse väide, et avalik võim keeldub ühepoolselt osutamast teenust kaebaja vajadusi rahuldaval viisil. Vaidluse all ei ole asjaolu, et jätkuvalt kehtib kaebaja eestkostja ja Käo Tugikeskuse vahel 15.08.2005 sõlmitud päevahoiuteenuse osutamise leping nr 34. Käesolevas asjas vaidlustatud Käo Tugikeskuse 22.01.2019 kirjaga on kaebaja eestkostjat teavitatud, et kaebajat oodatakse Kellukese rühmas ning kuna kaebaja oli keskuses teenusel viimati 2016. aastal, on võimetekohaste tegevuste ja keskkonna täpsustamiseks vajalik viia keskuses läbi abivajaduse hindamine. Seega on Käo Tugikeskus valmis kaebajale teenust osutama. Asjaolu, et kaebaja eestkostja hinnangul peaks kaebaja teenust saama Jasmiini rühmas, ei tähenda, et avalik-õiguslikus suhtes keeldutakse kaebajale teenust osutamast. Kuidas toimub teenuse osutamine kaebajat rahuldaval viisil, tuleb alles välja selgitada 22.01.2019 kirjas mainitud abivajaduse hindamise teel. Kui kaebaja eestkostja ei nõustu abivajaduse hindamise tulemustega ning leiab, et osutatav teenus ei ole nõuetekohane, saab ta kaebaja õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse halduskohtu poolt kirjeldatud viisil.

6.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Kui asja läbivaatamine pole halduskohtu pädevuses, ei saa kohus hakata otsustama, millises rühmas peaks kaebaja teenust saama. Pealegi pole siiani toimunud vajalikku abivajaduse hindamist. Samuti kujutaks esialgse õiguskaitse rahuldamine ohtu, et ette otsustatakse ära ka põhivaidlus. Kaebuse rahuldamata jätmise korral ei pruugi rühma hilisem vahetus enam olla kaebaja huvides. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus otsustada määruskaebuse tagamise üle.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja