Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

Kohus ei pea otstarbekaks teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks nii, et kaebaja taotleks Konkurentsiameti vastuste kui järelevalvemenetluse läbiviimisest keeldumiste tühistamist. Esmalt ei ole otstarbekas anda kaebajale soovitust esitada menetluslikult perspektiivitut taotlust. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva. Kaebajale vastati juba 2016. aastal. Kuigi vastusel puudub vaidlustamisviide, on kaebaja vastustaja vastuse vaidlustamisega ebamõistlikult viivitanud, mis välistab ka kaebetähtaja ennistamise. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja on olnud pärast veel kirjavahetuses Elektrilevi OÜ ja õiguskantsleriga, kuid suhtluse vahel on pikad ajavahemikud. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isik ei saa oma õiguste kaitsel ebamõistlikult kaua viivitada ka juhul, kui vaidlustamise kord ei ole talle selge. Ka Konkurentsiameti vastuse tühistamisel ning uuesti kontrolli läbiviimiseks kohustamisel ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse rahuldamisel enda eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt teevad kaebajale muret elektripinge lühiajalised ehk kiired kõikumised. Elektrituruseaduse § 65 lg 5 kohaselt kehtestab võrguteenuste kvaliteedinõuded minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ § 6 kohaselt on jaotusvõrgu pingekvaliteedi tagamisel soovitatav lähtuda standardist EVS-EN 50160. Elektrilevi OÜ on võtnud omale võrgulepinguga kohustuse tagada normaaltingimustel liitumispunktis pinge vastavuse pingestandardile aeglaste pingemuutuste osas liitumispunktini1. Elektrituruseaduse § 93 lg 1 kohaselt teeb sama seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet. Seega saab Konkurentsiamet kontrollida üksnes seda, kas täidetud on seadusest või määrustest tulenevaid nõudeid. Ka juhul, kui jaatada Konkurentsiameti pädevust kontrollida turuosalise tegevust enda võrgulepingu täitmisel, ei oleks Konkurentsiametil võimalik kontrollida kaebajale muret tekitavaid kiireid pingekõikumisi, kuivõrd sellealaseid kohustusi ei ole sätestatud ei õigusaktides ega ka võrgulepingus. Seega ei saaks ka Konkurentsiameti vastuste tühistamisel Konkurentsiamet viia läbi järelevalvet kaebaja soovitud osas, kuivõrd seda ei ole antud Konkurentsiameti pädevusse. Selline nõue tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et seadusandjal on ulatuslik pädevus otsustamaks, kas ja milliste tsiviilsuhetes sõlmitud lepingute üle teostatakse riiklikku järelevalvet. Kuigi võib olla võimalik põhjendada, et ka kiirete pingemuutuste osas nõuete seadmine võib olla otstarbekas ja mõistlik, ei saa kohus sekkuda selles osas seadusandja otsustuspädevusse. Lepingulistest suhetest tulenevaid vaidlusi on võimalik lahendada tsiviilkorras, mida selgitab kohus edaspidi. Ka elektrituruseaduse § 93 lg 5 sätestab, et võrgulepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.

p 3.5, kättesaadav veebilehel https://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18297

3(4)

poole ning viimane on toimingu tegemisest õigusvastaselt keeldunud. Kohus märgib, et isikul puudub vaidlustusõigus toimingu sisu osas, vaid üksnes osas, kas toiming on sooritatud või mitte, kuivõrd mõõtmistulemus ei tekita kaebajale õigusi, kohustusi ega keelde. Sarnaselt ei saa isik vaidlustada vastust selgitustaotlusele, kuna see ei mõjuta isiku õiguseid. Kui käsitleda mõõtmist menetlustoiminguna, siis sarnaselt eeltoodule ei ole kaebaja uue mõõtmise korraldamist vastustajalt taotlenud. Ka sellisel juhul kohaldub HKMS § 45 lg 3 ehk menetlustoimingu tegemata jätmist on võimalik reeglina vaidlustada koos haldusmenetluses tehtava lõpliku haldusaktiga või kui mõõtmise tegemata jätmine kahjustab iseseisvalt kaebaja õiguseid. Hetkel puudub menetlus, mille raames saaks kaebaja uut mõõtmist taotleda. Samas puudub kaebajal ka üksiku menetlustoimingu nõudmise õigus, kuivõrd mõõtmine ei mõjuta iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebajal on soovi korral võimalik tellida ise elektrivarustuse kvaliteedi mõõtmine oma elukohas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.