T. T. kaebus Konkurentsiameti toimingu – kaebaja elukohas elektrivarustuse kvaliteedi kontroll – õigusvastaseks tunnistamiseks ja uuesti sama toimingu tegemiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada T. T. kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.T. T. esitas 11.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tuvastada Konkurentsiameti toimingu – kaebaja elukohas elektrivarustuse kvaliteedi kontrollimise – õigusvastasus; - kohustada Konkurentsiametit kontrollima kaebaja elukohas elektrivarustuse kvaliteeti uuesti. Kaebuses ja selle lisades toodud kronoloogia kohaselt: - Kaebaja taotluse alusel kontrollis Elektrilevi OÜ 06.01.2014 koormuseid ja pingeid kaebaja liitumispunktis elektrivõrguga. Mõõtmise kohaselt on liin korras ja pingekvaliteet vastab kehtivatele nõuetele. - Kaebaja pöördus 2016. aastal kolmel korral Konkurentsiameti poole sooviga, et tema liitumispunktis oleks standarditele vastav vool, kuivõrd tema ettevõtluses tarvitatavad hädavajalikud elektriseadmed ei tööta voolu kvaliteedist tulenevalt nõuetekohaselt. - Konkurentsiamet vastas kaebajale 12.10.2016 kirjaga nr 7.1-1/15-0040-374, käsitledes kaebaja pöördumist selgitustaotlusena. Inspecta poolt läbi viidud ekspertiisi kohaselt tagab võrguettevõtja aeglaste pingemuutuste osas õigusaktidest tulenevad soovitused. Kiirete pingemuutuste lubatavaid suuruseid ei ole sätestatud ning kaebaja materjalist nähtub, et probleemiks on nimelt kiired pingemuutused. - Kaebaja pöördus 2017. aasta sügisel õiguskantsleri poole, kuna ta peab elektrienergia võrguteenuse kvaliteedinäitajate regulatsiooni ebapiisavaks. Õiguskantsler vastas kaebajale 10.11.2017 kirjaga. - Kaebaja pöördus 06.02.2018 Elektrilevi OÜ poole kompromissettepanekuga kõrvaldada ülekandeliini probleemid, millele Elektrilevi OÜ vastas selgitusega tellida tasuline teenus. Pooled jätkasid kirjavahetust 2018. aasta lõpus lahendust leidmata. - Kaebaja pöördus 22.12.2018 Konkurentsiameti poole sooviga saada selgitavat vastust 2016. aastal tehtud menetlustoimingu ehk hinnangute andmise kohta. - Konkurentsiamet vastas kaebaja pöördumisele 21.01.2019 kirjaga nr 7-1/2018-635-2, jäädes seni esitatud seisukohtadele. 1(4)
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kohus leiab, et kaebajal puudub (menetlus)toimingu vaidlustamiseks kaebeõigus. Samuti ei ole võimalik kaebaja nõuet tõlgendada või soovitada tal nõuet muuta selliselt, et tal oleks võimalik kaebuse rahuldamisel oma eesmärki saavutada. Seetõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.
3.Kaebaja on taotlenud 2016. aastal (menetlus)toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Toimingut iseloomustab asjaolu, et sellel ei ole regulatiivset toimet – sellega ei kaasne käsku, keeldu ega luba. Kaebaja elukohas elektrivarustuse kvaliteedi kontrollimisest, s.o ekspertiisi läbiviimisest ei tulenenud kaebajale ühtegi keeldu, käsku ega luba. Kontrollimine toimus kaebaja nõusolekul ja soovil, kaebaja ei ole vaidlustanud, et teda kohustati Konkurentsiametit enda ruumidesse lubama. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtule ei nähtu, et elektrivarustuse kvaliteedi kontrollimise s.o ekspertiisi tulemuse õigusvastaseks tunnistamine kaitseks kaebaja õigusi ja annaks talle mingi tajutava hüve või eelise. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja soovib veenduda, kas haldusorgan või ekspertiisi läbiviija toimis õigesti, ei ole piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal toimingu õigusvastaseks tuvastamise nõudes kaebeõigus.
4.Kaebajal puudub kaebeõigus ka siis, kui ekspertiisi läbiviimist käsitleda menetlustoiminguna ja teha ettepanek selle alusel kaebuse muutmiseks. HKMS § 45 lg 3 alusel võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust. Elektrivarustuse kontrolli tulemused on fikseeritud Konkurentsiameti vastuses ja ekspertiis on osa kaebaja avalduse alusel läbiviidud menetlusest. Kohtule ei nähtu kaebusest, et ekspertiis oleks Konkurentsiameti lõppanalüüsist sõltumatuna kaebaja õigusi rikkunud või kaebaja oleks seda väitnud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus ekspertiisi kui menetlustoimingu vaidlustamiseks.
5.Kaebaja eesmärki – kvaliteetse elektrivarustuse tagamise – saavutamiseks tuleb ka kontrollida, kas otstarbekas oleks vaidlustada haldusmenetluse lõpptulemust – Konkurentsiameti vastuseid. Esitatud dokumentidest nähtub, et Konkurentsiamet käsitles kaebaja avaldusi selgitustaotluste või pöördumistena, mille tulemusel ei tehtud ühtegi sisulist otsust ega ka keeldutud sellest. Seega ei otsustatud Konkurentsiameti vastustes kaebaja õiguste ega kohustuste üle ning neil puudub igasugune regulatiivne toime. Nende vastuste tühistamine või siis õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale ühtegi otsest kasu. Kaebaja 22.12.2018 pöördumine on väga selge selgitustaotlus, kus ta ei taotle uute toimingute tegemist, vaid seniste toimingute selgitamist. Ka Konkurentsiameti vastusega sellele ei ole seatud kaebajale ühtegi kohustust ega keeldu või keeldututud talle mõnda õigust või luba andmast. Ka vastuste tühistamisel ja uuesti vastamise korral ei saaks ükskõik millise sisuga vastus regulatiivse toime puudumise tõttu kaebaja õigusi puudutada.
6.Samas on võimalik tõlgendada kaebaja taotluseid Konkurentsiametile järelevalvemenetluse algatamise avaldustena. Sellisel juhul on võimalik isikul reeglina vaidlustada ka järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsust. Isikul küll ei ole õigust nõuda, et järelevalvemenetlus algatataks või läbiviidaks ega teise osapoole suhtes järelevalvemeetmete rakendamist; küll aga on isikul õigus nõuda, et tema avaldus vaadataks menetlusreeglite kohaselt läbi. 2(4)
Kohus ei pea otstarbekaks teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks nii, et kaebaja taotleks Konkurentsiameti vastuste kui järelevalvemenetluse läbiviimisest keeldumiste tühistamist. Esmalt ei ole otstarbekas anda kaebajale soovitust esitada menetluslikult perspektiivitut taotlust. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva. Kaebajale vastati juba 2016. aastal. Kuigi vastusel puudub vaidlustamisviide, on kaebaja vastustaja vastuse vaidlustamisega ebamõistlikult viivitanud, mis välistab ka kaebetähtaja ennistamise. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja on olnud pärast veel kirjavahetuses Elektrilevi OÜ ja õiguskantsleriga, kuid suhtluse vahel on pikad ajavahemikud. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isik ei saa oma õiguste kaitsel ebamõistlikult kaua viivitada ka juhul, kui vaidlustamise kord ei ole talle selge. Ka Konkurentsiameti vastuse tühistamisel ning uuesti kontrolli läbiviimiseks kohustamisel ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse rahuldamisel enda eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt teevad kaebajale muret elektripinge lühiajalised ehk kiired kõikumised. Elektrituruseaduse § 65 lg 5 kohaselt kehtestab võrguteenuste kvaliteedinõuded minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ § 6 kohaselt on jaotusvõrgu pingekvaliteedi tagamisel soovitatav lähtuda standardist EVS-EN 50160. Elektrilevi OÜ on võtnud omale võrgulepinguga kohustuse tagada normaaltingimustel liitumispunktis pinge vastavuse pingestandardile aeglaste pingemuutuste osas liitumispunktini1. Elektrituruseaduse § 93 lg 1 kohaselt teeb sama seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet. Seega saab Konkurentsiamet kontrollida üksnes seda, kas täidetud on seadusest või määrustest tulenevaid nõudeid. Ka juhul, kui jaatada Konkurentsiameti pädevust kontrollida turuosalise tegevust enda võrgulepingu täitmisel, ei oleks Konkurentsiametil võimalik kontrollida kaebajale muret tekitavaid kiireid pingekõikumisi, kuivõrd sellealaseid kohustusi ei ole sätestatud ei õigusaktides ega ka võrgulepingus. Seega ei saaks ka Konkurentsiameti vastuste tühistamisel Konkurentsiamet viia läbi järelevalvet kaebaja soovitud osas, kuivõrd seda ei ole antud Konkurentsiameti pädevusse. Selline nõue tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et seadusandjal on ulatuslik pädevus otsustamaks, kas ja milliste tsiviilsuhetes sõlmitud lepingute üle teostatakse riiklikku järelevalvet. Kuigi võib olla võimalik põhjendada, et ka kiirete pingemuutuste osas nõuete seadmine võib olla otstarbekas ja mõistlik, ei saa kohus sekkuda selles osas seadusandja otsustuspädevusse. Lepingulistest suhetest tulenevaid vaidlusi on võimalik lahendada tsiviilkorras, mida selgitab kohus edaspidi. Ka elektrituruseaduse § 93 lg 5 sätestab, et võrgulepingust tuleneva vaidluse korral, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, on tarbijal õigus esitada kaebus tarbijavaidluste komisjonile, mõnele teisele sellekohaseid vaidlusi lahendavale isikule või institutsioonile või kohtule.
7.Kaebaja on taotlenud uue mõõtmise läbiviimist. Kui käsitleda mõõtmist toiminguna, tuleb korrata, et toimingul puudub iseseisev regulatiivne, keelav, käskiv või lubav toime. Kaebaja algse taotluse alusel on toiming 2016. aastal läbi viidud. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et isikul on õigus pöörduda kohtusse üksnes juhul, kui eelnevalt on haldusorgan jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata taotluse toimingu sooritamiseks. Kaebaja ei ole vastustaja poole toimingu kordamise taotlusega pöördunud. Kaebaja 2018. aasta taotlus on sisuliselt selgitustaotlus, mitte taotlus uue mõõtmise korraldamiseks. Kaebajal on õigus pöörduda toimingu taotlemiseks kohtusse üksnes siis, kui ta on eelnevalt pöördunud Konkurentsiameti
p 3.5, kättesaadav veebilehel https://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18297
3(4)
poole ning viimane on toimingu tegemisest õigusvastaselt keeldunud. Kohus märgib, et isikul puudub vaidlustusõigus toimingu sisu osas, vaid üksnes osas, kas toiming on sooritatud või mitte, kuivõrd mõõtmistulemus ei tekita kaebajale õigusi, kohustusi ega keelde. Sarnaselt ei saa isik vaidlustada vastust selgitustaotlusele, kuna see ei mõjuta isiku õiguseid. Kui käsitleda mõõtmist menetlustoiminguna, siis sarnaselt eeltoodule ei ole kaebaja uue mõõtmise korraldamist vastustajalt taotlenud. Ka sellisel juhul kohaldub HKMS § 45 lg 3 ehk menetlustoimingu tegemata jätmist on võimalik reeglina vaidlustada koos haldusmenetluses tehtava lõpliku haldusaktiga või kui mõõtmise tegemata jätmine kahjustab iseseisvalt kaebaja õiguseid. Hetkel puudub menetlus, mille raames saaks kaebaja uut mõõtmist taotleda. Samas puudub kaebajal ka üksiku menetlustoimingu nõudmise õigus, kuivõrd mõõtmine ei mõjuta iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebajal on soovi korral võimalik tellida ise elektrivarustuse kvaliteedi mõõtmine oma elukohas.
8.HKMS § 121 lg 3 alusel selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Tuginedes nii eelnevalt viidatud elektrituruseaduse § 93 lg-le 5 kui ka kaebaja ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingule, on neist tulenevalt võimalik kaebajal tekkinud vaidlus lahendada tsiviilkorras, pöördudes läbirääkimiste nurjumise korral maakohtusse. Poolte vahel on lepingulised suhted. Ka lepingulistes suhetes ei ole üldreeglina lubatud teist lepingupoolt ega kolmandaid isikuid kahjustada. Kaebajal on võimalik nõuda nii lepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist kui ka tekkinud kahju, näiteks purunenud seadmete hüvitamist. Sama vaidluse raames on kaebajal võimalik vaidlustada ka sõlmitud lepingu tüüptingimusi, näiteks teenuse kvaliteedi osas, kui need on kaebaja hinnangul üht poolt ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (võlaõigusseaduse § 42 jt).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.