Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
18.04.2019, Tartu
Haldusasja number
3-19-55
Haldusasi
Ragnar Kodari kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja vangla kohustamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ragnar Kodari määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1).
Kaebaja saab kambrist väljaspool olla vaid ühetunnise jalutuskäigu ajal. Kaebaja ei saa kasutada võimalust viibida väljaspool kambrit vähemalt 4 tundi päevas, ei saa kasutada spordisaali ega töötada. Tartu Vanglas on paremad võimalused kinnipeetavatele, kellel on keelud ja isolatsioon. Viru Vanglas seda võimaldav osakond väidetavalt puudub, kuid vangla peab looma kõigile võrdsed võimalused. Kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded: võimaldada tal viibida 4 tundi päevas avatud sektoris, kasutada spordisaali ja töötada; hüvitada talle vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
soovitud võimaluste puudumise (ei saa olla 4 tundi päevas kambrist väljas, ei saa teha tööd ja ei ole spordisaali kasutamise võimalust). Kaebaja enda sõnul on talle ka selgitatud, et Viru Vanglas puudub selline osakond, kus ta saaks olla prokuratuuri määruse kohaselt eraldatud, kuid samas liikuda väljaspool kambrit, kasutada spordisaali ja töötada. Halduskohtu hinnangul on äärmiselt kaheldav, kas selliste olude puudumist vanglas saab pidada vastustaja õigusvastaseks tegevuseks või tegevusetuseks. Seetõttu on esitatud hüvitamiskaebuse eduväljavaated vähesed. Kui kaebaja soovib siiski hüvitamiskaebuse menetlemist, tuleb tal leida võimalus tasuda riigilõiv. Halduskohus selgitas kaebajale ka seda, et tal on endal võimalik vähendada tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, kui ta esitab hüvitamisnõude konkreetses summas, mitte ei taotle kahju hüvitist kohtu äranägemisel. RLS § 60 lg 2 kohaselt on riigilõiv sel juhul 3 % nõutavast summast, kuid mitte vähem kui 15 eurot ja mitte rohkem kui 750 eurot. Kui nõutava hüvitise suurus oleks näiteks 1 000 eurot, siis tuleb kaebajal riigilõivu tasuda 30 eurot, kui nõude suurus oleks 5 000 eurot, siis on riigilõiv 150 eurot jne. Kui kaebaja taotleb väärikuse alandamise eest hüvitist vähem kui 8 333 eurot, siis on ka sel juhul tasumisele kuuluv riigilõiv väiksem, kui 250 eurot.
menetletaks tervikuna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja mittevaralise kahju nõue väärikuse alandamisega seonduvalt ei ole perspektiivikas. Seetõttu oli põhjendatud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine.
kaebajale ka täiendava tähtaja – 10 päeva sama määruse resolutsiooni p 2 (kaebaja menetlusabi taotluse e. riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine) jõustumisest arvates. Kuna ringkonnakohus jätab halduskohtu 03.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamata, s. o muutmata halduskohtu seisukoha, et R. Kodaril tuleb hüvitamiskaebuse esitamisel siiski riigilõivu tasuda ja käesoleva määruse peale ei saa esitada edasikaebust Riigikohtule (HKMS § 119 lg 1), siis jõustub halduskohtu 03.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2 ringkonnakohtu määruse tegemise kuupäeval (HKMS § 179 lg 3). Tulenevalt halduskohtu määruse p-st 13 ja sama määruse resolutsiooni p-st 3 on seega kaebajal juhul, kui ta soovib, et tema hüvitamiskaebust sisuliselt menetletaks, veel aega 10 päeva alates halduskohtu 03.04.2019. a määruse resolutsiooni p 2 jõustumise päevast, s. o 10 päeva alates ringkonnakohtu käesoleva määruse tegemise päevast, vähendada ise hüvitamisnõudelt tasumisele kuuluvat riigilõivu selle kaudu, et ta esitab halduskohtule kahjunõude konkreetses summas ja sellises suuruses, mille pealt tal on võimalik tasuda minimaalne tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.