lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-142/10

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-142/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 17. aprill 2019, Tartu 3-19-142 Nikolai Kaltšuki kaebus seoses kriminaalasjaga nr 1-14-2658 ning aastatel 2007-2008 viis kuud vahi all viibimisega Nikolai Kaltšuki määruskaebus Tartu Halduskohtu

24.jaanuari 2019. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Kaltšuk

RESOLUTSIOON

Tagastada Nikolai Kaltšuki määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2019. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Nikolai Kaltšuk esitas oktoobris ja novembris 2018 Tartu Halduskohtule kaks avaldust, milles soovib loetletud isikute suhtes kriminaalasja algatamist ja vastutusele võtmist ning enda õigeks mõistmist. Loetletud isikuteks olid kriminaalasjaga nr 1-14-2658 seotud operatiivtöötajad, uurija, vandeadvokaat, ringkonnaprokurör, kohtunik ja kunstlikult loodud tunnistajad, kes varjasid tõendeid selle kohta, et N. Kaltšuk leiti läbi pekstuna Kohtla-Järve linnast mahajäetud garaažide ja mitteeluhoonete keskelt. Lisaks nõuab N. Kaltšuk kahju hüvitamist selle eest, et teda hoiti Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse alusel viis kuud Tatu Vanglas, kuigi ta hiljem vabastati, sest süüdistus ei leidnud kinnitust. Kahjunõude esitamiseks taotles N. Kaltšuk riigi õigusabi.
2.Tartu Halduskohus tagastas 24. jaanuari 2019. a määrusega N. Kaltšuki kaebuse (resolutsiooni punkt 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel ja edastas N. Kaltšuki riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus selgitas, et halduskohtul puudub pädevus isikuid kriminaalasjas õigeks mõista. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas nr 1-14-2658 tegi maakohus N. Kaltšuki suhtes süüdimõistva otsuse. N. Kaltšuk kasutas oma edasikaebeõigust nii ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Halduskohtu pädevuses ei ole ka isikute suhtes kriminaalmenetluse alustamine

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ja läbiviimine. Seda saavad kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt teha politsei ja prokuratuur. Viru Maakohus on 2007 ja 2008 otsustanud N. Kaltšuki vahi all hoidmise üle. Kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist kui see tekitati vahistamisega. Vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue esitatakse prokuratuurile. Halduskohtu pädevuses ei ole selliste kahjunõuete lahendamine.

3.N. Kaltšuk esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2019. a määruse vaidlustamiseks. Kaebaja selgitab, et ta on vähe haritud ja talle ei anta õigusabi ning kirjalik menetlus käib talle üle jõu. Kaebaja palub tema kaebus vastu võtta ja läbi vaadata. Kaebaja soovib, et kohus selgitaks välja, miks seoses kriminaalasjaga nr 1-07-13411 ei anta talle advokaati. Seoses kriminaalasjadega nr 1-07-13411 ja nr 1-14-2658 on kaebaja korduvalt pöördunud Viru Ringkonnaprokuratuuri. Teolt tabatud ja kannatanu poolt ära tuntud isikud lasti peale kinnipidamist tunni aja pärast vabadusse kontrollimata nende seotust. Kaebaja palub kohtul selgust tuua, miks kohtud ja prokuratuur sooritavad kaebaja suhtes kuriteo.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et N. Kaltšuki määruskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 207 lõike 2 alusel.
5.HKMS § 207 lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Asja materjalidest saab kohus aru, et kaebaja sooviks on vaidlustada tegevusi, mis on seotud kahe kriminaalasjaga ja taotleda vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, et halduskohtul ei ole pädevust kriminaalasjas isikuid õigeks mõista, kriminaalasjas tehtud lahendeid muuta ega kellegi suhtes kriminaalmenetlust alustada ja läbi viia. Kaebaja soovib kriminaalasja menetluse raames tema kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid halduskohtul puudub pädevus selliseid kahjunõudeid menetleda. Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 alusel tuleb kuriteoteade esitada uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Sama seaduse § 193 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist võib isik nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg 2 alusel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse § 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Viidatud sätetest tuleneb, et kaebaja peab halduskohtule esitatud etteheited ja taotlused edastama uurimisasutusele või prokuratuurile. Vaidluse asjaoludest tulenevalt on määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks ringkonnakohtus ilmselgelt vähene ning põhjendatud on määruskaebuse tagastamine HKMS § 207 lg 2 alusel.
6.Tartu Halduskohtu 24. jaanuari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale võis esitada määruskaebuse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. N. Kaltšuk sai halduskohtu 24. jaanuari 2019. a määruse koos tõlkega vene keelde kätte
30.jaanuaril 2019 (tl 24). Seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 14. veebruar 2019. Kaebaja on määruskaebuse allkirjastanud 14. märtsil 2019 ja Viru Vanglast on kiri välja saadetud 18. märtsil 2019. Ringkonnakohtus registreeriti määruskaebus 19. märtsil 2019. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et esitatud määruskaebusega on kaebajal ilmselgelt vähene võimalus oma õigusi kaitsta, ei ole otstarbekas lasta kaebajal põhjendada, millistel põhjustel ta määruskaebuse esitamisega üle ühe kuu hilines. Kaebaja on esitanud kaebuses nõuded, mille menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seetõttu puudub alus asja edasiseks menetlemiseks nii ringkonnakohtus kui ka halduskohtus. Antud vaidluse kontekstis määruskaebuse hilinenult esitamine ei takista määruskaebuse tagastamist enne selle

ringkonnakohtu menetlusse võtmist kuna asjaolude pinnalt on selgelt äratuntav, et kaebaja esitatud määruskaebusega on tema võimalused oma õiguse kaitseks ilmselgelt vähesed. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja