lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-520/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 17.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-520/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1632
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 3Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 88 lg 1Menetlusosalise tutvumine toimikugaRÕS § 4 lg 3Riigi õigusabiRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-520/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-520

Määruse kuupäev

17.04.2019

Kohtunik

Roby Koik J.K.i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 20,71 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot seoses 2016. aastal novembrikuu eest õppetasu saamata jäämisega Kaebaja – J.K. Vastustaja – Tartu Vangla

Kohtuasi

Menetlusosalised Resolutsioon

1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2018. a määrus tsiviilasjas nr 218-8098.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2017. a otsus haldusasjas nr 3-162466.
3.Lõpetada menetlus varalise kahju hüvitamise nõudes.
4.Tagastada J.K.i kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
5.Jätta J.K.i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6.Rahuldada J.K.i taotlus saada koopia kaebuse lisast nr 2 ja saata kaebajale koopia menetlusdokumendist (tl 3).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 3, 4 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1.J.K. esitas 05.12.2018 (reg nr 1-13/221-1, tl 8) Tartu Vanglale taotluse, milles palub vanglal tutvuda kaebaja hagiga tsiviilasjas nr 2-18-8098 ning otsustada, kas vangla maksab 20,71+500 eurot või pakub kaebajale kompromissi näol heastamist.
2.Tartu Vangla leidis, et 05.12.2018 esitatud kahju hüvitamise taotluse asjaolud on ebaselged, mistõttu andis kinnipeetavale tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tl 9).
3.J.K. esitas 01.01.2019 (reg nr 1-13/221-3, tl 10) kahju hüvitamise taotluse täpsustuse.
4.Tartu Vangla jättis 18.02.2019. a otsusega nr 1-13/221-4 (tl 4) J.K.i kahju hüvitamise taotluse osaliselt, s.o varalise kahju summas 20,71 eurot hüvitamise nõudes, läbi vaatamata ning mittevaralise kahju osas rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja jättis taotluses välja toomata, millise kuu osas ta varalise kahju hüvitamist taotleb, mistõttu ei saa vangla selles osas ka oma seisukohta kujundada. Mittevaralise kahju puhul leidis vangla, et arstitõendi väljastamata jätmine ei saa tekitada kannatusi, mida peaks pidama väärikuse alandamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes.
5.J.K. esitas 20.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust Tartu Vangla 18.02.2019. a otsusega nr 1-13/221-4, paludes tunnistada see õigusvastaseks. Kaebaja ei saanud käia eesti keele kursustel seljavalude tõttu ning talle ei makstud raha. Kaebaja palub tutvuda kohtul haldusasja nr 3-16-2466 toimikuga, kuna selles asjas tegi halduskohus otsuse, et vangla peab maksma septembrikuu eest varalise kahju hüvitist. Novembrikuu osas pöördus kaebaja maakohtu poole, kuid tsiviilasjas nr 2-18-8098 tegi maakohus otsuse, et kaebaja peab oma nõudega pöörduma halduskohtu poole. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel ning palub anda temale advokaat. Kohtu seisukoht
6.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib esitada kohtule sama nõude, mille ta esitas kohtueelselt Tartu Vanglale. Kaebaja viitab ja palub kohtul tugineda haldusasjale nr 3-16-2466 ning tsiviilasjale nr 2-18-8089.
7.Kohtute infosüsteemi kohaselt on haldusasjas nr 3-16-2466 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2017. a otsus. Nimetatud kohtuasjas oli menetluses J.K.i kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 20 eurot seoses 2016. a novembrikuu eest õppetasu saamata jäämisega. Tartu Halduskohus lõpetas 17.03.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-16-2466 menetluse kahju hüvitamise nõudes seoses 2016. a septembrikuu eest saamata jäänud õppetasu nõudega; nimetatud kohtumäärus jõustus 03.08.2017. Seega puudutas vaidlus üksnes 2016. a novembrikuu eest õppetasu hüvitamist. Tartu Halduskohus jättis 04.04.2017. a otsusega J.K.i kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus leidis 21.09.2017. a otsuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest puudus põhjuslik seos medõe või vanglaametniku väidetava tegevusetuse ning kaebajale õppetasu maksmata jätmise vahel ja /.../ tervislikel põhjustel õppetööst puudumise näidustust peab tõendama kinnipeetav (21.07.2017. a otsuse p 13 ja 17).
8.Seega on kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue juba kohtus sisuliselt läbi vaadatud. Kaebaja on mõistnud ekslikult, et Tartu Ringkonnakohus suunas teda haldusasjas nr 3-16-2466 pöörduma varalise kahju nõudega maakohtu poole. Vaatamata sellele, et kaebaja seda tegi ning tema hagi menetlusse ei võetud, leiab kaebaja jätkuvalt, et temal on õigus nõuda kahju hüvitamist õppetasu novembrikuu eest, sest septembri eest ta sai, kuid novembrikuu eest mitte. Kaebaja poolt 05.12.2018 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on lakooniline, kuid kaebaja märgib seal samuti nagu käesolevas kaebuses kohtule, et vangla tugineks Tartu Maakohtu 14.06.2018. a määrusele asjas nr 2-18-8098 ning maksaks 20,71 eurot pluss 500 eurot hüvitist. Tartu Vangla ei mõistnud, kas varalise kahju hüvitamist taotleb kaebaja oktoobri, novembri või detsembrikuu eest, mistõttu jättis 18.02.2019. a otsusega varalise kahju osas kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata.
9.Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist ühe kuu eest. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 näeb ette, et õppimise tasu määr on 69,03 eurot kuus ning õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. 30 protsenti 69,03 eurot on ümardatult 20,71 eurot, millist summat kaebaja nii kohtueelselt kui kohtult taotleb. Kuna ta palub tugineda kohtuasjadele nr 3-16-2466 ja 2-18-8098,

siis saabki mõista, et kaebaja soovib jätkuvalt 2016. a novembrikuu õppetasu maksmata jätmise eest hüvitist. Seega saab kohtu hinnangul kõne all olla üksnes ühe kuu, s.o novembri 2016. aastal õppimise eest tasu saamata jäämisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue, vaatamata sellele, et kaebaja märgib kuupäevadeks nii tsiviilasjas nr 2-18-8098 kui ka kahju hüvitamise taotluse täpsustuses vanglale (tl 10), et ta pidi koolist vabastuse saama 18.10., 01.11., 08.11., 06.12.2016. Iseenesest on õige, et vangla ei pea sisustama nõuet taotluse esitaja eest. Samuti peab kohtus vaidluse eseme määrama kaebaja ise oma esitatud nõudega ja välja toodud asjaoludega. Kaebaja märgib kaebuses, et tema pöördus maakohtu poole asjas nr 2-18-8098, kus nõudis 20,71 eurot novembrikuu eest 2016. a ja 500 eurot selle eest, et meedikud ei vabastanud teda koolist ja ta pidi kooli minema, kaebaja kannatas suuri valusid. Maakohus tegi kaebuse kohaselt otsuse, et kaebaja peab pöörduma halduskohtu poole. Kohtu arvates on praegusel juhul seetõttu kaebuse nõue ja alus sama, mis haldusasjas nr 3-16-2466. Nagu kohus määruse p-s 8 leidis, on kaebaja mõistnud valesti, et Tartu Ringkonnakohus suunas teda haldusasjas nr 3-16-2466 pöörduma varalise kahju hüvitamise nõudega maakohtu poole.

10.Kuna kaebaja on juba halduskohtule esitanud haldusasjas nr 3-16-2466 varalise kahju hüvitamise nõude seoses 2016. a novembrikuu eest õppetasu saamata jäämisega, kaebaja kaebus jäeti täies ulatuses rahuldamata ning kohtuotsus asjas nr 3-16-2466 on jõustunud, siis on tegemist korduva kaebusega, mistõttu kuulub menetlus J.K.i varalise kahju hüvitamise nõude osas (2016. aasta novembrikuu eest õppetasu saamata jäämisega seoses) lõpetamisele vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 1 ja § 152 lg 1 p-le 1.
11.Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on eraõiguslik nõue, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
12.Tsiviilasjas nr 2-18-8098 esitas J.K. 25.05.2018 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja varalise kahju hüvitise 20,71 eurot. Tartu Maakohtu 14.06.2018 määrusega jäeti J.K.i hagi menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.09.2018 määrusega Tartu Maakohtu 14.06.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid muutis maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et J.K.i hagi sisaldab nii eraõiguslikul kui haldusõiguslikul suhtel põhinevaid nõudeid. Eraõiguslik on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, viidates Vabariigi Valitsuse 28.06.2017 määrusele nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“, et õppetöö eest tasu maksmata jätmine on haldusõiguslik nõue. Kuid ringkonnakohus leidis, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Tartu Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-18-8098, et J.K.i mittevaralise kahju hüvitamise hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2018. a määrus jõustus 28.11.2018, kui Riigikohus jättis J.K.i määruskaebuse menetlusse võtmata.
13.Halduskohtu on pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1). Kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis kuulub kaebus tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1.
14.Kuna maakohus on eelnevalt leidnud, et vaidlus kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, siis puudub alus saata asi lahendamiseks Riigikohtule (HKMS § 121 lg 3).
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J.K.i kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebus kuulub nimetatud osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
16.Kaebaja on kaebuses taotlenud anda temale advokaat. Kohus tõlgendab kaebaja riigi õigusabi taotlusena riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 mõttes. RÕS § 4 lg 3 p 5 alusel saab riigi õigusabi taotleda isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles on iseseisvalt suutnud välja tuua kaebuse asjaolud ning selgitada, mida soovib kaebusega saavutada. Kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse ning varasemalt korduvalt kohtumenetlustes osalenud ja kaebusi halduskohtule esitanud. Vastavalt HKMS § 2 lg-tele 4 ja 5 tõlgendab halduskohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti tagab halduskohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on halduskohtul selgitamiskohustus. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi käesolevas haldusasjas kaitsma. Lisaks on kaebaja liitkaebusest üks nõue mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille puhul ei nähtu kohtule asjas tungivat avalikku huvi, mistõttu esineb selle nõude puhul RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
17.Kohus rahuldab HKMS § 88 lg 1 alusel kaebaja taotluse saada koopia kaebuse lisast nr 2 (tl 3).
18.Kuna kaebus kuulub osaliselt tagastamisele ja muus osas menetlus lõpetamisele, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas.
19.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud, kuid menetluse lõpetamise korral ei ole lubatud esitada kaebust halduskohtule sama nõudega samal alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium