R.R. kaebus Keila Linnavalitsuse 26.07.2018 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/910-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – R.R. Vastustaja – Keila linn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.R. kaebus osaliselt. Tühistada Keila Linnavalitsuse 26.07.2018 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/910-2 punkti 5 alapunktid 2 ja 3 ning punkt 6. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Keila Linnavalitsuselt R.R. kasuks välja riigilõiv 11 (üksteist) eurot 25 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.05.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keila Linnavalitsus kohustas 26.07.2018 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/910-2 korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 ja § 28 lg 1 ning Keila Linnavolikogu 29.04.2014 määruse
3-18-1733
nr 5 „Keila linna heakorraeeskiri“1 (heakorraeeskiri) § 2 p 7, § 3 p-de 6 ja 10 alusel R.R.t (kaebaja) lõpetama õigusrikkumise. Selleks tuli teisaldada Xxxxxxx ette pargitud romusõidukid (p 5 alapunkt 1), koristada kinnistult tänavaäärsesse ossa ladustatud jäätmed ja kasutatud ehitusmaterjal (p 5 alapunkt 2) ning teisaldada kinnistu tänavapoolsesse äärde pargitud romusõidukid (p 5 alapunkt 3). Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 01.10.2018. Mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse iga nõude osas sunniraha 1000 eurot. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt viidi 11.05.2018 ja 10.07.2018 läbi paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et Xxxxxxx maja ette on pargitud romusõidukid Niva (registrinumbrita), Nissan Almera (reg. nr xxxxxx), Saab (reg. nr xxxxxx) ja Bedford (reg. nr xxxxxx). Sõidukite rehvid on katki, nendel puuduvad mehhaanilised osad, kered on roostes ja mõlkis ning sõidukite visuaalne välimus on ebaesteetiline. Sõidukid ei ole osalenud liikluses juba pikemat aega. Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Saabil puudub iluvõre ning parem külg on mõlkis ja roostes. Niva on kaotanud esialgse värvi ja roostetab. Puuduvad numbrid ja rehvid on tühjad. Nissanil puudub iluvõre ja ehisdetailid. Bedford on roostes ja tühjade rehvidega. Sõidukid on visuaalselt koledad ja segavad liiklust, tänavahooldust ning lumekoristust. Samuti on kinnistu tänavapoolsesse äärde pargitud vähemalt 4 roostes, klaasideta ja registrimärgita romusõidukit ning kinnistu tänavaäärsesse ossa on ladustatud hulgaliselt ehitusjäätmeid (plaadid, alused, lauad jne). Romusõidukid kujutavad ohtu ümbritsevale keskkonnale, kuna roostetades ja lagunedes võib ümbritsevasse keskkonda sattuda õli ja teisi sõiduki mootoris ning sõlmedes olevaid mürgiseid vedelikke. Samuti võivad keskkonnale ohtlikud olla sinna ladustatud ehitusjäätmed.
2.Sama rikkumise eest karistas Keila Linnavalitsus kaebajat 21.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 87 rahatrahviga 200 eurot. Harju Maakohus tühistas 20.12.2018 otsusega asjas nr 4-18-5395 Keila Linnavalitsuse 21.08.2018 otsuse ja lõpetas väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 29.12.2018.
3.Kaebaja esitas ettekirjutuse peale 21.08.2018 vaide, mille Keila linn (vastustaja) lahendamata jättis.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes tühistada Keila Linnavalitsuse 26.07.2018 ettekirjutus. Kaebaja leidis, et tänaval asunud sõidukid ei ole romusõidukid. Praeguseks on kaebaja ettekirjutuse täitnud. Tänaval on haagis (reg. nr xxxxx), mis on läbinud tehnilise ülevaatuse ja millel on olemas liikluskindlustus. Mingit rikkumist selle osas ei ole, sest see ei sega kedagi ja tänav on piisavalt lai. Kaubik (reg. nr xxxxx) on osaliselt tupiktänaval. Sellel on liikluskindlustus ja see võib piiratud ulatuses liigelda. Ainuke rikkumine on korralikult e-aluste peal olevad tänavakivid, mis oli plaanis paigaldada juba 2018. a suvel-sügisel, kuid kaebaja pidi tegelema „rikkumiste“ kõrvaldamisega. Tänavakivid on linna maal osaliselt. Kividest mõõdetuna on tänava laius 5,25 m ja kaks autot mahuksid kõrvuti sealt läbi sõitma. Kaebajal on maaomanikuna õigus hoida oma maal asju, mida ta vajab. Kogu rikkumine toimub tupiktänaval, kus peale kaebaja kinnistu on veel 5 kinnistut. Vastasmaja omanikud on surnud, majas ei ela kedagi ja kaebaja ei saa naabreid kuidagi häirida. Mingit läbivat liiklust ei toimu ja ruumi jagub. Koidu tänavale ei ole kaebaja kunagi sõidukeid parkinud. Ortofotolt on näha, et naabrite autod seisavad Koidu tänaval ega sega kedagi. Kaebaja naabrid on leplikud ja teavad, et ta jõudumööda kinnistu väljanägemist parandab. Ehituseks ja remondiks varutud materjal ei ulatu üle kinnistu piirdeaia ja tegemist ei ole jäätmetega. Kaebaja on diplomeeritud automehaanik ja oskab vältida nii
tuleohtu kui ka keskkonnareostust. Kinnistu Koidu tn poolne osa on korras – seal on lilled ja korralik õuna-marjaaed.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale selgitati juba 14.05.2018, et romusõidukite parkimisega kinnistu tänavapoolsesse äärde ja avalikule teele rikub ta heakorraeeskirja, ning paluti viia sõidukid oma kinnistule ja parkida selliselt, et need ei segaks liiklust ega riivaks silma. Rikkumise lõpetamise tähtpäevaks lepiti kokku jaanipäev, mis oli piisav, et rikkumine lõpetada. Kaebaja on tekitanud oma kinnistule ja linna avalikule tänavale autode prügimäe ning autovrakke oli seal kokku 8. Kuna kaebaja suulist kokkulepet ei täitnud, koostati ettekirjutus. Pärast kaebaja linnavalitsuses käimist 06.09.2018 pikendas vastustaja ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 01.11.2018. Sõidukite osas on ettekirjutus täidetud ja selles osas ettekirjutus enam ei kehti. Kaebaja on väitnud vastustajale, et soovib kinnistu korrastada, aga tal on kahju loobuda sõidukitest ja puuduvad rahalised vahendid sõidukite korrastamiseks. Vastuse esitamise ajaks ei ole kaebaja täitnud heakorraeeskirja nõudeid. Kinnistu tänavaäärses osas, vahetult Koidu tn ääres on 3 romusõidukit ja ladustatud hulgaliselt ehitusmaterjali/jäätmeid. Kinnistu tänavaäärsesse ossa pargitud sõidukid riivavad oma välimusega linna esteetilist väljanägemist ning rikuvad visuaalselt linna puhtust ja heakorda. Kuna kinnistul puudub piirdeaed, siis on kogu kinnistule ladustatud kasutatud ehitusmaterjal ja sõidukid tänavalt hästi näha ja ei ole selgelt visuaalselt aru saada, et need asuvad kaebaja kinnistul. Kinnistule ladustatud materjal võib olla tuleohtlik, kuna samasse on ladustatud erinevaid tünne, kanistreid ja muid vedelikuanumaid. Kindlasti ei ole ladustatud kasutatud materjal ja roostes sõidukid vaatepilt, mida naabrid sooviksid näha. Heakorraeeskirja § 3 p 10 mõte on selles, et kinnistute visuaalselt hästi jälgitavatest kohtadest ei tehtaks vanade asjade (jäätmete) ladustamise kohta. Tegemist on tiheasustusega alaga, kus kinnistud on väikesed ja naabrid lähedal ning linnal tuleb tagada kinnistute visuaalselt esteetiline väljanägemine. Heakorraeeskiri kehtestab kõigile ühtsed reeglid.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Ettekirjutuse nõudega 1 kohustati kaebajat teisaldama Xxxxxxx ette pargitud romusõidukid. Nii kaebaja kui vastustaja kinnitavad, et ettekirjutus on osaliselt täidetud ja kaebaja on sõidukid tänavalt ära viinud. Kuna ettekirjutus on nõude 1 osas täidetud, on ettekirjutus kaotanud selle nõude osas kehtivuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2). Kehtetut haldusakti ei saa tühistada, seega tuleb kaebus ettekirjutuse nõude 1 tühistamise osas jätta rahuldamata. Kaebaja on ettekirjutuse ise täitnud, järelikult ei toonud asjaolude muutumist kohtumenetluse ajal kaasa vastustaja. Kaebaja ei ole taotlenud tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekut.
7.Ettekirjutuse nõudega 2 kohustati kaebajat koristama kinnistult tänavaäärsesse ossa ladustatud jäätmed ja kasutatud ehitusmaterjal. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on kinnistu tänavaäärsesse ossa ladestatud hulgaliselt ehitusjäätmeid (plaadid, alused, lauad jne). Heakorraeeskirja § 3 p 10 järgi on heakorra nõuete tagamiseks keelatud kütte-, ehitus- või muu materjali hoidmine tänavaäärses õue osas piirdeaiast või hekist kõrgemal või nende ladustamine ja hoidmine väljaspool kinnistu piiri, välja arvatud juhul, kui linnavalitsus on andnud loa materjalide mahalaadimiseks üldkasutatavale territooriumile tingimusel, et materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 48 tunni jooksul.
8.Vastustaja ei ole esitanud selle rikkumise kohta ühtegi tõendit (fotosid paikvaatlusel tuvastatud asjaolude kohta). Kaebaja ega vastustaja hiljem tehtud fotodelt ei ole näha kinnistu tänavaäärses osas ehitusjäätmeid. On vaid kasutamata tänavakivid, mida ei saa pidada jäätmeteks. Kuna ortofoto kohaselt jookseb kinnistu piir mööda garaažihoone külge, siis on 3(6)
3-18-1733
tänavakivid ilmselt tänavamaal, mitte kaebaja kinnistul, kuid sellekohast etteheidet ei ole ettekirjutuses tehtud. Kaebaja 04.09.2018 fotodelt nähtuvalt asuvad ehitusmaterjalide puitalused järelkärul tänavamaal, mitte kaebaja kinnistul tänavaäärses osas. Mõningatelt fotodelt on näha ka rohelise kilega kinni kaetud esemed, kuid pole aru saada, millega on tegu (jäätmete, kasutatud või kasutamata ehitusmaterjaliga või millegi muuga). Seega puudub võimalus kontrollida ettekirjutuse õiguspärast selle nõude osas ja tühistamiskaebus tuleb selles osas rahuldada.
9.Ettekirjutuse nõudega 3 kohustati kaebajat teisaldama kinnistu tänavapoolsesse äärde pargitud romusõidukid. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on kinnistu tänavapoolsesse äärde pargitud vähemalt 4 roostes, klaasideta ja registrimärgita romusõidukit. Heakorraeeskirja § 3 p 6 kohaselt on heakorra nõuete tagamiseks keelatud romusõiduki parkimine avalikul teel või muul üldkasutataval maa-alal või kinnistu tänavaäärses õueosas või korterelamu maal ilma maavaldaja loata.
10.Ebaõige on kaebaja arusaam, et tal on kinnistuomanikuna õigus oma kinnistul ka tänavaäärses õueosas romuautosid parkida. Heakorraeeskirja § 3 p-s 6 toodud täiend „ilma maavaldaja loata“ käib fraasi „korterelamu maal“ juurde, mitte fraasi „kinnistu tänavaäärses õueosas“ juurde. Heakorraeeskirjaga on vastupidi piiratud kinnistuomaniku õigust romuautosid kinnistu tänavaäärses osas parkida ning seda linna heakorra ja hea väljanägemise huvides, sest kinnistu tänavaäärne osa jääb tänavale näha ja rikub linna väljanägemist. Kaebaja tõlgendusest lähtudes muutuks heakorraeeskirja § 3 p 6 sisutuks.
11.Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 määruse nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ § 1 lg-st 1 ja keskkonnaministri 16.06.2011 määruse nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“ §-st 1 järeldub, et romusõidukiks loetakse jäätmeks muutunud sõidukit. Jäätmeseaduse § 2 lg 1 järgi on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Heakorraeeskirja § 2 p 7 järgi on romusõidukit defineeritud kui mootorsõidukit, mis on tehniliselt sõidukõlbmatu, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist ja rikub visuaalselt linna puhtust ja heakorda.
12.Asjas ei ole esitatud ettekirjutuse aluseks oleva paikvaatluse protokolli ega fotosid. Seega ei ole vastustaja tõendanud, milline olukord oli kaebaja kinnistul ettekirjutuse tegemise ajal. Kaebaja on ise teinud 04.09.2018 fotod tänaval parkivatest autodest, kuid neil fotodel puudub info selle kohta, millised autod olid pargitud kaebaja kinnistule tänavaäärsesse õueossa. Vastustaja esitatud 15.02.2019 fotod ei tõenda, et tegemist on samasuguse olukorraga nagu ettekirjutuse tegemise ajal. Erinevalt ettekirjutusest on 15.02.2019 fotodelt nr 2 ja 4 näha (lisaks Saabile, mis varem oli pargitud kinnistu kõrvale tänava äärde) kaebaja kinnistule pargitud kolm vana sõidukit (mitte neli, nagu ettekirjutuses kirjas). Tegemist on roostes sõidukitega ja vähemalt ühel puudub registrimärk, kuid klaasid paistavad kõigil olemas olevat. Lisaks on ühel sõidukil puudu laternad. Seega ei saa olla tegemist samade sõidukitega, mille kohta ettekirjutus tehti. Esimene must auto vastab kohtu hinnangul romusõiduki tunnustele (teise kahe auto kohta puudub hindamiseks vajalik teave) – selle tagumine alläär on roostes ja murenenud, puuduvad tagumised laternad ja põrkeraud, pakiruumi luuk on kinni nööri või kummiga. Kohtu hinnangul ei saa sellist sõidukit pidada sõidukõlbulikuks. Kuna sel puuduvad vajalikud kereosad ja selle väljanägemine ei ole esteetiline, siis on tegemist romuautoga heakorraeeskirja § 2 p 7 tähenduses. Kuna aga tegemist ei ole sama autoga, mille kohta ettekirjutus tehti (sellel on kõik klaasid olemas), siis ei saa selle romusõidukiga ettekirjutuse õiguspärasuse tuvastamisel arvestada. 4(6)
3-18-1733
13.Kohus ei saa ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda vaid vastustaja hinnangust, et tegemist oli romusõidukitega. Samamoodi on vastustaja lugenud romusõidukiteks kaebaja kinnistu kõrvale tupiktänavale pargitud sõidukid, kuigi kaebaja esitatud fotodelt ei saa üheselt järeldada, et neid sõidukeid saaks romusõidukiteks pidada. Üksnes asjaolu, et tegemist on vanade sõidukitega ja neil on mõned roosteplekid või mõlgid ja mõnes kohas ka värv lahti, ei muuda neid sõidukeid veel romusõidukiteks eespool viidatud normide tähenduses. Kaebaja esitatud fotodelt ei ole näha, et sõidukite rehvid oleksid katki, nagu ettekirjutuses ette heidetakse. Ettekirjutuses ei ole näha, millised mehaanilised osad autodel puuduvad. Fotodelt ei ole neid puudujääke näha. Vähemalt Nissanit ja Saabi ei saa esitatud fotode järgi pidada ebaesteetilisteks ega visuaalselt koledateks. Saabi parem külg on terve, vasakul on mõned mõlgid, kuid need ei ole sellised, mis annaks alust pidada sõidukit romuautoks. Nii Saabil kui Nissanil on iluvõred olemas. Täpsustamata on, kus ja millised ehisdetailid Nissanil puudu on. Kaebaja kinnitusel on Bedfordil liikluskindlustus olemas ja see võib liikluses osaleda. Seega jääb selgusetuks, mille pinnalt vastustaja tuvastas, et sõidukid on tehniliselt sõidukõlbmatud. Bedford on küll vana ja mõningaste värvikahjustustega, kuid ilmselt ebaesteetiliseks seda pidada ei saa. Kuna kohus näeb tupiktänaval pargitud sõidukite osas vastuolusid ettekirjutuse ja kaebaja esitatud fotode vahel, siis puudub kohtul kindlus ka selles osas, et kaebaja kinnistule pargitud sõidukid olid ettekirjutuse tegemise ajal sellises seisukorras, et õigustasid ettekirjutuse tegemist. Vastustaja ei ole oma väiteid ega ettekirjutuse tegemise alust tõendanud (HKMS § 59 lg 1), kuigi selliste tõendite esitamise vajadus pidi olema kaebaja vastuväidete tõttu selge. Seetõttu rahuldab kohus kaebaja tühistamiskaebuse ettekirjutuse nõude 3 osas.
14.Kohus nõustub iseenesest vastustaja seisukohaga, et tiheasutuspiirkonnas, milleks Keila linn on, peavad kinnistud olema korras ja vastama heakorranõuetele. Vaatamata sellele, et omanikul on õigus oma kinnistut vabalt kasutada, ei saa kinnistule moodustada prügimäge ja sinna valimatult vanakraami kokku kuhjata. Vastustajal on linna heakorra tagamiseks õigus teha kinnistu omanikule ettekirjutus kinnistu korda tegemiseks. Kuid vastustaja peab arvestama asjaoluga, et ettekirjutuse tegemine peab olema õiguspärane ja põhjendatud ning selle õiguspärasus peab olema kohtu poolt ka hiljem kontrollitav. Praegusel juhul ei ole ettekirjutuse õiguspärasus kontrollitav ja vastustaja on jätnud täitmata temal lasuva tõendamiskoormise.
15.Kuna kaebaja on vaidlustanud ettekirjutuse terves ulatuses, siis kontrollib kohus ka ettekirjutuses määratud sunniraha proportsionaalsust. Ettekirjutusega määrati iga nõude täitmata jätmise puhuks sunniraha 1000 eurot. Sunniraha suuruse määramine on korrakaitseorgani kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei saa kohus haldusorgani asemel otsustada, milline sunniraha suurus on konkreetsel juhul põhjendatud, küll aga saab kohus kontrollida, et kaalumise tulemusena tehtud otsus ei oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne.
16.HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Kohtu hinnangul on ettekirjutusega määratud sunniraha ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise olemust ja rikkuja isikut. Kaebajal näol on tegemist vanaduspensionäriga, kelle jaoks on sellises suuruses sunniraha tasumine tõenäoliselt võimatu või väga keeruline. Tegemist ei olnud ka sedavõrd olulise või 5(6)
3-18-1733
raskeid tagajärgi põhjustava rikkumisega (keskkonnakahju tekkimise oht on oletuslik), mis õigustaks sedavõrd suure sunniraha määramist. Tegemist ei olnud kindlasti leebeima sunnimääraga, mis olnuks piisavalt tõhus mõjutamaks kaebajat ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Pole põhjust arvata, et väiksemas summas sunniraha ei täitnuks oma eesmärki. Sunniraha saanuks määrata ka astmelisena, esialgu väiksemas summas ja korduva täitmata jätmise puhul suuremas summas (ATSS § 2 lg 2). Seega tuleb ettekirjutus ka sunniraha määramise osas tühistada.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tühistab vastustaja ettekirjutuse nõuete 2 ja 3 osas (ettekirjutuse p 5 alapunktid 2 ja 3) ja määratud sunniraha osas (ettekirjutuse p 6). Nõude 1 (ettekirjutuse p 5 alapunkt 1) osas jääb kaebus rahuldamata.
18.Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt (umbes 3/4 suuruses osas), tuleb vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile jagada ka menetluskulud (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, millest 11,25 eurot tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jääb riigilõiv kaebaja kanda. Muude võimalike menetluskulud kohta ei ole kohtule tähtaegselt kuludokumente esitatud, seega jäävad need menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.