lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-625/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-625/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1107
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised Resolutsioon

Edasikaebamise kord

3-19-625 10.04.2019 Roby Koik SJ kaebus Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks lubama kaebajal omada isiklikku raadiot kambris Kaebaja – SJ Vastustaja – Tartu Vangla

1.Tagastada SJ kaebus.
2.Jätta SJ esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta SJ taotlus riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav SJ esitas Tartu Halduskohtule 04.04.2019 kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist lubama kaebajal omada isiklikku raadiot kambris. Kaebaja omab raadiot alates 01.11.2018 ning tal on tekkinud rutiin, eluviis, sõltuvussuhe oma raadioga.
2.Koos kaebusega esitas SJ esialgse õiguskaitse taotluse, paludes, et kohus peataks kohtumenetluse ajaks Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 täitmise.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.SJ soovib, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning soovib saada ka advokaati.
4.Kohus küsis 05.04.2019. a määrusega Tartu Vangla seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning palus kohtule edastada kohtueelse menetluse materjalid.
5.Tartu Vangla esitas 10.04.2019. a seisukoha, milles teatas, et SJ ei ole esitanud Tartu Vanglale vaiet Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamiseks ega taotlust lubada isiklikku raadiot kambris kasutada. Kuna vaidemenetlust ei toimu, siis ei ole vangla hinnangul käimas ühtegi kohast menetlust, mille raames saaks kohus esialgset õiguskaitset kohaldada. Tartu vangla on seisukohal, et SJ esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks puudub alus, samuti puudub esmase õiguskaitse vajadus. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu saabuksid SJ pöördumatud negatiivsed

tagajärjed või, et isikliku raadio kasutamise keelamine olukorras, kus kambris oleva terminali vahendusel on raadio kuulamine jätkuvalt võimalik, saaks üldse mingeid ebameeldivusi või pöördumatuid tagajärgi tekitada. Kohtu seisukoht

6.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebaja ei ole tühistamisnõude ega ka kohustamisnõude osas läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lg 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
8.Kaebaja ei ole kaebuses viidanud sellele, et ta oleks Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 peale esitanud vaide enne kohtusse pöördumist või et ta oleks pöördunud Tartu Vangla poole muude taotlustega. Tartu Vangla on 10.04.2019 omapoolses seisukohas teatanud, et kaebaja ei ole vangla poole pöördunud ning vanglas ei ole pooleli vaidemenetlust.
9.Kohus selgitab, et halduskohtule nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse esitamiseks on kinnipeetaval eelnevalt kohustuslik läbida kohtueelne menetlus. Taotlus toimingu sooritamiseks tuleb esitada vanglateenistusele. Kui vangla keeldub toimingu sooritamisest või haldusakti andmisest, siis on kinnipeetaval õigus keelduva otsuse peale esitada vaie. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid; vangla direktori haldusakti peale esitatud vaided vaatab läbi Justiitsministeerium (VangS § 1 1 lg 41), kuid selline vaie esitatakse samuti vangla kaudu (HMS § 73 lg 1). Seega tuleb kinnipeetaval vaie esitada kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas, kinnipeetav kinnitab vaide üleandmist allkirjaga (Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 6).
10.HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi peab kohus tagastama kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna.
12.Koos kaebusega esitas SJ esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 ja 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Praegusel juhul esitas küll kaebaja koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega kohtule ka kaebuse, kuid kaebus kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seetõttu ei ole pooleli kohtumenetlust, mille ajaks esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuna käesoleval hetkel ei ole käimas ka vaidemenetlust ja tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse lubatavuse eeldustega, mistõttu jätab kohus HKMS § 55 lg 2 ja HKMS § 249 lg 5 alusel SJ esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuigi kaebajal on õigus pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse, peab kohus vajalikuks märkida, et varasemalt on kohtupraktikas leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsust asjas nr 3-16-2697, p 1112; Riigikohtu 19.10.2015. a otsust asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 32-33), et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane. Riigikohus on leidnud, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest. Tartu Ringkonnakohus on eelpool viidatud kohtuasjas asunud seisukohale, et vangla kodukorra sätted, millega keelatakse isikliku raadio kambrisse väljastamine, ei ole vastuolus põhiseadusega.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
15.Kaebaja on soovinud ka riigi õigusabi korras advokaati, kes aitaks ja kaitseks kaebajat Tartu Vangla eest (tl 4). Kohus ei pea otstarbekaks jätta taotlust praeguses haldusasjas käiguta, et välja selgitada, kas kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses või haldusmenetluses või õigusdokumendi koostamiseks, kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna. Kui kaebaja soovib saada riigi õigusabi, et esitada vanglale vaie, siis on kaebajal õigus esitada kohtule uus riigi õigusabi taotlus vastavalt riigi õigusabi seadusele. Käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotluse jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium