Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1109 prognooside kohaselt riigieelarvesse täiendavat sotsiaalmaksu 82 000 eurot. Projektil on kaudne positiivne mõju kohaliku ettevõtluskeskkonna loomisele ning ekspordipotentsiaali kasvule, kuid projekti kallidust arvestades jääb otsene mõju meetme mõttes väheseks, täiendav sotsiaalmaks ületab toetuse summa 27. aastal pärast projekti lõppu. Tegemist on greenfield alaga. Hinne 2,00 (osakaal hindamisploki koondhindest 50%, s.o 1,00). 3) Kriteerium 2 (projekti prioriteetsus maakonna tegevuskavas): projekt asub Lääne-Viru maakonna tegevuskavas esimesel kohal ehk on 1/3 prioriteetsustasemega projektide hulgas. Hinne 4,00 (osakaal hindamisploki koondhindest 25%, s.o 2,00). 4) Kriteerium 3 (projekti jätkusuutlikkus): kasusaajate ärimudelid on jätkusuutlikud ning nende konkurentsivõime turul on kõrge, kasusaajad jätkavad tõenäoliselt tegevust vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu. Projekti tulemusena valmiva taristu käigus hoidmise kulud kaetakse rendituludest. Järgnevate etappidena on planeeritud regionaalse reisiliikluse arendamise korral reisiterminali ehitus, mille rahastamise allikad ei ole teada. Kuna ettevõtlusala soovitakse rajada merre, siis on tehtud keskkonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnang, mille lõppjäreldus oli, et KMH algatamise vajadus puudub. Keskkonnaamet on samas juhtinud tähelepanu, et kuna täpne teave tööde mahust puudub, siis hinnatakse KMH algatamise vajadust uuesti vee erikasutusloa taotlemisel. Seetõttu ei ole täna teada, kas ja milliste täiendavate nõuete või piirangutega tuleb merre ehitamisel arvestada. Hinne 3,00. Täiendav eelistuskriteerium 0,30 (arendatav objekt paikneb ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil). Hinne kokku 3,30 (osakaal hindamisploki koondhindest 25%, s.o 0,83). 5) Kriteerium 4 (projekti ettevalmistuse kvaliteet): taotluses on selgelt kirjeldatud probleem, s.o Kunda sadama juures puuduvad vajalikud ladustamisplatsid. Projekti eelarve põhineb hinnakalkulatsioonil ning ehitusprojekt vastab miinimumnõuetele. Projekti abil loodav tugitaristu jääb avalikku kasutusse ning on kasutatav kõigi kasutajarühmade poolt. Projekti ei saa kohe ellu viima hakata, kuna eelnevalt on vajalik projekti alal olevad krundid võõrandada. Eelkokkuleppeid omanikega ei ole sõlmitud, mistõttu võib osutuda vajalikuks viia läbi sundvõõrandamise protsess. Suure osa projekti alast moodustab hetkel meri, mis ei kuulu taotleja omandusse. Mere täitmise järgselt saab maast riigimaa, mis tuleb seejärel taotlejal võõrandada. Seetõttu ei pruugi projekt olla elluviidav planeeritud ajakava alusel. Projekti lahendus näeb maa-alale ette uue 2+2 sõidureaga sõidutee rajamise. Samas on ehitusprojektis liikluskorralduslik ja vertikaalplaneeringu osa lahendamata, selles lõigus ei vasta ehitusprojekt eelprojekti nõuetele. Kuna liikluskorralduslik osa on lahendamata ning tegemist ei ole traditsioonilise lahendusega, tuleb põhiprojekteerimise käigus viia nimetatud teelõigu osas läbi liiklusohutuse audit. Hinne 3,00 (osakaal hindamisploki koondhindest 40%, s.o 1,20). 6) Kriteerium 5 (projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet, kuluefektiivsus): ehitusmaksumuse kohta on esitatud hinnakalkulatsioon. Eelarve on detailne ning kulusid saab pidada tehnilist lahendust arvestades optimaalseteks ja vastavaks turuhinnale. Kuna liikluskorraldus ei ole lõplikult lahendatud, võib eelarve põhiprojekti koostamise raames (s.h liiklusohutuse audit) muutuda. Hinne 3,43 (osakaal hindamisploki koondhindest 40%; s.o 1,37). 7) Kriteerium 6 (projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega): taotleja finantsvõimekust saab hinnata piisavaks projekti elluviimisel, kuid tööde elluviimisel võib realiseeruda finantsvõimekuse risk, sest tööde mahud ning ajagraafik ei ole lõplikult teada. Projekti elluviimine eeldab mitmete kõrvaltingimuste (põhiprojekti koostamine, liiklusohutuse auditeerimine, maade võõrandamine taotleja omandisse) täitmist, mistõttu peab VNV ettevõtlusalade kruntide aluse mere täitma eelnevalt omavahenditest. Projekti abikõlblikele kuludele lisanduvad ka mitteabikõlblikud kulud mahus 1,2 miljonit eurot (36% kogu projekti maksumusest), mis tõstab projekti finantseerimisvõimekuse riski. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik vajalikud kompetentsid on olemas. Projekti meeskond on piisava 3(11)

3-18-1109 suurusega ning elluviidavatele tegevustele on vastutajad määratud. Hinne 2,71 (osakaal hindamisploki koondhindest 20%, s.o 0,54). 8) Esimese hindamisploki koondhinne on 2,83 (1 + 2 + 0,83), mille osakaal koondhindest on 60% (s.o 1,7). Teise hindamisploki koondhinne on 3,11 (1,2 + 1,37 + 0,54), mille osakaal koondhindest on 40% (s.o 1,24). Koondhinne on seega 2,94 (1,7 + 1,24). Meetme määruse § 15 lg 10 ja § 16 lg 1 kohaselt kuuluvad rahuldamisele positiivse hinnangu saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui positiivse hinnangu saanud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale. Kõnealuses taotlusvoorus oli vahendite piiratuse tõttu viimasena võimalik rahastada projekti, mis sai koondhindeks 2,99 ning asub pingereas kohal 5. VNV taotlus koondhindega 2,94 asub taotluste pingereas 6. kohal ning kuna taotlusvooru eelarvelised vahendid on lõppenud, ei ole võimalik taotlust rahuldada. 9) Meetme määruse § 12 lg 1 alusel saab taotlusi esitada kahes taotlusvoorus, millele järgneb reservprojektide voor. VNV projekt on esimene, mis jäi Lääne-Viru maakonna projektidest rahastamata ning kantakse reservnimekirja.

VNV esitas 02.03.2018 Rahandusministeeriumile (RM) vaide EAS-i 01.02.2018 otsusele.

1) EAS-i 01.02.2018 otsus on kaalutlusõiguse teostamise nõuete rikkumise tõttu materiaalselt väär. Hindamiskriteeriumite näol on tegemist halduse sise-eeskirjaga, millest tuleneva hindamismetoodika järgimine on EAS-i kohustus (meetme määruse § 15 lg 1). EAS on viidatud kohustust rikkunud, jättes hindamiskriteeriumites nimetatud aspektid osaliselt arvestamata või hinnates neid mittekohaselt. Lisaks on EAS rikkunud diskretsioonireegleid, lähtudes otsuse tegemisel asjaoludest, mida hindamiskriteeriumite kohaselt arvestada ei tulnud. 2) Kriteeriumi 1 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 2 ja 3 („kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus“ ja „kas kasusaajatele on samas maakonnas võimalik pakkuda alternatiivseid võimalusi oma tegevuse alustamiseks/laiendamiseks“); EAS on ebaõigesti asunud seisukohale, et maakonna arengustrateegia ei näe ette Kunda sadama ettevõtluskeskkonna väljaarendamist; EAS on jätnud tähelepanuta, et sotsiaalmaksu kasv ei ole projekti ainus taotletav eesmärk; erinevalt EAS-i ekslikust seisukohast on projekti eesmärgiks olnud hindamiskriteeriumite kohaselt prioriteetse, brownfield tüüpi ettevõtlusala arendamine; väär on EAS-i seisukohale, et projektist saavad kasu ainult kaks ettevõtet. 3) Kriteeriumi 3 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 2 ja 7 („kuivõrd asjakohased, efektiivsed ning sihtrühmale vastavad on edasised kavandatud turundus- vm toetavad tegevused“ ja „milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid) ning mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud“); EAS on paljasõnaliselt nentinud, et ehkki eelhinnangu kohaselt KMH algatamise vajadus puudub, ei ole see välistatud tulevikus; EAS on põhjendamatult vähendanud taotluse hindepunkte, sedastades, et puudub teave, kas regionaalse reisiliikluse arendamiseks on olemas rahastusallikad. 4) Kriteeriumi 4 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 3 ja 4 („kuivõrd asjakohaselt on projekti kasusaajad määratletud ning kas oodatav kasu on kirjeldatud ja tõendatud“ ja „kuivõrd põhjendatud on projekti teostamise asukoht, sh kas selleks on paremaid“); ebaõige on EAS-i väide, et eelkokkuleppeid kinnistuomanikega ei ole sõlmitud, mistõttu võib osutuda vajalikuks viia läbi sundvõõrandamise protsess. 5) Kriteeriumi 5 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 2 ja 4 (kas taotlusele lisatud eelarve on läbipaistev ja selles puuduvad ebamõistlikud kulud); arusaamatuks jääb, millele tuginedes on EAS heitnud taotluse ettevalmistuse osas ette liikluskorraldusliku planeeringu

4(11)

3-18-1109 osalist puudumist – kriteeriumi 5 alakriteeriumite kohaselt ei ole võimalike riskide arvestamine asjakohane.

3-18-1109 otsustab Keskkonnaamet kui esitatakse vee erikasutusloa taotlus.“ Eeltoodust tulenevalt ei olnud hindamise ajal teada, kas ja milliste piirangutega tuleb tegelikult selle projekti elluviimisel arvestada. Seega esinevad projekti elluviimisel mitmed olulised riskid (ei ole teada, kas ja millisel kujul on võimalik projekti teostada ja mis on tegelik projekti maksumus). Hindamismetoodikas on kolmanda kriteeriumi hinde 0 kirjelduse juures välja toodud: „Puudub kindlus, et leitakse vahendid järgnevate etappide elluviimiseks (võimalikud finantseerimisallikad on kirjeldamata), kui järgnevad etapid on vajalikud“. Taotleja on taotluses järgmise etapina kajastanud regionaalse reisiliikluse arendamist ja reisiterminali ehitust. Kuna ei olnud teada jätkutegevuste rahastamise allikad, siis ei ole olnud võimalik hinnata seda projekti maksimaalse hindega. Hinnatud on nii kasusaajate jätkusuutlikkust kui ka finantsilist ja halduslikku jätkusuutlikkust. Kriteeriumi 3 puhul vastab maksimumhindele olukord, kui riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast on madal või maandatav kavandatud tegevuste abil. Hinne on kolm, sest projektis on oluline risk mis on analüüsimata ja maandamise meetmed välja toomata. Asjaoludest ei nähtu vastavus maksimumhindele. 4) Kriteeriumi 4 osas on vaidlusaluseks küsimuseks eelkokkulepete sõlmimine maaomanikega. Projektialal kuuluvad 4 kinnistut eraomanikele ning taotleja on nende kohta märkinud, et käivad eelläbirääkimised kinnistute omandamise kohta. EAS on hindamisel lähtunud asjaolust, et see ei ole võrdne olukorraga, kus omandiõigused on juba lõplikult taotleja kasuks vormistatud. Lisaks on maksimumhinde saamise eelduseks asjaolu, et ehitamise puhul on ehitusprojekt vähemalt eelprojekti staadiumis. Lisandunud 2+2 sõidureaga teel see puudub. Seega ei vasta ehitusprojekt osaliselt eelprojekti nõuetele. EAS on taotluse hindamisel ja põhjendamisel lähtunud vaid taotluses toodud andmetest ning käsitlenud neid õigesti. RM ei näe vastuolu hindamiskriteeriumitega. 5) RM ei saa vaidemenetluses otsustada projektitaotluse rahuldamist. 6) STS § 21 lg 1 kohaselt tuleb taotlus esitada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. STS seletuskirja § 21 lg 2 selgitus toob välja, et taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Esitatud vaie selgitab projektiga seotud kohapealseid olusid, kuid vaide raames ei ole esitatud tõendusmaterjali, miks vaidlust tekitavate kriteeriumite hinne ei ole õige ning missugustest kaalutlustest lähtuvalt peaks see olema kõrgem. EAS on oma otsust motiveerinud ja vaidemenetluse käigus ka piisvalt oma otsust täiendavalt põhjendanud ning selgitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-18-1109 oluliselt. Vastustajad ei ole ümber lükanud, et vee erikasutusloa taotlemisel on äärmiselt ebatõenäoline KMH algatamise otsustamine. Vastustaja ei ole selgelt esile toonud, millistes osades oli liikluskorralduse lahendus ebapiisav ega eelprojekti staadiumile vastav. Kaebaja oli esimeses taotlusvoorus esitatud esialgset taotlust oluliselt täiendanud, samas ei kajastu see teise PKT toetuse taotlusvooru tulemusena tehtud otsuse põhjendustes. 3) Meetme määruse § 16 lg-st 4 järeldub, et kui taotleja ei esita koos taotlusega hoonete või rajatiste ehitusprojekti, mis vastab ehitusprojekti määrusele, siis ei ole see taotluse vastava hindekriteeriumi vähendamist tingiv asjaolu, vaid haldusaktile kõrvaltingimuste kehtestamise alus. Ehkki kaebaja ei nõustu, et liikluskorralduse lahendus oli mis tahes viisil puudulik, siis ei ole 5. kriteeriumi alakriteeriumite kohaselt võimalike riskide arvestamine asjakohane. EAS on arvestanud hinde vähendamisel asjassepuutumatu asjaoluga. 4) Vaidemenetluses on RM asunud seisukohale, et brownfield tüüpi projektina saavad olla käsitatud kitsalt vaid kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmisala uuendavad projektid. RM käsitlus on ebaõige, vastuolus erialakirjandusega ning sõnamurdlik. Meetme määruses ei ole brownfield tüüpi projekti defineeritud. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning erialakirjanduses sisalduva definitsiooni kohaselt ei välista asjaolu, et projektiga arendatakse osaliselt välja ka seni kasutamata mereala, projekti brownfield tüüpi arendamiseks nimetamist. Järelikult on EAS vääralt hinnanud nn brownfield tüüpi projekti greenfield tüüpi ettevõtlusala arendusena. Ka koos taotlusega EAS-ile esitatud KMH eelhinnang kinnitab, et projekt hõlmab valdavas osas brownfield-tüüpi arendustegevust. 5) Vaidemenetluses on EAS avaldanud, et hindas taotluse läbivaatamisel projekti otseseid kasusaajaid, aga see ei ole kooskõlas hindamiskriteeriumitega. Kriteeriumi 1 alakriteeriumitest nähtuvalt ei ole kasusaajate hindamine mis tahes viisil piiratud, st arvestada tuleb nii otsestele kui kaudsetele projektist kasusaajatele avalduvaid mõjusid. 6) EAS ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmist vaidlustatud otsuses kõikehõlmavalt põhjendanud. Põhjendamiskohustuse rikkumist kinnitab, et RM on vaidemenetluses pidanud korduvalt küsima EAS-ilt selgitusi. Kaebaja kahtleb, et EAS tegelikkuses kõiki kriteeriumeid otsuse tegemisel on arvestanud. 7) Vaidlustatud otsuse formaalne ja sisuline õigusvastasus on toonud kaasa kaebaja taotlusele põhjendamatult madala koondhinde andmise ning taotluse rahuldamata jätmise. Seega tuleb kaebaja projektile anda meetme määruse § 15 lg 11 teisest lausest tulenevalt uus hinnang.

Rahandusministeerium palub 20.07.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

RM on oma seisukohad vaideotsuses andnud ja jääb nende seisukohtade juurde. RM-i kui vaide lahendaja ülesandeks otsuse õiguspärasuse kontrollimisel on tuvastada, kas taotluse lahendamisel on järgitud menetlusnorme ja kaalutlusreegleid. EAS on oma otsuses lähtunud kõikidest haldusmenetluse käigus kogutud tõenditest ja oma seisukohti veenvalt põhjendanud. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Peale vaide saamist andis RM EAS-ile võimaluse esitada omapoolsed seisukohad esitatud vaidele.

3-18-1109 Nimetatud aspektidel puudub kindlaksmääratud osakaal kriteeriumi hindest, seega ei tule nimetatud aspekte ka kriteeriumi põhjendustes tingimata kajastada. Hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ning sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Alusetu on ka kaebaja väide, et EAS-il oli HMS §-st 6 tulenevalt kohustus paluda kaebajal taotluses esitatud andmeid juurde esitada. Konkursimenetluses, kus toetuse taotlemise regulatsioon on detailne, peaks taotlus ja sellega koos esitatav informatsioon peaks võimaldama asja otsustamist ilma küsimuste täpsustamiseta. 2) EAS ei nõustu kaebaja väitega, et otsus on kaalutlusõiguse teostamise nõuete rikkumise tõttu materiaalselt väär. EAS jääb vaideotsuses kajastatud 23.03.2018 ja 25.04.2018 kirjades toodud seisukohtade juurde. 3) EAS ei nõustu kaebaja väitega, et on rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsuses on ära toodud kõik olulised põhjendused. Nagu kohtuotsuseski, ei ole ka haldusaktis võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited. Nimetatud väidete täiendav avamine vaide- ja kohtumenetluse ajal ei tähenda, et on tehtud põhjendamise viga. Antud juhul on vastustaja vaidemenetluses välja toonud täiendavad selgitused otsusele, aga EAS ei ole väljunud vaidlustatud otsuses esitatud argumentide piiridest ega asutud otsima uusi põhjendusi, miks jäeti kaebaja taotlus toetuse saamiseks rahuldamata. 4) Kohtumenetluse korras ei ole võimalik nõuda, et kohus kohustaks vaidlustatud haldusakti andnud organit kaebaja taotlust rahuldama, kuna kohus saab vaid kontrollida hindamismenetluse läbiviimise korrast kinnipidamist, mitte aga hinnata taotlust sisuliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

8(11)

3-18-1109

9(11)

3-18-1109

10(11)

3-18-1109 s.o mida ei ole kaebaja arvates hinnatud või on ebaõigesti hinnatud, on vaidemenetluses analüüsitud ja kohus nõustub vastavate hinnangutega. Mõne täiendava asjaolu / aspekti analüüs ei saa seejuures muuta olematuks kaebaja taotluse puudusi, mis on tinginud maksimumist madalamate hindepunktide andmise.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.