1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määruse peale haldusasjas nr 3-19-495.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-495 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 11.03.2019 Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamiseks.
2.XX esitas 15.03.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmine ning kohustada Tallinna Vanglat sisse viima suitsetamiskoht ja sigarettide müük kauplusest ning lubada suitsetada kolm sigaretti päevas. Taotluse põhjenduste kohaselt ei luba Tallinna Vangla alates 04.03.2019 XX-l suitsetada. Taotlejal on seetõttu tekkinud tugevad peavalud, ärevus ja seedehäired. Taotleja palub jätta justiitsministri määruse, mis keelab vanglates suitsetamise. Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud, et suitsetamiskeeld ei kanna vangistuse täideviimise eesmärki ja riivab suitsetajate õigusi. Mittesuitsetajate õigusi ei rikuta, kuna siseruumides on keelatud suitsetada.
3.Tallinna Vangla palus 20.03.2019 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta see rahuldamata.
3-19-495 Kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmise peatamine ja Tallinna Vangla kohustamine viia sisse suitsetamiskoht, kaupluses sigarettide müük ja lubada suitsetada kolm sigaretti päevas oleks taotleja jaoks kasutu, kuna justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) kohaselt on tubakatooted vanglas jätkuvalt keelatud ning käskkirja peatamine ei too endaga kaasa taotluse esitaja olukorra paranemist. Tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Need nähud avalduvad inimestel erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist. Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Suitsetamispiirangu kehtestamisel arvestas vangla suitsetamise kui sõltuvushaiguse eripäradest tulenevalt sellega, et vanglas viibiv ja tubakatooteid tarvitav kinnipeetav võib vajada nõustamist ja nikotiinasendusravi. Kõrvalnähud ei pruugi siiski seostuda suitsetamise keeluga. Suitsetamise tervist kahjustav mõju on üldteada ning suitsetavate kinnipeetavate puhul võib esineda ka arvukalt muid tervisehädasid, mida ekslikult võib seostada nikotiinisõltuvusega. Konkreetseid põhjuseid on pädev hindama arst. Kinnipeetavale tagatakse suitsetamisest loobumise leevendamiseks vanglasisene nõustamine. XX on märkinud end suitsetajaks ja suitsetamisest loobumiseks ei ole soovi avaldanud. XX-le tehti 04.10.2018 esmane tervisekontroll. Õendusanamneesist ja tervisekaardist nähtub, et XX väitel suitsetas ta kaks kuud järjest kolm pakki sigarette päevas. Tallinna Vanglas alustati 04.03.2019 nikotiinasendusravi. Tervisekaardi kannete kohaselt esinevad XX-l keskmise raskusega võõrutusnähud, kuid mitte nikotiinisõltuvusest, vaid sõltuvusest opioididest (vt tervisekaardi 06.03.2019 haigusjuht A4762, A4776). Taotluses kirjeldatud vaevusi on taotluse esitajal esinenud juba varasemalt vangistuses olles. XX on juba 2007. a kaevanud unehäirete üle ja tal on diagnoositud generaliseerunud ärevushäire (09.07.2007 ravilugu nr 3). 28.10.2015 psühhiaatri vastuvõtul teatas XX, et tal on generaliseerunud ärevushäire, keskendumisraskused ja ärevustunne. Lisaks esinevad XX-l unehäired (ravilugu nr 270). XX tervisekaardilt nähtuvalt on tal unehäired ja agressiivsus tingitud opiaadide ja ravimi Lyric sõltuvusest. XX anamneesist nähtuvalt on ta aastaid erinevaid narkootikume (fentanüül, amfetamiin jt) tarvitanud, samuti üledoosi saanud. Tervisekaardist nähtub, et 17.04.2018 on XX soovinud supi asemel putru saada, väites, et supp tekitab tal seedehäireid. 12.02.2014, 26.12.2015, 03.07.2017, 14.11.2017 ja 16.11.2017 on esinenud erinevatel põhjustel peavalusid. Seega on ärevus üks XX kroonilisi terviseprobleeme ning kõhulahtisust ja peavalu on esinenud ka muudel põhjustel, mistõttu ei saa terviseprobleeme seostada ilmselgelt suitsetamise mittevõimaldamisega. XX ise on 06.03.2019 peavalu põhjust seostanud narkootikumide võõrutusnähtudega (haigusjuht nr A4762), mitte nikotiini võõrutusnähtudega. XX võib suitsetamise võimaluse puudumisest häiritud olla ja see võib talle ka teatud ebamugavusi põhjustada, kuid mõningate ebamugavuste talumine vaidemenetluse (ka võimaliku kohtuvaidluse) ajal ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata vaidlusperioodi jooksul suitsetada, ei saa pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks taotlejale kaasa pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje, kuna juhul kui põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks tal nikotiinisõltuvusest taas keeruline vabaneda. Kohtupraktika kohaselt on vangla kehtestatud piirangud suitsetamisele põhjendatud ega riku taotleja õigusi. Samuti on suitsetamise keelustamise eesmärgid PS §-s 19 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse piiramiseks legitiimsed ning kaaluvad üles taotleja vabaduspõhiõiguse riive, s.t õiguse vanglas suitsetada. Olukorras, kus nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, 2(5)
3-19-495 ei saa järeldada, et taotluse esitaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2019 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. VSkE § 641 p 31 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kodukorra p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra 7.1.15. alusel on kinnipeetavale keelatud sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja suitsetamistarbed. Seega puudub taotlejal nimetatud sätetest tulenevalt õigus Tallinna Vangla territooriumil suitsetada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõige 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud, kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on PS vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. novembri 2015 määrus asjas nr 3-4-1-28-15, p 29). Kohus ei leidnud, et vaadeldavad sätted oleks vastuolus PS-ga. Kohtud on korduvalt analüüsinud vanglas suitsetamise võimaluse tagamisega seonduvaid huvisid (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 määrus nr 3-17-2476, p 16; 30.01.2018 määrus nr 3-17-2478, p-d 8–12). Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.02.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-151 analoogses vaidluses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, arvestades mh ka õiguskantsleri 27.07.2015 arvamustega tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja 15.04.2016 justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 muutmise määruse eelnõu kohta. Nimetatud arvamustes asus õiguskantsler seisukohale, et vanglas suitsetamise keelamine on küsitava proportsionaalsusega piirang ja võib olla vastuolus PS § 19 lg-ga 1. Vaatamata sellele leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus vangla tagab nikotiini võõrutusnähtude leevendamiseks eneseabimeetodid, on kinnipeetavate põhiõiguste riive proportsionaalne vangla territooriumil kohalduva suitsetamiskeelu tingimustes. Tallinna Vangla seisukohas väljatoodud andmetel ei saa terviseprobleeme seostada ilmselgelt suitsetamise mittevõimaldamisega. XX ise on 06.03.2019 peavalu põhjust seostanud narkootikumide võõrutusnähtudega (haigusjuht nr A4762 201), mitte nikotiini võõrutusnähtudega. Kohtule teadaolevalt ei ole tõenduspõhises meditsiinis leitud, et suitsetamisest loobumine oleks isiku tervisele kahjulik. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ei esine pöördumatuid kahjulikke tagajärgi või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise ohtu. Arvestades taotleja muid varasemaid sõltuvusi tervist enam mõjutavatest ainetest, on loobumise kõrvalnähud tõenäoliselt põhjustatud pigem opioidide ja ravimite tarvitamisest loobumisest. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Seda võimalust on taotleja ka korduvalt kasutanud. Taotleja kirjeldatud mõningased võimalikud võõrutusnähud mööduvad. Kohus nõustus Tallinna Vangla ja kohtute varasemate seisukohtadega, et juhul kui kohustada vanglat võimaldama taotluse esitajale suitsetamist, põhjustaks see taotlejal tõenäoliselt taas füüsilise nikotiinisõltuvuse. Kui põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks tal nikotiinisõltuvusest taas keeruline vabaneda. Seega tooks just esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaasa pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(5)
3-19-495
5.XX esitas 01.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 21.03.2019 määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohus eiras ausa kohtumenetluse põhimõtet ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme, jättes Justiitsministeeriumilt kui menetlusosaliselt seisukoha küsimata, kuid samas leidis määruse põhjendustes, et XX põhiõiguste riive (suitsetamise keeld) on proportsionaalne. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et XX ei soovi suitsetamisest loobuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1, § 207 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Kuivõrd Tallinna Vangla on esitanud 20.03.2019 halduskohtule seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Tallinna Vanglat täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades. Ringkonnakohus ei nõustu XX seisukohaga, et halduskohus rikkus seadust, jättes Justiitsministeeriumilt arvamuse küsimata. Ka XX ise ei ole määruskaebuses märkinud, kuidas oleks Justiitsministeeriumi seisukoht aidanud kaasa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisele või millistel asjaoludel Justiitsministeeriumi seisukoht arutataval juhul vajalik oleks. Praegusel juhul on eeldatav vastustaja Tallinna Vangla. Justiitsministeeriumi seisukoha küsimise vajadus ei ole määruskaebuses toodud asjaoludel ka ringkonnakohtule äratuntav.
8.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotluse esitajale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja taotluse esitajal suitsetada võimaldamine võib kaasa tuua tagajärjed, mille eest täielik suitsetamiskeeld vanglates kehtestati, sh sigarettide peidetult kaasavõtmise kambrisse, salakaubitsemise jms. Tallinna Ringkonnakohus on sama küsimust põhjalikult vaaginud 21.02.2018 määruses nr 3-18-151. Ringkonnakohus jääb oma varasemate seisukohtade juurde, neid siinkohal üksikasjalikult üle kordamata. Tallinna Vangla märgib põhjendatult, et olukorras, kus nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et taotluse esitaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada.
10.Tallinna Vangla märkis, et vanglas alustas XX nikotiinasendusravi 04.03.2019. Tervisekaardi kannete kohaselt esinevad XX-l keskmise raskusega võõrutusnähud, kuid mitte nikotiinisõltuvusest, vaid sõltuvusest opioididest (vt tervisekaardi 06.03.2019 haigusjuht A4762, A4776). Taotluses kirjeldatud vaevusi on taotluse esitajal esinenud juba varasemalt vangistuses olles. XX ise on 06.03.2019 peavalu põhjust seostanud narkootikumide 4(5)
3-19-495 võõrutusnähtudega (haigusjuht nr A4762 201), mitte nikotiini võõrutusnähtudega.
11.Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt, et taotleja suhtes esineks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise oht. Ringkonnakohus on analoogilistel asjaoludel jätnud seni esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 määrus nr 3-172476, p 16; 30.01.2018 määrus nr 3-17-2478, p-d 8–12; 21.02.2018 määrus nr 3-18-151). Ringkonnakohtu hinnangul on taotleja õiguste tõhus kaitse võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et teadaolevalt ei ole tõenduspõhises meditsiinis leitud, et suitsetamisest loobumine oleks isiku tervisele kahjulik. Halduskohus on õigesti selgitanud, et loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda ning seda võimalust on XX ka korduvalt kasutanud. Samuti peab paika halduskohtu järeldus, et juhul, kui põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks tal nikotiinisõltuvusest taas keeruline vabaneda. Käesolevaks ajaks on XX suitsetamisest vaba olnud juba kuu aega ning võib eeldada, et võimalikud võõrutusnähud on oluliselt leevenenud.
13.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määrus on õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.