K.V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 13.03.2018 kooskõlastatud Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimuste tühistamiseks ja kooskõlastamise uueks otsustamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K.V. Vastustaja – Tallinna linn
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.04.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kultuuriminister tunnistas 18.12.2006 käskkirjaga nr 383 (punkt 5) Tallinnas Tondi tn 3 asuva puitelamu arhitektuurimälestiseks.
2.K.V. (Tondi tn 3 elamu kaasomanik) esitas 15.11.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse Tallinnas, Tondi tn 3 asuva elamu osas restaureerimistööde teostamiseks muinsuskaitse eritingimuste koostamise kompenseerimiseks.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) tellimusel koostas OÜ T-Linnaprojekt 19.02.2018 Tallinnas, Tondi tn 3 elamu restaureerimistööde (s.o hoone välispiirete soojustamise ja puidust välisvoodri uuendamise ning siseruumide remondi) kohta muinsuskaitse eritingimused (töö nr 03-18). TLPA kooskõlastas 13.03.2018 Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimused.
4.K.V. esitas 28.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 02.04.2018 määrusega menetlusse TLPA poolt 13.03.2018 kooskõlastatud Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimuste tühistamise ja kooskõlastamise uueks otsustamiseks kohustamise nõuetes, tunnistades vastustajaks Tallinna linna. Kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks võttis kohus sama määrusega kaebuse menetlusse kultuuriministri 18.12.2006 käskkirja nr 383 osalise tühistamise nõudes ja tunnistas vastustajaks Kultuuriministeeriumi.
5.Kohus lõpetas 14.02.2019 määrusega haldusasja nr 3-18-622 menetluse kultuuriministri 18.12.2006 käskkirja nr 383 osalise tühistamise nõude osas, lugedes selles osas kaebuse esitatuks mittetähtaegselt ja jättes rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.K.V. taotleb TLPA poolt 13.03.2018 kooskõlastatud Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimuste tühistamist ja kooskõlastamise uueks otsustamiseks kohustamist. Kaebuse põhjendused (täiendatud 04.04.2018) on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 1) Tondi tn 3 maja ei ole ajaloolise projekti kohaselt välja ehitatud ega asu miljööväärtuslikus piirkonnas. Majal ei ole muinsuskaitselist väärtust, mida kaitsma peaks. Kaebaja eesmärgiks on maja soojustada väljastpoolt kompleksselt ning viia maja energiatõhusus kaasaja nõuete tasemele, vähendades seeläbi energiakulusid. Heauskliku omanikuna on kaebajal õigustatud ootus, et ta saab oma vara hallata, parandada ja kohandada enda äranägemise järgi. Välispidiselt ja terviklikult maja soojustamisest keeldumine on põhjendamatu ning seab maja omaniku ebavõrdsesse olukorda võrreldes nendega, kelle omandile ei ole selliseid piiranguid seatud. 2) Vaidlusalused muinsuskaitse eritingimused on mitmeti tõlgendatavad ja ebaselged. Näiteks nenditakse vajadust fassaadi korrastada, kuid samas keelatakse teha seda terviklikult. Soojapidavuse tõstmiseks üksnes soovitatakse kasutada välisilmet mittemuutvaid lahendusi, millest võib järeldada, et välisilmet muutvad lahendused on teataval määral võimalikud. Samas lubatakse üksnes seestpoolt soojustamist. Väljastpoolt takutamise eelduseks on punktis 3 esitatud keeluga (s.o mitte eemaldada terve hoone voodrilaudu) vastuollu minemine. Lisaks tuleb eritingimuste kohaselt projektis teha ettepanekud soojapidavuse parendamiseks, mis võib tähendada ka hoone väljastpoolt soojustamist. Maja seestpoolt soojustamisel roomattidega ei ole võimalik säilitada peegelvõlvlagesid. Osaline seestpoolt soojustamine muudab puitmaja olukorra halvemaks. Fassaadi välispidine soojustamine ei pruugi muuta hoone gabariite ega välisilmet ning terviklik kordategemine parandaks linnaruumi kvaliteeti. Seevastu osalise restaureerimisega võib kaasneda pidev korrastamise vajadus, mis oleks kallis töö ning maja
2(5)
soojapidavus ei saavutaks kunagi kaasaegseid nõudeid. Muinsuskaitseamet ei korva kaebajale kõrgendatud kulusid maja kütmisele. 3) Põhjendamatu on lubada projekteerimis- ja ehitustöid teostada ainult ettevõtetel, kellel on Muinsuskaitseameti heakskiit.
6.Tallinna linn palub jätta kaebuse rahuldamata. TLPA poolt tellitud ja 13.03.2018 kooskõlastatud Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimused nr 32156 on kooskõlas muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 35 lg-ga 3 ning 04.07.2011 määrusega nr 14 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“. On tavapärane, et mälestiste soojustamisel ei ole lubatud kasutada välisilmet muutvaid lahendusi. Lubatud ja soovitav on hoone seestpoolt soojustamine, nt roomattidega ja võimaluse korral plankude vahede takutamine nii seest kui väljast. Mälestisele ei kehti tänapäevased energiatõhususe miinimumnõuded vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 62 lg 2 p-le 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et Tondi tn 3 puitelamu on kultuuriministri 18.12.2006 käskkirjaga nr 383 (punkt 5) tunnistatud arhitektuurimälestiseks ning registreeritud ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikus registris (nr 27852). Eelviidatud kultuuriministri käskkiri kehtib ning seega ei ole käesoleva kaebuse lahendamisel asjassepuutuvad kaebaja väited, et kõnealusel majal puudub muinsuskaitseline väärtus ja selle mälestiseks olemine ei ole põhjendatud. Praeguses asjas ei ole vaidluse all kultuuriministri 18.12.2006 käskkirja nr 383 õiguspärasus, st Tondi tn 3 elamu mälestiseks tunnistamise põhjendatus, vaid TLPA poolt 13.03.2018 kooskõlastatud Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimused nr 32156.
9.Mälestisel võib ehitada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva ehitamise projekti alusel (MuKS § 35 lg 1). Muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise uuringu, säilitamise, konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra sätestab kultuuriministri 04.07.2011 määrus nr 14 (MuKS § 35 lg 3). Eelviidatud sätetest tulenevalt peab enne mälestisel ehitus- või restaureerimistööde teostamist taotlema selleks muinsuskaitse eritingimused ning vastavaid töid võib teostada üksnes eritingimusi järgiva projekti alusel. Praegusel juhul on kaebaja taotlenud muinsuskaitse eritingimuste koostamist selleks, et teostada Tondi tn 3 elamu restaureerimistöid – soojustada hoone välispiirdeid, uuendada puidust välisvoodrit ning teostada siseruumide remont. Kaebaja vaidlustab Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimusi põhjusel, et nendes nähakse ette üksnes hoone soojustamine seestpoolt, kuid kaebaja eesmärgiks on hoone soojustada terviklikult välispidiselt ning seeläbi parandada maja energiatõhusust ja vähendada küttekulusid.
10.Kohus märgib, et MuKS § 16 lg 1 p 11 kohaselt on mälestise omanik muuhulgas kohustatud mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks. MuKS § 16 lg 22 sätestab, et remontimine käesoleva seaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile. MuKS § 40 lg-st 1 tulenevalt võib ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid teha ainult Muinsuskaitseameti loal ja tingimustel, mis tagavad mälestise, selle välisilme ja ümbritseva keskkonna säilimise.
3(5)
Eelpool viidatud sätetest nähtuvalt ei ole reeglina lubatav mälestise välisilmet muuta, st mälestise kogu ajalooline viimistlus ja detailid tuleb säilitada. Seetõttu ei võimaldatagi üldjuhul kinnismälestiste puhul fassaadide väljastpoolt soojustamist. Selleks, et tagada pärast ehitustöid Tondi tn 3 hoone välisilme säilimine, lubataksegi kaebajal vaidlustatud muinsuskaitse eritingimuste kohaselt maja soojustada üksnes seestpoolt. Nimetatud nõuet ei saa pidada meelevaldseks, arvestades, et eelpool viidatud sätetest tulenevate piirangute eesmärgiks on kokkuvõttes mälestise kui riigi kaitse all oleva kinnisasja kultuuriväärtuse kaitse. On ilmne, et efektiivsemalt aitab mälestise senise ilme säilimist tagada hoone seestpoolt soojustamine. Seevastu hoone terviklikult väljastpoolt soojustamisega kaasneks mälestise kahjustamise oht. Lisaks märgib kohus, et muinsuskaitse eritingimustes ei ole lõplikult kindlaks määratud, milline konkreetne ehituslik lahendus tuleks maja soojustamisel valida. Muinsuskaitse eritingimused sätestavad põhilised nõuded, millest tuleb mälestise restaureerimistööde tegemisel (sh maja soojustamisel) kinni pidada. Nii näevad vaidlusalused eritingimused küll ette, et maja võib soojustada ainult seestpoolt, kuid ei kohusta seejuures kasutama mingit kindlat soojustamise meetodit. Eritingimustes on maja seestpoolt soojustamise võimalike variantide ja soovitustena välja toodud soojustamine roomattidega või plankude vahede takutamisega. Tondi tn 3 elamu seestpoolt soojustamiseks kõige sobivam ja seejuures muinsuskaitse eritingimusi järgiv lahendus selgub aga täpsemalt ehitise restaureerimisprojekti koostamisel.
11.Arvestades asjaolu, et muinsuskaitse eritingimuste alusel alles koostatakse mälestise restaureerimisprojekt ning elamu seestpoolt soojustamise lõpplahendust pole kindlaks määratud, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad kaebaja väited ühe või teise soojustamise viisi ebasobivusest või teatud tööde tegemise tõttu maja seisukorra võimalikust halvendamisest. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalused eritingimused on mitmeti tõlgendatavad ja ebaselged. Neist nähtub üheselt, et puithoone tuleb säilitada terviklikult (st olemasolevates gabariitides), puitvooderduse amortiseerumise tõttu on lubatud osaliselt (s.o halvas seisus ja pehkinud osas) välimine voodrilaudis eemaldada ja asendada ning hoone soojapidavuse parandamiseks on lubatud seestpoolt soojustamine. Kohtule ei nähtu kaebuses esile toodud vastuolusid muinsuskaitse eritingimustes märgitud nõuete vahel, mille tõttu oleks välistatud Tondi tn 3 mälestise osas nõuetekohase restaureerimisprojekti koostamine.
12.Muinsuskaitse eritingimuste õiguspärasuse hindamisel ei ole asjassepuutuv, kas maja seestpoolt soojustamine oleks lõppkokkuvõttes kulukam kui välispidiselt terviklikult soojustamine, sh kõrgemate küttekulude läbi. Mõistetav on kaebaja soov parandada elamu energiatõhusust, et tagada väiksemad küttekulud. Siiski ei ole muinsuskaitse eritingimuste koostamisel kohustust arvestada sellega, milline ehituslik lahendus oleks soodsam ja meelepärasem kinnismälestise omanikule, vaid esmatähtis on ehitustööde teostamisel tagada maja algupärase ilme säilimine ja muinsuskaitselise väärtuse mittekahjustamine. Vastustaja on asjakohaselt viidanud ka EhS § 62 lg 2 p-le 1, mille kohaselt ei pea energiatõhususe miinimumnõudeid järgima üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt. Kohus märgib, et kaebajal ei ole küll lubatud energiatõhusust parandada hoone välisseinte soojustamise läbi, kuid see ei välista iseenesest energiasäästu saavutamist selliste tegevuste arvelt, mis hoone muinsusväärtusi ei kahjusta. Vaidlusaluste eritingimuste punkt 4 näeb ette, et koostatavas projektis tuleb teha ettepanekud maja soojapidavuse parendamiseks. Restaureerimisprojekti koostamisel tuleb seega sobivaima ja muinsuskaitse nõuetega kooskõlas oleva soojustamise meetodi valikul lähtuda muuhulgas sellest, et Tondi tn 3 elamu soojapidavus muutuks võimalikult efektiivseks. Ka hoone seestpoolt soojustamise korral ei ole välistatud
4(5)
küttekulude vähenemine. Siiski tuleb kaebajal arvestada, et mälestise restaureerimise eesmärgiks ei saa olla võimalikult suure energiasäästu saavutamine, vaid igasuguse ehitustegevuse sihiks on ennekõike tagada mälestise säilimine ja seeläbi kultuuriväärtuse kaitse.
13.Vaidlust ei ole, et hoone mälestiseks tunnistamisega kaasnevad omandikitsendused ning sellise hoone omanik peab arvestama, et iga ehitusliku tegevuse peab eelnevalt pädevate asutustega kooskõlastama ja järgima selleks ettenähtud nõudeid. Kahtlemata on kinnismälestise hooldamine seotud teatavate piirangutega ja teatud juhtudel ka suuremate väljaminekutega võrreldes tavaolukordadega. Selliste asjaoludega on aga võimalik igaühel arvestada juba kinnismälestise omandamisel. Olukorras, kus kaebaja otsustas omandada Tondi tn 3 elamu kaasosa ajal, mil see oli juba aastaid tagasi tunnistatud mälestiseks, ei saa tal olla õigustatud ootust selle parendamiseks ja kohandamiseks enda parima äranägemise järgi, nagu kaebaja ekslikult leiab. Muinsuskaitselistel kitsendustel kinnisomandi kasutamise suhtes on legitiimne eesmärk – kultuuriväärtuste kaitse – ning need ei muuda Tondi tn 3 kinnistu suhtes ehitustegevust võimatuks. Mälestise hooldamisega kaasnevate kulutustega seoses selgitab kohus, et mälestise omanik või valdaja võib mälestise hooldamiseks ja mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks taotleda toetust riigieelarvest või valla- või linnaeelarvest (MuKS) § 29 lg-d 3 ja 31). Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest on samuti alusetud, kuna kaebaja ei ole võrreldav isikutega, kes omavad muinsuskaitse alla mittekuuluvat hoonet. Kui ehitis ei ole mälestiseks tunnistatud ega asu muinsuskaitsealal, siis ongi selle omanikul üldjuhul õigus teostada erinevaid ehitisega seotud hooldustöid enda valitud viisil, kuna sellisel juhul ei ole ette nähtud muinsuskaitselisi piiranguid. Teisisõnu on muinuskaitsealuste kinnisasjade omanike ja muinsuskaitse alla mittekuuluvate kinnisasjade omanike ebavõrdne kohtlemine õigustatud.
14.Kaebaja heidab kaebuses ette ka seda, et muinsuskaitse eritingimustest lähtuvalt on projekteerimis- ja ehitustöid lubatud teostada üksnes ettevõtetel, kel on Muinsuskaitseameti tegevusluba. Kohus märgib, et selline loakohustus tuleneb MuKS § 36 lg 1 p-dest 1 ja 4, millede kohaselt peab ettevõtjal, mittetulundusühingul või sihtasutusel, samuti töid juhtival vastutaval spetsialistil olema tegevusluba mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimise ja restaureerimise projekti koostamiseks; samuti mälestise ning UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud objektil asuva ehitise konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleneb Muinsuskaitseameti tegevusloa nõue seadusest ning muinsuskaitse eritingimused on ka selles osas õiguspärased.
15.Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et TLPA poolt 13.03.2018 kooskõlastatud Tondi tn 3 elamu muinsuskaitse eritingimused nr 32156 on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.