Tartu Halduskohus Kadri Palm 28. märts 2019, Jõhvi 3-19-84 A.B. kaebus Viru Vangla 12. novembri 2018. a käskkirja nr 64/296-1 tühistamiseks Kaebaja – A.B., esindaja Valeriy Gimaev Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.B. kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. aprillil 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-84
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 12. novembri 2018. a käskkirjaga nr 6-4/296-1 kinnipeetav A.B. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl-d 3-4).
2.A. B. esindaja esitas 12. novembri 2018. a käskkirja peale vaide (tl 33). Viru Vangla jättis
17.detsembri 2018. a vaideotsusega nr 6-12/599-2 A.B. vaide rahuldamata (tl-d 5-6).
3.A.B. esitas 15. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 12. novembri 2018. a käskkirja nr 6-4/296-1 tühistamist (tl-d 1-2).
4.Tartu Halduskohus võttis 16. jaanuari 2019. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 9).
5.Viru Vangla lõpetas 12. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/42-1 A.B. suhtes 12. novembri 2018. a käskkirjaga nr 6-4/296-1 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud (tl 16).
6.Viru Vangla taotles 13. veebruaril 2019 menetluse lõpetamist (tl 15).
7.Tartu Halduskohus jättis 14. veebruari 2019. a määrusega rahuldamata vastustaja taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks (tl 20).
8.Viru Vangla esitas 28. veebruaril 2019 vastuse kaebusele ning taotluse kaebaja ja tema esindaja eemaldada menetlustoimingutelt, mis seonduvad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oleva teabe töötlemisega, samuti kaebaja ja tema esindaja tutvumisvõimaluse piiramist selle teabe osas (tl 22).
9.Tartu Halduskohus tutvus 6. märtsil 2019 Viru Vangla 12. novembri 2018. a ettekande nr 6-20/5067-1 aluseks oleva infoga (menetlustoimingu protokoll, tl 37). Tartu Halduskohus kuulutas 12. märtsi 2019. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks, s.o käesoleva asju juurde kuuluva, kuid Viru Vangla valduses oleva informatsiooni osas, mis oli Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti Oleg Morozovi 12. novembri 2018. a ettekande nr 6-20/5067-1 koostamise aluseks (resolutsiooni p 1, tl 38). Ühtlasi piiras kohus kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda resolutsiooni p-s 1 nimetatud informatsiooniga ning saada vastavat informatsiooni sisaldavatest dokumentidest ärakirju.
10.Kaebaja esindaja esitas 15. märtsil 2019 kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl-d 40-46). Vastustaja leidis 22. märtsi 2019. a vastuses, et kaebaja esindaja on ekslikult märkinud menetluskuluks ka vaidemenetluses tehtud kulud (tl 47).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebaja taotleb Viru Vangla 12. novembri 2018. a käskkirja nr 6-4/296-1 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
11.1.Vaidlustatud haldusakt on põhjendatud kahtluse olemasolu osas napisõnaline. Vangla ei ole esitanud veenvaid väiteid selle kohta, et kaebaja võib lähitulevikus ohustada vangla julgeolekut. Samuti ei nähtu tõendi allikad, millele oletus tugineb. Pelgalt umbmäärase kahtluse alusel ei saa kaebaja suhtes ränki meetmeid võtta.
3-19-84
11.2.Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust. Ei ole välja toodud, milliseid õigusrikkumisi võib kaebaja organiseerida, milles võib seisneda vangla julgeoleku ohustamine (kas ametnike ründamine, vara kahjustamine vms). Põhjendatud kahtluse puudulik sisustamine käskkirjas võiv tekitada olukordi, kus vangla poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine muutub kontrollimatuks. Peavad esinema objektiivsed asjaolud, millest tulenevalt järelevalvet teostav asutus saaks hinnata põhjendatud kahtluse olemasolu.
11.3.Vaidlustatud käskkirja kohaselt on olemas muu dokument, milleks on teabe- ja uurimisosakonna 12. novembri 2018. a ettekanne nr 6-20/5067-1, mis sisaldab vaidlustatava käskkirja põhjendusi. Ettekandest tulenevalt tegeleb kaebaja raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võivad olulisel määral ohustada vangla julgeolekut. Ka selline põhjendus on väga napisõnaline ning ei võimalda jõuda järeldusele, et kaebaja puhul esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja tegevus võib ohustada vangla julgeolekut.
12.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.
12.1.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et vanglale sai teatavaks informatsioon, mille kohaselt kaebaja võis olla seotud vangla julgeolekut ohustava kuriteo organiseerimisega. Vanglal oli kohustus sellele reageerida. Vangla reaktsioon oli vajalik ning kohaldatud abinõud olid adekvaatsed.
12.2.Asjaolu, et vaidlusaluses käskkirjas ei olnud põhjendused kajastatud, oli tingitud õiguslikust asjaolust – tegemist on piiratud tasemel salastatuks tunnistatud teabega, millele kaebajal puudub riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 26 lg 1 kohane juurdepääsuõigus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Käesolevas asjas on A.B. esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla
12.novembri 2018. a käskkirja nr 6-4/296-1 tühistamist.
14.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
15.Viru Vangla kohaldas 12. novembri 2018. a käskkirjaga nr 6-4/296-1 alates 12. novembrist 2018 kinnipeetav A.B. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, sh täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni piirati kinnipeetava käimist taasühiskonnastavates programmides ja tööl (vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisnes spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingis ka lukustatud osakonna eripära (VangS § 69 lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega (VangS § 69 lg 2 p 4) (tl 3p).
16.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku
3-19-84 vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.
17.VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1-4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
18.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
19.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
20.Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist A.B. suhtes kahel alusel: 1) raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja 2) vangla julgeoleku tagamiseks.
21.Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal,
3-19-84 et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
22.Vastuses kaebusele tunnistas vangla, et vaidlusalune käskkiri oli faktiliste põhjenduste osas napp, kuid käskkirjas oli siiski viide selle andmise faktilisele alusele, milleks on Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna käsutuses olev informatsioon. Vaidlusaluses käskkirjas ei olnud julgeolekuabinõude kohaldamise põhjendused kajastatud, kuid see oli tingitud õiguslikust asjaolust. Nimelt oli tegemist piiratud tasemel salastatuks tunnistatud teabega, millele kaebajal puudub RSVS § 26 lg 1 kohane juurdepääsuõigus (tl 22p).
23.Asja materjalidest, täpsemalt Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna 12. novembri 2018. a ettekandest nr 6-20/5067-1, nähtub, et kaebaja tegeleb raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võivad olulisel määral ohustada vangla julgeolekut (tl 23). Kohtu hinnangul on vangla huvi kahtlemata vältida uusi konflikte, kuna see ohustab lisaks kaebaja enda julgeolekule vangla üldist julgeolekut.
24.Viru Vangla tutvustas 6. märtsil 2019 kohtunikule 12. novembri 2018. a ettekande nr 620/5067-1 aluseks olevat infot, millele Viru Vangla on tuginenud, kohaldades kaebajale
12.novembri 2018. a käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid (tl 37). Kohus on 12. märtsi 2019. a määrusega kuulutanud menetluse osaliselt kinniseks, s.o käesoleva asja juurde kuuluva, kuid Viru Vangla valduses oleva informatsiooni osas, mis oli ettekande nr 6-20/5067-1 koostamise aluseks. Kohus piiras kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda nimetatud informatsiooniga (tl 38). Kohus leidis, et on põhjendatud piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda toimiku juurde kuuluva, kuid mujal säilitatava tõendiga ja saada sellest ärakirju, kuivõrd kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub kaebajal ja tema esindajal 12. novembri 2018. a ettekande nr 6-20/5067-1 koostamise aluseks olnud informatsioonile juurdepääsuõigus (RSVS § 25 lg 1, § 26 jj). Sellises olukorras puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigustest. Tegemist on minimaalse võimaliku piiranguga, mis tagab riigisaladuse kaitse. Kaebajal oli võimalik 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määrus vaidlustada. Kaebaja esindaja sai 12. märtsi 2019. a määruse kätte samal päeval. Seega oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks 27. märts 2019. Kuna kaebaja määrust ei vaidlustanud, on see määrus jõustunud.
25.Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tuli otsustada kiiresti, ei olnud vanglal võimalik koguda lisatõendeid kaebajast lähtuva ohu väljaselgitamiseks. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et teave viitas sellele, et kaebaja tegeleb raskete õigusrikkumiste organiseerimisega, mis võisid olulisel määral ohustada vangla julgeolekut. Kaebaja käitumisviis ei ole vangistuse üldisi eesmärke järgides aktsepteeritav. Kaebaja käitumine võis mõjutada ka teisi kinnipeetavaid. Seetõttu oli kaebaja isoleerimine teistest kinnipeetavatest põhjendatud.
26.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude
3-19-84 kohaldamise vajadust mõjutada. Viru Vangla 12. novembri 2018. a ettekande koostamise aluseks olnud info andis kohtu hinnangul vanglale aluse jõuda järelduseni, et kinnipeetava enda, kaaskinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks oli vajalik kaebajat edasi hoida teistest kinnipeetavatest eraldi lukustatud kambris. Kohus on seisukohal, et julgeolekuabinõude kohaldamise kaalumisel arvestati kõiki olulisi asjaolusid ja huve.
27.Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).
28.Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Viru Vangla
12.novembri 2018. a käskkiri nr 6-4/296-1 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja pole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist kaebajalt, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.