lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-547/4

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 26.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-547/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2019, Tartu

Haldusasja number Haldusasi

3-19-547 Sergei Olari (Olar) kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Sergei Olari kaebus. Jätta menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Tõlkida määrus kaebajale vene keelde.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sergei Olar esitas 25. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Kaebusest ja sellele lisatud riigi õigusabi taotlusest ilmneb, et kaebaja on pöördunud korduvalt Riigikogu liikmete poole ja saanud vastused 19.04.2017 nr 2-8/17-15/2 (21.03.2017 pöördumisele), 21.04.2017 nr 4-18/17/-50/2 (22.03.2017 pöördumisele) 19.09.2017 nr 4-18/17-106/2 (28.06.2017 pöördumisele) ning 29.01.2018 nr 4-18/17-106/4 (27.12.2017 pöördumisele). Kaebaja märgib: „Hiljutise ajani olin ma profülaktika ja julgeolekukomitee esimehe vastustega rahul, aga viimasel ajal hakkasin kahtlema komisjoni esimehe Raivo Aeg’i poolt kasutusele võetud meetmete seaduslikkuses, kas ta tegi kõik võimaliku, et lõpetada KAPO ametnike ebaseaduslik tegevus krim. asjas 14913000014, ja võimalik, et ta oli tahtlikult tegevusetu KAPO ametnike seadusetuse ennetamiseks krim. asjas 14913000014, osutades, et ei saa sekkuda, kuigi ametnike rikkumiste ja kuritegude asjaolusid kirjeldasin talle üksikasjalikult ülal nimetatud neljas kirjas.“ ning „Samuti saatsin Viru vanglast Riigikokku kaebused KAPO ja riigiprokuratuuri ametnike ebaseadusliku tegevuse peale: parlamendi liikmele Mart Helmele – 01.04.2018 ja 08.05.2018, aga samuti parlamendi liikmele V. Velmanile – 04.06.2018. Nende käest ei ole ma üldse mitte mingisugust vastust saanud.“ Kaebaja on seisukohal, et parlamendi liikmed ei teinud kõike nendest sõltuvat, et võtta ebaseadusliku tegevuse eest vastutusele KAPO ja Riigiprokuratuuri ametnikud, kes viisid läbi kriminaalasja nr

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

14913000014 (kohtuasi nr 1-16-1036) menetluse ja panid uurimise ajal toime erinevaid rikkumisi ning kuritegusid. Riigikogu liikmed piirdusid kaebaja arvates formaalsete vastustega, et ei saa midagi teha ning kohtu tegevusse mitte sekkuda, aga Mart Helme ja Vladimir Velman ignoreerisid üldse tema kaebusi ja taotlusi. Kaebaja palub halduskohtul kontrollida, kas Raivo Aegi, Mart Helme ja Vladimir Velmani kirjalikud vastused ja tegevus (tegevusetus) ülal kirjeldatud olukorras oli seaduslik; kontrollida, kas M. Helme ja V. Velmani poolt kirjadele vastamata jätmine ja kaebaja taotluste täitmata jätmine oli seaduslik; kohustada M. Helmet ja V. Velmani kaebajale kirjalikult vastama ja täitma oma kohustusi vastavalt kaebaja esitatud avaldustele.

2.Kohus mõistab esitatud kaebuse põhjal, et kaebaja sooviks on lasta kohtul kontrollida Riigikogu liikmete tegevuse õiguspärasust kaebaja taotluste lahendamisel ja neile vastamisel. Kaebaja on soovinud, et Riigikogu liikmed kontrolliksid Kaitsepolitsei ja Riigiprokuratuuri ametnike tegevuse õiguspärasust tema kriminaalasja 14913000014 (kohtuasi nr 1-16-1036) menetlemisel. Kaebaja peab kohtu arvates silmas eelkõige julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni1 (esimees Raivo Aeg) tegevust. Põhiseaduse § 71 lg-st 2 tulenevalt võib Riigikogu moodustada komisjone, mis on Riigikogu tööorganiteks. Selliseks komisjoniks on ka erikomisjonid, sh julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 19). Komisjonide eesmärk on Riigikogu töövõime tagamiseks ja töökoormuse jaotamiseks erinevate ülesannete täitmine2. Komisjonid on Riigikogu poliitilised organid, kes aitavad ellu viia Riigikogule kui seadusandliku võimu organile pandud kohustusi, kuid nad ei tee haldusotsustusi, mis võiksid luua üksikisikutele õigusi või kohustusi, neid muuta ega lõpetada. Kohus leiab, et kaebajal puudub õigus vaidlustada halduskohtus Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni tegevust selle õiguspärasuse hindamiseks. Kaebajal ei saa ilmselgelt olla ka subjektiivset õigust sellele, et kohus kohustaks Riigikogu erikomisjoni liikmeid kindlal viisil käituma. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei saa erikomisjoni tegevus riivata kaebaja õigusi ning kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
3.Kaebaja on vaidlustanud ka Riigikogu liikmete M. Helme ja V. Velmani tegevust tema kirjadele vastamata jätmisel. HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Isegi, kui kohus peaks pidama kaebaja kirjadele vastamata jätmist õigusvastaseks, ei saavutaks kaebaja kirjadele vastamata jätmist vaidlustades oma eesmärki – kriminaalasja menetlejate tegevuse õiguspärasuse kontrolli. Kaebajal on olnud võimalus vaidlustada menetlejate tegevust kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korras. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hetkel Riigikohtus lahendamisel kaebaja riigi õigusabi taotlus teistmisavalduse esitamiseks kriminaalasjas nr 1-16-1036. Juhul, kui kriminaalasja menetlejad on tekitanud kaebajale oma tegevusega kahju, oleks sellise kahju hüvitamist võimalik taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus alusel

Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjon/ Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=78&p=71

5.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub ka sisuline vajaduse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
6.Kaebaja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus jätab ülaltoodut arvestades kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja