Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-1347 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1347 Vastavalt arvele nr 20160229-2 teostas Umbrella Ehitus OÜ Kullamäe 1 ja Siimu 1 kinnistute piiride võsast puhastuse ja kinnistute alusvõsast puhastuse. Tehingu sisu nähtub lepingust ning hinnapakkumises on ära toodud tööde sisu ja maksumus. Samuti on olemas raiepiletite koopiad, kinnistute kaart ja asendiplaan. Kaebaja ei tegelenud töötajate transportimisega ega tea, millised Umbrella Ehitus OÜ töötajad töid teostasid. Hinnapakkumine on lepingust hilisema kuupäevaga, sest esialgu lepiti hind kokku suuliselt. Arve nr 20160229-3 kohaselt teostas Umbrella Ehitus OÜ ehitustöid Suur-Sõjamäe 10a objektil. Esitatud on leping ning hinnapakkumine, kus on ära toodud kõikide tööde loetelu ja hinnad. Lepingus on fikseeritud tööde teostamise aeg, poolte kohustused, materjalide tarnete, konteinerite, tööriistade ja kvaliteedi nüansid. Töövõtja esitas ka tööohutusplaani, kus on fikseeritud tööde võimalikud riskid ja tööde teostaja. Asjaolu, et tööde kohta akti ei tehtud, tuleneb sellest, et tööd valmisid õigeaegselt, lisatöid ei olnud ning ülevaatusel puudusi ei esinenud. Ühiku „komplekt“ kasutamises ei ole midagi eksitavat. Vastavalt arvetele nr 20160429-3 ja 20160531-2 teostas Umbrella Ehitus OÜ Kärberi tn 29 lasteaiahoone välisfassaadi korrastustöid. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, hinnapakkumises on ära näidatud fassaadi soojustuse kogus ja ühiku maksumus. Pakkumise koostamise aluseks oli projektdokumentatsioon, mille seletuskirjas olid üksikasjad põhjalikult lahti kirjutatud. Umbrella Ehitus OÜ arvetel ja aktides kajastatud tööd nähtuvad kaebaja ehitustööde päevikust. Töid teostas viis inimest. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et tehingute mittetoimumist tõendab allkirjadega tööohutusplaani puudumine. Tööohutusplaani ei esitatud, sest objekti soojakusse murti sisse. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et isikute ütlused on vastuolulised. Vastuolud on tingitud ajafaktorist. VV, OO ja SS kinnitavad, et töötasid 2016. a-l Umbrella Ehitus OÜ-s. Asjaolu, et töötajad ei mäleta pommivarjendi ja löövi koristust, võib tuleneda objekti aadressi puudumisest, küsimuste ebatäpsusest või küsimuse puudumisest. Kärberi 29 fassaaditöödega seonduvalt ei ole töötajate ütlused samuti vastuolulised. Villa paigaldamise, tüübeldamise ja armeerimise puhul ongi tegemist fassaadi soojustamisega. Sõna „lööv“ kasutas Valukoja 25 objekti osas kaebaja ise, eristamaks laopinda suures hoones. SS ei keeldunud ütluste andmisest, vaid teda küsitlenud inimesed ei rääkinud vene keelt. Umbrella Ehitus OÜ ei olnud mittetegutsev ettevõte. LL selgituste kohaselt ei deklareerinud äriühing tehinguid õigeaegselt, kuna ettevõttel olid varasemast perioodist laekumata tuludest tingituna rahalised raskused. Juhatuse liikme ja omaniku vahetus ei tähenda, et ettevõte oli varasemalt mittetegutsev. Vastustaja on põhjendamatult tuginenud Umbrella Ehitus OÜ krediidireitingule. Tehingute mittetoimumist ei tõenda asjaolu, et isikud on mingitel perioodidel töötanud kaebaja juures või kaebaja alltöövõtjate juures.

3-17-1347 näidatud tööde teostamine ei ole töötajateta võimalik. Majandustegevuse puudumisele viitab muu hulgas äriühingu pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt võetakse äriühingu kontole laekunud summadest 50% kohe sularahas välja ja ülejäänud 50% kantakse edasi teise äriühingu kontole. Kuigi töötasu deklareerimata jätmise ja arvele laekunud summade sularahas väljavõtmise põhjuseks võib olla töötajatele töötasu maksmine sularahas seda deklareerimata ja sellelt makse tasumata (töötajate registri (TÖR) andmetel oli Umbrella Ehitus OÜ-l kontrollitaval perioodil 22 töötajat ning 2016. a mais on äriühing töötajate nimed ja töötasud deklareerinud ja maksud tasumata jätnud), ei ole see antud juhul maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel eluliselt usutav. Ka muud tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitavad maksuhalduri järeldust, et arved olid fiktiivsed. Esineb põhjendatud alus kahtluseks, et juriidilisi isikuid, kelle vahel dokumentidest nähtuvalt vaidlusalused tehingud vormistati, kontrollisid samad füüsilised isikud sõltumata sellest, kes oli esindajana kantud äriregistrisse. Sellele, et Umbrella Ehitus OÜ tegevust ei kontrollinud LL, viitab asjaolu, et ta ei olnud maksuhaldurile selgitusi andes kursis äriühingu igapäevase tegevusega, ta ei olnud teadlik äriühingu töötajaskonnast, ei osanud selgitada arvete sisu, hinna kujunemist ega kirjeldada ühtegi objekti. Hiljem esitas LL täiendava selgituse tööde teostajate kohta, kuid arvestades asjaolu, et ta ei mäletanud vaid mõned kuud pärast tehingute toimumist vaidlusaluste tehingute kohta õieti midagi, ei ole selline üksikasjade meenumine poolteist aastat pärast tehingute toimumist usutav. Pigem näitab LL 04.05.2017 selgituse esitamine pärast kaebajale kontrollakti koostamist seda, et kaebajal olid LL-ga isiklikul tasandil head suhted. Vaidlus puudub selles, et OO, SS ja VV, kes on kinnitanud töötamist vaidlusalustel objektidel, on varasemalt olnud kaebaja või temaga seotud isikute töötajad. Töötajate üheaegne liikumine ühest kaebajaga seotud äriühingust teise viitab sellele, et Umbrella Ehitus OÜ ei olnud vaidlusalustel objektidel töid teinud isikute tegelik tööandja ning töötajad oli kaebaja kontrolli all. Seda, et kaebajal oli teatav võim oma tehingupartneri üle, kinnitab ka asjaolu, et kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Umbrella Ehitus OÜ töötaja VV ei teavitanud Kärberi 29 objektil toimunud sissemurdmisest ja tööriistade vargusest mitte oma tööandjat, vaid kaebaja juhatuse liiget VV, keda ta nimetas oma ülemuseks. Kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et Umbrella Ehitus OÜ pangakontolt välja võetud sularaha oleks liikunud tagasi kaebaja või mõne temaga seotud isiku kätte, annavad tuvastatud asjaolud aluse põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et Umbrella Ehitus OÜd kontrollisid tegelikult kaebaja või temaga seotud isikud. Tehingute mittetoimumist tõendavad vastuolud isikute seletustes. Näiteks on LL selgitanud, et arvete nr 20160229-2 ja 20160229-3 tasumine toimus sularahas kaebaja initsiatiivil. Samas on kaebaja juhatuse liige VV väitnud, et see toimus Umbrella Ehitus OÜ soovil. Hilisemalt selgitas kaebaja aga, et sularahas arveldamine oli tema ettepanek, sest ta soovis kasutada äriühingu kassas olevat sularaha. Ei ole usutav, et kaebajale kui sularahas tasujale polnud selge, kelle soovil ta pidi maksma 25 732,80 eurot sularahas. Vastuolulised on tehingupoolte selgitused ka töötajate transpordi korraldamise osas Kullamäe 1 ja Siimu 1 kinnistutele. LL väitis, et transport oli korraldatud kaebaja poolt, kaebaja on transpordi korraldamist eitanud. Õige pole kaebaja seisukoht, et tehingute kohta vormistatud dokumendid on piisavalt täpsed, et tuvastada tehingute tegelik sisu. Umbrella Ehitus OÜ on Valukoja tn 25 objekti osas esitanud 29.02.2016 arve nr 20160229-4, kus teenus nimetuseks on märgitud üldsõnaliselt „löövi koristus“ ning Valukoja tn äärse pommvarjendi kohta 31.03.2016 arve nr 20160331-2, kus teenuse nimetuseks on „pommivarjendi koristustööd“. Arvetel pole ühtegi viidet, millest nähtub tööde täpsem sisu, hinna kujunemine, maht jne. Arvel nr 20160229-4 pole märgitud ka perioodi, millal teenust osutati. Umbrella Ehitus OÜ pole teostatud töid millegagi dokumenteerinud. 4(7)

3-17-1347 Tööde kohta Kullamäe 1 ja Siimu 1 kinnistutel on Umbrella Ehitus OÜ esitanud 29.02.2016 arve nr 20160229-2 ning 28.01.2016 hinnapakkumise. Samuti on esitatud 20.01.2016 leping, mille kohaselt teostab Umbrella Ehitus OÜ eelnimetatud kinnistutel piirisihtide võsast puhastuse ning kogu metsa ulatuses alusvõsa raie ning tööd sisaldavad „sobivat tööjõudu ja kõiki töövahendeid eduka töö teostuseks“. Hinnapakkumise alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas kujunes teenuse hind. Tehingu toimumist kinnitavate tõendite kogum on puudulik ning ei ole kontrollitav, kas Umbrella Ehitus OÜ oli tegelikuks tööde teostajaks. Seda, kes kinnistutel võsapuhastust teostasid, ei tea keegi tehinguga seotud isikutest, lisaks on vastuolulised poolte selgitused töötajate transpordi korraldamise osas. Eluliselt usutav ei ole kaebaja selgitus, et esialgu lepiti hinnas kokku suusõnaliselt ja sõlmiti leping ning kirjalik hinnapakkumine esitati pärast seda. Suur-Sõjamäe 10a objektil tööde teostamise kohta on Umbrella Ehitus OÜ esitanud kaebajale 29.02.2016 arve nr 20160229-3, 20.01.2016 hinnapakkumise ning 24.01.2016 tööohutusplaani. Samuti on kaebaja ja Umbrella Ehitus OÜ vahel 24.01.2016 sõlmitud leping Suur-Sõjamäe 10a hoone siseruumide remonditööde teostamise kohta. Eelnimetatud dokumendid on pealiskaudsed. Hinnapakkumine ei sisalda endas lahti seletatuna hinna kujunemist. Sealt nähtub tööde loetelu, kuid ruutmeetrid on välja toodud vaid osade tööde osas. Mitmetel töödel on mahu arvestamise aluseks komplekt, mis ei anna mingit aimu tegeliku töömahu kohta. Kui ei ole teada, kas näiteks kiviseina lammutus mahus „kompl“ sisaldab endas kiviseina ruutmeetreid, tööliste töötunde või veel midagi muud, ei ole selle põhjal võimalik teha järeldusi tööde sisu osas. Põrandate lammutuse osas ei ole mahu ühikut üldse märgitud. Asjaolu, et tehingupooled ei pidanud vajalikuks fikseerida tehtud ja üleantud töid, viitab sellele, et tehingu kohta koostatud dokumendid ei omanud poolte vahelistes suhetes sellist tähendust, nagu need tavapärase alltöövõtu puhul omada võiksid. Kärberi 29 objekti puhul on Umbrella Ehitus OÜ poolt kaebajale väljastatud 31.05.2016 arvel nr 20160531-2 ja 29.04.2016 arvel nr 20160429-3 tehtud tööde maht kajastatud üldsõnaliselt komplektina. Seda, mida komplekt endast kujutab, ei selgu Umbrella Ehitus OÜ poolt 04.04.2016 koostatud hinnapakkumisest ega arvetel viidatud aktidest. Seega pole võimalik kontrollida, kuidas kujunes teenuse hind. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et teostatud tööde aktid ei ava tehingute tegelikku sisu, sest arvetel ja aktidel kajastatud tööde loetelu erineb, puudub info kulunud töötundide kohta. Ehituspäevik on koostatud puudulikult. Seal kajastub küll Umbrella Ehitus OÜ nimi, kuid tööjõu lahtris ei ole märgitud töid teostanud isikute nimesid. Tuvastatud asjaolud kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et Umbrella Ehitus OÜ pole vaidlusalustel arvetel kajastatud töid teostanud ning kaebaja oli sellest teadlik. Seega ei olnud kaebajal õigust Umbrella Ehitus OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (nt ehitustööde eest), kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Seega esineb ka käesoleval juhul alus kogu väljamakse maksustamiseks tulumaksuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1347 Halduskohus leidis ekslikult, et äriühinguid kontrollisid samad füüsilised isikud, et kaebajal olid isiklikul tasandil head suhted LL-ga, et töötajate üheaegne liikumine ühest äriühingust teise tõendab kaebaja kontrolli all tegutsemist. Jääb selgusetuks, millised äriühingud ja milliste tõendite alusel on kaebajaga seotud. Kohus andis väära tähenduse sellele, et VV teavitas vargusest VV, mitte aga oma tööandjat. Kohus jättis seejuures tähelepanuta VV poolt kohtuistungil antud selgituse, et VV viibis objektil peatöövõtja esindajana, s.o isikuna, kes vastutas objekti valmimise eest. Seega oli VV teavitamine igati loomulik. Muus osas koosneb apellatsioonkaebus halduskohtule 26.06.2017 esitatud kaebuse ning 08.05.2018 esitatud täiendava seisukoha taasesitamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(7)

3-17-1347 nende sisu on koostatud üksnes kontrollakti väidete ümberlükkamiseks ning ei kajasta tegelikult aset leidnud sündmusi. Ka väidetavalt Umbrella Ehitus OÜ-s töötanud töötajate seletused maksuhaldurile on tööandja isiku ja töö sisu suhtes ebaselged. Kuna seletuste andmise juures oli vene keelt valdav maksuhalduri töötaja, on alusetu kaebaja väide, et seletuste sisu on tingitud keelebarjäärist. VV nimetab Umbrella Ehitus OÜ-ga seoses LL (L), OO aga EE (E) nime. VV, OO ja SS on kirjeldanud üksnes oma töötamist Kärberi tn 29 fassaaditöödel. Keegi töötajatest pole rääkinud võsa lõikamisest või pommivarjendi ja löövi koristamisest. Hilisemad ütlused ei ole usaldusväärsed.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.