Maksuõigus › Maksuotsused

tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustada tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksuga. Maksuhalduri seisukoht tugineb kokkuvõttes alljärgneval: 1) tehingute kohta koostatud dokumentatsioon on üldsõnaline, vastuoluline ja puudulik; 2) tehingupartnerite juhatuse liikmete seletused on vastuolulised, üldsõnalised ega ole kontrollitavad; 3) Umbrella Ehitus OÜ endine juhatuse liige H.L. ei olnud teadlik oma töötajaskonnast ega osanud selgitada arvete sisu; 4) Umbrella Ehitus OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus; 5) Umbrella Ehitus OÜ töötajad on olnud varasemalt Lakorda Holding OÜ töötajad; 6) Lakorda Holding OÜ teostas tehinguid Umbrella Ehitus OÜga olenemata taustakontrolli negatiivsest tulemusest; 7) tehingupooled on varasemast ajast tuttavad ning seotud ärialaste suhetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

tööriistade ja kvaliteedi nüansid. Töövõtja esitas ka tööohutusplaani, kus on fikseeritud tööde võimalikud riskid ja tööde teostaja. Asjaolu, et nende tööde kohta akti ei tehtud, tuleneb sellest, et tööd valmisid õigeaegselt, lisatöid ei olnud ning ülevaatusel puuduseid ei esinenud. Ühiku „komplekt“ kasutamises ei ole midagi eksitavat. 3.1.5 Arvete nr 20160429-3 ja 20160531-2 kohaselt teostas Umbrella Ehitus OÜ Tallinnas, Kärberi 29 lasteaiahoone välisfassaadi korrastustöid vastavalt aktidele. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, hinnapakkumises on ära näidatud fassaadi soojustuse kogus ja ühikumaksumus. Pakkumise koostamise aluseks on projektdokumentatsioon, mille seletuskirjas on üksikasjad põhjalikult lahti kirjutatud. Kaebaja ehitustööde päevikust nähtuvad Umbrella Ehitus OÜ arvetes ja aktides kajastuvad tööd, et peatöövõtja on kaebaja ja alltöövõtja Umbrella Ehitus OÜ ning töid teostas viis inimest. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et allkirjadega tööohutusplaani puudumine tõendab tehingute mittetoimumist. Tööohutusplaani ei esitatud seetõttu, et objekti soojakusse murti sisse. 3.2 Põhjendamatu on seisukoht, et isikute ütlused on vastuolulised. Isikute erinevad selgitused selle kohta, kelle initsiatiivil toimus arvete nr 2016229-2 ja 20160229-3 sularahas tasumine, on tingitud ajafaktorist ning sellest, et asjaosaliste vahel toimus vestlus tasumise viisi kohta mitmeid kordi. V. B., I. O. ja S. Š. kinnitavad, et töötasid 2016 Umbrella Ehitus OÜ-s. Asjaolu, et töötajad ei mäleta pommivarjendi ja löövi koristust, võib tuleneda objekti aadressi puudumisest, küsija poolsete küsimuste ebatäpsusest või küsimuse puudumisest. Kärberi 29 fassaaditöödega seonduvalt ei ole töötajate ütlused samuti vastuolulised. Villa paigaldamise, tüübeldamise ja armeerimise puhul ongi tegemist fassaadi soojustamisega. Sõna „lööv“ kasutas Valukoja 25 objekti osas kaebaja ise eristamaks laopinda suures hoones. Otsitud on vastustaja seisukoht, et sõna „lööv“ tähenduse mitteteadmine näitab, et Umbrella Ehitus OÜ ei olnud tööde teostaja. Samuti on põhjendamatu seisukoht, et H.L.i ütlused on ebausaldusväärsed, sh väide, et isik ei olnud teadlik oma töötajaskonnast ega suutnud selgitada kinnistute paiknemist. Väikesed vastuolud isikute ütlustes või kohatine vähene asjaolude mittemäletamine ei muuda ütlusi ebausaldusväärseks. S. Š. ei keeldunud ütluste andmisest, vaid teda küsitlenud inimesed ei rääkinud vene keelt. 3.3 Täitja ei olnud mittetegutsev ettevõte. H.L.i selgituste kohaselt ei deklareerinud Umbrella Ehitus OÜ tehinguid õigeaegselt, kuna ettevõttel oli varasemast perioodist laekumata tuludest tingituna rahalised raskused ning kuigi loodeti, et uued tööd katavad puudujäägi ära, see nii ei läinud. Deklaratsioonid on hilisemalt siiski esitatud ning H.L. kinnitab tehingute toimumist. Juhatuse liikme ja omaniku vahetus ei tähenda, et ettevõtte oli varasemalt mittetegutsev. Samuti on põhjendamatu vastustaja seisukoht seoses krediidireitinguga. Kui võtta aluseks vastustaja seisukoht, siis ei saaks paljude ettevõtetega koostööd teha. See, et isikud on mingitel perioodidel töötanud kaebaja juures või kaebaja alltöövõtjate juures, ei tõenda tehingute mittetoimumist.

4.3 Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide, et kinnistutel Siimu 1 ja Kullamäe 1 toimunud tööde osas esitati hinnapakkumine hiljem kui sõlmiti leping. Kui hind oleks lepitud kokku suuliselt, ei oleks kirjaliku hinnapakkumise tegemine olnud enam vajalik. Kui tehing oleks reaalselt toimunud, ei esineks sedavõrd palju vigu (arve üldsõnalisus, vead dokumentide vormistamise kuupäevade järjestuses, isikute vastuolulised seletused jne). MTA seisukohad seonduvalt H.L.i ütlustega ei ole oletuslikud, vaid tuginevad tõenditel. H.L.i poolt antud seletustes ja kaebaja esitatud e-kirjas toodud vastuolud on sellised, mille osas ei saa väita, et tegemist on täpsustustega. Näiteks erinevad seletused selle poolest kas alltöövõttu kasutati. Lisaks väitis H.L. 02.09.2016 seletuses seda, et töötajate transport kinnistutele oli korraldatud Lakorda Holding OÜ poolt. Sellest tingituna ei ole usutav kaebaja väide, et ta polnud teadlik, kes kinnistutel võsapuhastust läbi viisid või siis lahknevad ka kaebaja ja tema väidetava tehingupartneri ütlused töötajate transpordi osas. 4.4 Arve nr 20160229-3 juurde esitatud hinnapakkumine ei sisalda endas lahti seletatult hinna kujunemist, kuna selles on välja toodud üksnes tööde loetelu, töö kogumaksumus ning vaid osaliselt ruutmeetrid. Ruutmeetrite osaline väljatoomine ei anna selgust hinna kujunemise osas. Samamoodi ei ole tööohutusplaan dokumendiks, mis kajatab detailsemalt tehtud tööde sisu. 4.5 MTA on väitnud kontrollakti p-s 1.1.2.2, et asjaolu, et Umbrella Ehitus OÜ ja kaebaja vahelist lepingut ei täidetud (mis kohustab Umbrella Ehitus OÜ-d edastama kaebajale tööohutusnõuetest instrueeritud töötajate nimekirja), viitab sellele, et on kasutatud varjatud tööjõudu. Lisaks on maksuhaldur märkinud, et tööohutusplaan ei ole dokumendiks, mis kajastab detailsemalt tööde sisu ning ümber lükanud kaebaja väite, et olemasolevad dokumendid tõendavad piisava täpsusega hinna kujunemist. 4.6 Vastustaja jääb kontrollakti p-s 1.1.2.2 lõikes 2 toodud seisukohtade juurde, et isikute ütlused on vastuolulised. Kuna Umbrella Ehitus OÜ-le arvete nr 20160229-3 ja 20160229-2 alusel tasutud 25 732,80 eurot on Lakorda Holding OÜ lähikuude käivetega võrreldes suur summa, siis pole usutav, et asjaosalistele jäi selgusetuks, kelle soovil pidi tasumine toimuma sularahas. MTA on küsinud V. B., I. O. „Mis objektidel tegite Umbrella Ehitus OÜ-s töötades tööd?“ Kumbki neist ei viidanud pommivarjendi ega löövi koristusele. Seega ei saa väita, et nendelt isikutelt objektidelt töötamise kohta küsimusi ei küsitud. Umbrella Ehitus OÜ väidetavad töötajad räägivad Kärberi 29 objektiga seoses nii villa paigaldamisest, soojustamisest kui ka fassaaditöödest, kuid, isegi mitte Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liige H.L., ei maini kordagi parapeti ega terrassi ehitust nagu on märgitud arvetel. Vastustaja hinnangul on fassaadi soojustamise ning parapeti või terrassi ehituse näol tegemist selgelt erinevate töödega. Kaebaja teadlikkus löövi mõistest ja H.L.i suutmatus seda selgitada, viitavad kogumis teiste tõenditega asjaolule, et Umbrella Ehitus OÜ ei olnud antud objektil tööde teostaja. H.L. pidanuks suutma seletada vähemalt seda, et tegemist on objekti nimetusega, kus koristustöid teostati. H.L. aga ei suutnud arve kohta midagi öelda, väites, et seda tuleb akti pealt vaadata. Mingit akti, aga nimetatud arve kohta esitatud polegi. Seega viitavad H.L. teadmatus arve sisu osas sellele, et teenust tegelikult ei osutatud. Ka töötajate selgitused on ebausaldusväärsed. Kuna nende küsitlemine toimus ajahetkel, mil töödest oli möödunud neli kuud, siis on elulise usutavuse poolest kaheldav, et kõikidel menetluse käigus küsitletud isikutel meenusid asjaolud üheaegselt siis, kui kaebaja sai kontrollakti vastustaja seisukohtadega ning järeldustega. Töötajad võisid olla vormistatud tööle küll Umbrella Ehitus OÜ-sse, kuid H.L. ei olnud nende tegelik tööandja ega äriühingu juht, vaid selleks oli keegi teine. 4.7 H.L.i teadmatus äriühingu töökorraldusest tõendab veenvalt, et tegemist ei olnud igapäevaselt äriühingu majandamisega tegeleva isikuga. H.L. oli Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liige ühe aasta,

mille vältel on toimunud Umbrella Ehitus OÜ osas ka maksukontroll, mille raames tõendati, et Umbrella Ehitus OÜ ja teise äriühingu vahel toimusid fiktiivsed tehingud. Selline tegevus viitab Umbrella Ehitus OÜ teadlikule pahatahtlikkusele. H.L. väidab, et kontrolliperioodi deklaratsioonid on esitatud, kuid vastustaja andmetel seda siiski tehtud pole. Vastustaja nõustub sellega, et kaebaja ei vastuta Umbrella Ehitus OÜ esitamata jäetud dokumentide eest, kuid tehingupartnerit valides võttis kaebaja krediidiinfol olevat negatiivset pilti nähes riski, teeb koostööd ebausaldusväärse äriühinguga. 4.8 Omavahel tuttavate isikutega tehingute tegemine ei ole keelatud, kuid isikute tutvus võimaldas vormistada dokumente tehingute kohta, mida reaalselt ei ole Umbrella Ehitus OÜ teostanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.3 Kohus nõustub maksuotsuses väljendatud seisukohaga, et Umbrella Ehitus OÜ poolt Lakorda Holding OÜ-le esitatud arvetel nimetatud tehinguid ei ole tegelikult toiminud. Õige on maksuhalduri järeldus, et üksnes teenuse eest arvete esitamine ning väidetavale müüjale arvel näidatud summa tasumine, ei tõenda tehingu toimumist, kui muudest asjaoludest ilmneb vastupidine. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses põhjalikult käsitlenud maksumenetluses tuvastatud asjaolusid, mille pinnalt on ta teinud järelduse tehingute mittetoimumise kohta. 7.4 Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et Lakorda Holding OÜ ja Umbrella Ehitus OÜ vaheliste tehingute mittetoimumisele viitab asjaolu, et Umbrella Ehitus OÜ vastab reaalse majandustegevuseta äriühingu tunnustele (kontrollakti p 1.1.2.2 alap 4). Kaebaja poolt kontrollimiseks esitatud arvete jm dokumentide kohaselt teostas Umbrella Ehitus OÜ kaebajale ajavahemikul veebruar – mai 2016 alltöövõtu korras erinevat liiki ehitus- ja koristustöid ja kinnistute võsast puhastamise teenust. Samas ei ole vastustaja poolt esitatud andmete kohaselt Umbrella Ehitus OÜ deklareerinud perioodil veebruar – aprill 2016 töötasuväljamakseid, mis viitab sellele, et ta pole maksnud töötajatele töötasu, kuid arvetel näidatud tööde teostamine ei ole ilma töötajateta võimalik. Muuhulgas viitab Umbrella Ehitus OÜ reaalse majandustegevuse puudumisele viitab tema pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt võetakse äriühingu pangakontole laekunud summadest 50% koheselt sularahas välja ja ülejäänud 50% kantakse edasi teise äriühingu kontole. Kuigi töötasu deklareerimata jätmise ja arvele laekunud summade sularahas väljavõtmise põhjuseks võib olla töötajatele töötasu maksmine sularahas ilma seda deklareerimata ja sellelt makse tasumata (töötajate registri (TÖR) andmetel oli Umbrella Ehitus OÜ-l kontrollitaval perioodil 22 töötajat ning 2016 mais on äriühing töötajate nimed ja töötasud deklareerinud ja maksud tasumata jätnud), ei ole see antud juhul maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludel siiski eluliselt usutav. Ka muud tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitavad maksuhalduri järeldust, et Umbrella Ehitus OÜ poolt esitatud arved olid fiktiivsed. 7.5 Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb põhjendatud alus kahtluseks, et juriidilisi isikuid, kelle vahel dokumentidest nähtuvalt vaidlusalused tehingud vormistati, kontrollisid samad füüsilised isikud sõltumata sellest, kes oli kantud esindajana äriregistrisse. Sellele, et H.L. ei kontrollinud tegelikkuses Umbrella Ehitus OÜ tegevust, viitab asjaolu ta ei olnud maksumenetluses selgitusi andes kursis äriühingu igapäevase tegevusega, ta ei olnud teadlik äriühingu töötajaskonnast, ei osanud selgitada tema poolt kaebajale väljastatud arvete sisu, hinna kujunemist ega kirjeldada ühtegi objekti (vt 02.06.2016 suuliste seletuste protokoll). Kaebaja poolt eriarvamusele lisatud 04.05.2017 e-kirjas on H.L. esitanud küll täiendava selgituse tööde teostajate kohta, kuid arvestades asjaolu, et ta ei mäletanud vaid mõned kuud pärast tehingute toimumist vaidlusaluste tehingute kohta õieti midagi, ei ole selline üksikasjade meenumine poolteist aastat pärast tehingute toimumist usutav. Pigem kinnitab H.L.i poolt vaidlusaluste tehingutega seotud asjaolude täpsustamine pärast seda, kui kaebajal oli võimalik tutvuda kontrollaktiga, et kaebajal olid H.L.iga isiklikul tasandil head suhted. Teiseks on tuvastatud ja vaidlus puudub selles, et I. O., S. Š. ja V. B., kes on kinnitanud töötamist vaidlusalustel objektidel, on varasemalt olnud kaebaja või temaga seotud isikute töötajad, kontrollperioodil tegid nad kaebajale töövõttu Umbrella Ehitus OÜ töötajatena ning hilisemal perioodil De Lujo OÜ töötajatena (V. B. TÖR kanded; I. O. TÖR kanded; S. Š. TÖR kanded; T. S. TÖR kanded; Lakorda Holding 2016/07 ja 2016/08 KMD-d). Kohus nõustub vastustajaga, et töötajate üheaegne liikumine ühest kaebajaga seotud äriühingust teise viitab sellele, et Umbrella Ehitus OÜ ei olnud tegelikult vaidlusalustel objektidel töid teinud isikute tegelik tööandja ning töötajad olid tegelikkuses kaebaja kontrolli all. Sellele, et kaebajal oli teatav võim oma tehingupartneri üle, kinnitab ka asjaolu, et kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Umbrella Ehitus OÜ töötaja V. B. ei teavitanud Kärberi 29 objektil toimunud sissemurdmisest ja tööriistade vargusest mitte oma tööandjat Umbrella Ehitus OÜ juhatuse liiget H.L.i, vaid kaebaja juhatuse liiget M. V., keda

ta nimetas enda ülemuseks. Eeltoodust järelduvalt, kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et Umbrella Ehitus OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha oleks liikunud tagasi kaebaja või mõne temaga seotud isiku kätte, annavad tuvastatud asjaolud aluse põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et Umbrella Ehitus OÜ-d kontrollis tegelikkuses kaebaja või temaga seotud isikud. 7.6 Tehingute mittetoimumist kinnitab ka asjaolu, et tehinguosaliste seletused on omavahel vastuolus. Näiteks on H.L. selgitanud, et arvete nr 20160229-2 ja 20160229-3 tasumine sularahas toimus kaebaja initsiatiivil (vt 02.09.2016 suulised selgitused). Samas kaebaja juhatuse liikme M. V. poolt 01.08.2016 antud selgituste kohaselt toimus arvete tasumine sularahas Umbrella Ehitus OÜ soovil. 13.02.2017 ja 27.02.2017 vastustajale edastatud vastustes väitis kaebaja jällegi, et sularahas arveldamine oli tema ettepanek, kuna ta soovis kasutada äriühingu kassas olevat sularaha. Tehinguosaliste ütluste lahknevus selles osas, kelle initsiatiivil toimus arvete tasumine sularahas võib olla selgitatav sellega, et asjaosaliste vahel toimus vestlus tasumise viisi kohta mitmeid kordi, nagu väidab kaebaja. Küll aga ei ole usutav, et kaebajale kui sularahas tasujale, ei olnud selge, kelle soovil ta pidi tasuma 25 732,80 eurot sularahas. Kuna 01.08.2016 kaebaja poolt selgitusi andes oli tehingutest möödunud viis kuud ning hiljem ligi aasta, ei ole ka usutav, et hilisemalt antud vastus saab olla täpsem, seega ei saa selgituste erisusi põhjendada ajafaktori tõttu. Vastuolulised on ka tehinguosaliste selgitused töötajate transpordi korraldamise osas Kullamäe 1 ja Siimu 1 kinnistutele. H.L. väitis, et töötajate transport kinnistutele oli korraldatud kaebaja poolt (vt 02.06.2016 suulised selgitused). Samas väidab kaebaja, et tema töötajate transporti kinnistutele ei korraldanud. Tegemist on sellise vastuoluga tehinguosaliste ütlustes, mida ei saa lugeda tegelikult aset leidnud sündmuse puhul usutavaks. 7.7 Kohus ei nõustu kaebajaga, et tehingute kohta koostatud dokumendid on piisava täpsusega, et tuvastada kaebaja ja Umbrella Ehitus OÜ vaheliste tehingute sisu. Umbrella Ehitus OÜ on esitanud kaebajale tööde kohta Valukoja tn 25 objektil 29.02.2016 arve nr 20160229-4, kus teenuse nimetuseks on märgitud üldsõnaliselt „lõõvi koristus“ ning objektil Valukoja tn äärne pommivarjend 31.03.2016 arve nr 20160331-2, kus teenuse nimetuseks on märgitud üldsõnaliselt „pommivarjendi koristustööd“. Arvetel ei ole ühtegi viidet, millest nähtuks tööde täpsem sisu, hinna kujunemine, maht jne. Seejuures pole arvel nr 20160229-4 märgitud perioodi, millal teenust osutati. Samuti ei ole Umbrella Ehitus OÜ poolt teostatud töid millegagi dokumenteeritud. See muudab võimatuks kontrolli selle üle, kas Umbrella Ehitus OÜ on arvetel märgitud töid tegelikult teostanud või mitte. Tööde kohta kinnistutel Kullamäe 1 ja Siimu 1 on Umbrella Ehitus OÜ esitanud kaebajale 29.02.2016 arve nr 20160229-2 ja 28.01.2016 hinnapakkumise. Samuti on Umbrella Ehitus OÜ ja Lakorda Holding OÜ vahel sõlmitud 20.01.2016 leping, milles lepiti kokku, et Umbrella Ehitus OÜ teostab Harjumaal Jõelähtme vallas, Siimu 1 ja Kullamäe 1 kinnistutel piirisihtide võsast puhastuse ning kogu metsa ulatuses alusvõsa raide ning tööd sisaldavad „[s]obivat tööjõudu ja kõiki töövahendeid eduka töö teostuseks“. Maksuotsuses on viidatud sellele, et arvele lisatud hinnapakkumise alusel ei ole võimalik kindlaks teha seda, kuidas kujunes teenuse hind. Sellele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Kohus leiab, et ka nimetatud objekti osas on tehingu toimumist kinnitavate tõendite kogum puudulik ning ei ole kontrollitav, kas Umbrella Ehitus OÜ oli tegelikuks tööde teostajaks. Umbrella Ehitus OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti seoses Lakorda Holding OÜ-le tehtud töödega. Seda, kes Kullamäe 1 ja Siimu 1 kinnistutel võsapuhastust teostasid, ei tea keegi tehinguga seotud isikutest ning lisaks on tehinguosaliste selgitused töötajate transpordi korraldamise osas vastuolulised. Samuti nõustub kohus maksuhalduriga, et kaebaja selgitus, mille kohaselt lepiti esialgu hinnas kokku suusõnaliselt ja sõlmiti leping ning kirjalik hinnapakkumine esitati hiljem, on eluliselt ebausutav.

Objektil Suur-Sõjamäe 10a tööde teostamise kohta on Umbrella Ehitus OÜ esitanud kaebajale 29.02.2016 arve nr 20160229-3, 20.01.2016 hinnapakkumise ning 24.01.2016 tööohutusplaani. Samuti on Umbrella Ehitus OÜ ja Lakorda Holding OÜ vahel sõlmitud 24.01.2016 leping SuurSõjamäe 10a hoone siseruumide remonditööde teostamise kohta. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et tehingu kohta koostatud dokumendid on pealiskaudsed. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hinnapakkumine sisaldab endas lahti seletatuna hinna kujunemist. Umbrella Ehitus OÜ poolt koostatud hinnapakkumisest nähtub tööde loetelu, kuid ruutmeetrid on välja toodud ainult järgmiste tööde osas: ripplae eemaldus, elektrikilbi ruumis vaheseina lammutus, krohvimine ning pahtel ja värv. Samas sellistel töödel nagu, kiviseina lammutus, venttorude eemaldus, välistrepi pesu, valgustite eemaldus, rippkardinate eemaldus, aknatihendite vahetus, radiaatoritevärv, vahekoridori värvimine, on mahu arvestamise aluseks komplekt. Seda, mida komplekt endast kujutab, ei selgu. Samuti ei anna ühik komplekt mingisugust aimu tegeliku töömahu kohta. See muudab omakorda võimatuks kontrolli selle üle, kas vastavas mahus töid ka tegelikult teostati või mitte. Kui ei ole teada, kas näiteks kiviseina lammutus maht „kompl“ sisaldab endas kiviseina ruutmeetreid, tööliste töötunde või veel midagi muud, siis ei ole võimalik selle põhjal teha mingisuguseid järeldusi. Põrandate lammutuse osas ei ole aga mahu ühikut üldse märgitud, mis kinnitab pealiskaudsust dokumentide vormistamisel. Samuti nõustub kohus maksuhalduriga, et tööohutusplaan ei ole see dokument, mis kajastab detailsemalt tehtud tööde sisu, nagu väidab kaebaja. Eeltoodu ning asjaolu, et tehinguosalised ei pidanud vajalikuks fikseerida ka tehtud ja üleantud töid (ei koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti), viitavad sellele, et tehingu kohta koostatud dokumendid ei omanud Umbrella Ehitus OÜ ja Lakorda Holding OÜ vahelistes suhetes sellist tähendust, nagu need tavapärase ehituse alltöövõtu puhul omada võiksid. Sarnaselt eelpool käsitletud objekti puhul, on ka Kärberi 29 objekti puudutaval Umbrella Ehitus OÜ poolt kaebajale väljastatud 31.05.2016 arvel nr 20160531-2 ja 29.04.2016 arvel nr 20160429-3 tehtud tööde maht kajastatud üldsõnaliselt komplektina. Seda, mida komplekt endast kujutab, et selgu Umbrella Ehitus OÜ poolt 04.04.2016 koostatud hinnapakkumisest (v.a töö nimega fassaadi soojustus) ega arvetel viidatud aktidest. Seega ei ole võimalik kontrollida, kuidas kujunes teenuse hind. Samuti nõustub kohus maksuhalduriga, et teostatud tööde aktid ei ava tehingute tegelikku sisu, sest arvetel ja aktidel kajastatud tööde loetelu erineb, puudub info teostatud töötundide kohta. Objekti kohta koostatud ehituspäevik on vormistatud aga puudulikult. Seal kajastub küll alltöövõtja Umbrella Ehitus OÜ, kuid tööjõu lahtris ei ole märgitud töid teostanud isikute nimesid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et ka nimetatud objekti kohta koostatud dokumendid on pealiskaudsed ega võimalda tuvastada tehingute tegelikku sisu. 7.8 Eeltoodud asjaolud koosmõjus sellega, et Umbrella Ehitus OÜ näol oli tegemist äriühinguga, mille reaalse majandustegevuse kohta puuduvad igasugused andmed ning arvestades isikute omavahelist seotust, kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et Umbrella Ehitus OÜ ei ole vaidlusalustel arvetel kajastatud töid teostanud ning Lakorda Holding OÜ oli sellest teadlik. Seega ei olnud Lakorda Holding OÜ-l õigust Umbrella Ehitus OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. 7.9 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (nt ehitustööde eest), kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt RKHKo nr 3-3-1-33-14 p 15.2; 3-3-1-60-11 p 33). Kuivõrd vaidlusalustel arvetel kajastatud tööde tegelik teostaja ei ole usaldusväärselt tuvastatav, esineb alus kogu väljamakse maksustamiseks tulumaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.