Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-18-262

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(12)

3-18-262 Eelhinnangu p-s 1 toodud kavandatava tegevuse kirjeldus erineb DP-s toodust. Jääb selgusetuks, kust on eelhinnangu koostajad saanud andmed jäätmejaama kavandatava tegevuse kohta. Jäätmejaama ehitamise ja käitamisega kaasneva keskkonnamõju õigeks hindamiseks tulnuks esitada ka jäätmeloa taotlus ning täpsed andmed jäätmejaama kavandatava tegevuse ja töökorralduse kohta, vastasel juhul ei ole jäätmejaama keskkonnamõju võimalik adekvaatselt hinnata. 3) Eelhinnang ei vasta keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 (määrus nr 31) kehtestatud nõuetele. Eelhinnangus ei ole piisavalt arvesse võetud kõiki jäätmejaama tegevusega kaasnevaid tegureid, eeldatavalt mõjutatava keskkonna olemasolevat ja planeeritavat maakasutust ning seal toimuvat ja planeeritavat tegevust ega inimese tervist, heaolu ja elanikkonda. Mitmete mõjude ilmnemise tõenäosuse, tugevuse, kestuse ja sageduse hindamisel on tuginetud põhjendamata ja tõendamata eeldustele. Mittenõuetekohasele eelhinnangule tuginemine on oluline kaalutlusviga KMH algatamise või algatamata jätmise küsimuse otsustamisel. Põhjendatud ei ole käskkirja p-des 2.3, 2.6, 2.7, 2.8, ja 2.10 toodud järeldused ebasoodsa mõju puudumise kohta. Täpsemalt on eelhinnangu puudused järgmised. a. Eelhinnangu p-s 1 märgitakse, et tavajäätmetest kavandatakse vastu võtta aia- ja haljastusjäätmeid, kuid seda liiki jäätmete vastuvõtmist ei kavandatud DP-ga. Eelhinnangus ei ole hinnatud spetsiifilist mõju, mis mõistlikult eeldades kaasneb just aia- ja haljastusjäätmete kogumisega. Sellest tulenevalt võib tõenäoliselt ka jäätmejaama kasutajate hulk olla oluliselt suurem DP koostamisel eeldatust. Eelhinnangus oleks tulnud seda mõju käsitada (nt ebameeldiv lõhn, mõju näriliste, kahjurite ja lindude arvukusele ja käitumisele). b. Eelhinnangu p 1 kohaselt kavandatakse jäätmejaamas vanarehvide vastuvõttu, kuid DP-ga seda ei kavandatud. Eelhinnang ei käsita sellega kaasnevaid mõjusid ja nende vältimist (nt võimalikud probleemid rehvide vastuvõtu korraldamisega, rehvide põlemisega jne). c. DP koostamisel on lähtutud eeldusest, et jäätmejaam töötab päevasel ajal 4-5 tundi päevas ja on avatud 3-4 päeval nädalas. Jääb arusaamatuks, millest lähtudes on otsustatud lahtiolekuaja tuntav pikendamine võrreldes DP-s kavandatuga. Eelhinnang ei käsitle, missugust mõju selline lahtiolekuaeg omab ümbruskonna elanike tervisele ja heaolule, liiklusolukorrale, õhukvaliteedile, miljööle jne. d. Eelhinnang ei põhjenda väidet, et tegemist on piirkonna elanike teenindamiseks mõeldud jäätmejaamaga, ega arvesta, et tõenäoliselt on jäätmejaama kasutajaskond suurem. Selgitada tulnuks, kui suur osa Tallinna elanikkonnast hakkab jäätmejaama tulevikus kasutama, alles seejärel saanuks hinnata võimalikke kaasnevaid mõjusid. e. Eelhinnangus ei ole arvestatud jäätmejaama vahetusse naabrusse jäävate Veskimetsa ja Mustjõe piirkondade arenguga. Võrreldes DP koostamise ajaga, on jäätmejaama vahetusse naabrusesse käesolevaks ajaks lisandunud elamuid ja neid lisandub veel. Jäätmejaamad ei sobi oma olemuselt inimeste kodude vahetusse naabrusse, vaid need tuleks paigutada tootmis- ja äripiirkondadesse. f. Eelhinnangus ei ole adekvaatselt kajastatud jäätmejaama ehitamise ja kasutamisega kaasnevat liiklustiheduse suurenemist. Juba praegu tekitab Veskimetsa ja Mustjõe tänavate liiklus otsest ohtu jalakäijatele, kuna puuduvad kõnniteed. Kavandatud ei ole adekvaatseid liikluskorralduslikke meetmeid jäätmejaamale juurdepääsu korraldamisel. g. Eelhinnang ja käskkiri tuginevad mürauuringule, mis ei arvesta kõiki olulisi asjaolusid. Mürauuring lähtub teoreetilistest keskkonnamüra arvutustest, mis põhinesid osaliselt olemasolevas Pääsküla jäätmejaamas teostatud helirõhutaseme mõõtmistel. Sellistele

3(12)

3-18-262 arvutustele tuginemine ei ole asjakohane, kuna Pääsküla jäätmejaama ümbrus erineb oluliselt Mustjõe tn kavandatava jäätmejaama ümbrusest. Pääsküla jäätmejaama ümbrus on suuresti lage, mistõttu ei peegeldu müra ümbritsevatest hoonetest. Mustjõe tn jäätmejaama ümbritsevad aga suures osas hooned, millelt müra tagasi peegeldub ja seetõttu on ka müratasemed tõenäoliselt teistsugused. Tõenäoliselt on ebaõige mürauuringu järeldus, et jäätmejaama tööst põhjustatud müratasemed ei ületa kehtestatud tööstusmüra sihtväärtust II kategooria alale (55dB päevasel ajal) lähimate olemasolevate eluhoonete juures. h. Eelhinnang märgib ebaõigesti, et kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale, kuigi lähiümbruses paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute ja eriti kaebaja kinnistu väärtus kindlasti vähenevad. i. Eelhinnang ei kirjelda mingisuguseid võimalusi võimaliku õhusaaste, lõhna- ja valgushäiringute, liiklusmüra, liiklustiheduse kasvu jms inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele ja varale negatiivsete mõjutuste ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks. Sellest tulenevalt sisaldab ka käskkirja p 3 üksnes minimaalselt ebasoodsa mõju vältimise või ennetamise meetmeid, mistõttu käskkiri on vastuolus KeHJS § 11 lg-ga 81. Keskkonnaameti ja Terviseameti kooskõlastused KMH algatamata jätmisele ei legitimeeri KMH algatamata jätmist, kui algatamata jätmine on õigusvastane. 4) Ehitusprojekt on vastuolus DP-ga. Juurdepääs jäätmejaama kinnistule on kavandatud väga erinevalt võrreldes DP-ga. Ehitusprojektiga on juurdepääs Mustjõe tänavalt Veskimetsa tn äärsest otsast, mitte ligikaudu Laki tn 6a kinnistu vastast. Sellega on jäätmejaama suunduv ja sealt väljuv liiklus ning jäätmejaama sissepääsu ootavate sõidukite järjekord suunatud võimalikult lähedale kaebaja elamule, mis suurendab liiklusmüra ja heitgaaside negatiivset mõju võrreldes DP lahendusega. Ka asendiplaanist nähtuv kinnistu Veskimetsa tn poolne haljastus on kavandatud väga erinevalt võrreldes DP-ga. Ehitusprojektiga on kavandatud vaid üks rida istutust ning see jääb kaebaja kinnistu poolt vaadates kavandatava müratõkke seina taha jäätmejaama siseterritooriumile. Seega ei täida haljastus kaebaja seisukohast oma põhifunktsiooni – eraldada jäätmejaama Veskimetsa tn elamutest ja vähendada visuaalset mõju. Paljasõnaline ja ebamäärane on vastustaja väide tulevikus Veskimetsa tn kõnnitee rajamisest koos täiendava haljastusega. Vaatamata kaebaja küsimustele ei ole vastustaja esitanud täpsustavaid andmeid selle kohta, millal ja millisel kujul Veskimetsa tn kõnnitee ja sellega seotud haljastus rajatakse. Kogu olemasolev haljastus on kavandatud maha võtta, säilitamisele kuulub vaid üks arukask. Jäätmejaama rajamisega likvideeritakse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt kaebaja kinnistu ja jäätmejaama kinnistu vahelt olemasolev haljastus, mis on küll isetekkeline, aga piisavalt kõrge ja tihe, et olulisel määral varjata jäätmejaama kinnistut kaebaja kinnistu poolt vaadates. Pole teada, kas ja millal seda haljastust asendatakse. Haljastuse olemasolust sõltub jäätmejaama tegevusest tulenevate häiringute ulatumine kaebaja kinnistule. Ehkki kaebaja kinnistu ja jäätmejaama kinnistu vahel on kaks teemaa kinnistut, on haljastuse puudumise korral jäätmejaam põhimõtteliselt vahetult kaebaja kinnistu kõrval. Piisavalt kõrge ja tiheda haljastuse korral oleks võimalik jäätmejaamast tulenevat müra, tolmu jm häiringuid oluliselt vähendada ja kaebaja kinnistult avanev vaade oleks meeldivam. Ehitusprojektiga sellist negatiivseid mõjutusi leevendavat haljastuslahendust ette ei ole nähtud. DP seletuskirja p 4.5 kohaselt tuleb hooned projekteerida TP-1 tulepüsivusklassile vastavana, mis on tulekindel, kuid ehitusprojekti seletuskirja p-st 2.2.4.12.2 nähtub, et jäätmejaama kontorihoone ja abihoone tulepüsivusklass on TP3, mis on tuldkartev. Jäätmejaamas kavatsetakse hakata koguma ehitusjäätmeid (sh asbesti sisaldavad jäätmed), ohtlikke jäätmeid

4(12)

3-18-262 ja vanarehve, mis süttimisel ja põlemisel võivad eraldada ohtlikke aineid, võib tekkida plahvatus jms. DP seletuskirja p-s 4.1.4 nähakse ette, et ohtlike jäätmete vastuvõtuks paigaldatakse spetsiaalkonteiner, kuid ehitusprojekti seletuskirja p 2.2.4.2 kohaselt spetsiaalkonteinerit ei paigaldata ning ohtlike jäätmete vastuvõtt ja ladustamine on kavandatud ühes abihoone ruumidest. Ehitusprojektist ei nähtu, kas ja kuidas ehituslik lahendus võimaldab täita jäätmeseadusest tulenevaid ohtlike jäätmete käitlemise nõudeid. Ehitusprojekti seletuskirjast nähtub, et varikatust, mis oli ette nähtud DP seletuskirja p-s 4.1.4, projekteeritud ei ole, ehkki varikatus aitaks vähendada mitmeid negatiivseid mõjusid. Arvestades kaebaja kinnistu lähedust jäätmejaamale, on tegu oluliste kõrvalekalletega, mis võrreldes DP-s kavandatuga mõjutavad kaebaja elutingimusi negatiivsemalt. Seega oleks need kõrvalekalded tulnud kaebajaga kooskõlastada. 5) KMH algatamise või algatamata jätmise otsustamisel ja ehitusloa andmisel on Tallinna Keskkonnaamet huvide konflikti olukorras. Lähtutud on eelkõige Tallinna Keskkonnaameti huvidest. Tallinna Linnavalitsus on praegusel juhul nii otsustaja kui arendaja (arendajaks KeHJS § 8 mõttes on Tallinna Keskkonnaamet, ehitusloa andja ja otsustaja KeHJS § 9 lg 1 mõttes on TLPA). Ehitusloa menetluse ühes etapis – KMH algatamise või algatamata jätmise otsustamisel – on Tallinna Keskkonnaamet samaaegselt olnud otsustaja ja täitnud arendaja ülesandeid. KMH algatamata jätmise on otsustanud Tallinna Keskkonnaameti juhataja. Tema pädevuses on samaaegselt jäätmejaama KMH algatamise küsimus ja jäätmejaama arendamise küsimuste otsustamine. Ei ole selge, kas ja kuidas on sellises olukorras välditud huvide konflikt ja täidetud KeHJS § 9 lg-st 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 10 tulenev erapooletuse nõue. Kuna ehitusloa menetlus ei ole olnud õiguspärane, sh ei ole kaasatud puudutatud isikuid, on põhjendatud kahtlus, et ehitusloa andmisel on lähtutud eelõige Tallinna Keskkonnaameti kui jäätmejaama arendaja huvidest. Nõustuda ei saa käsitusega, et huvide konflikti välistab asjaolu, et arendaja ülesannet täidab Tallinna Keskkonnaameti alla kuuluv Jäätmehoolde osakond. 6) Kaebaja jäeti ehitusloa menetlusse kaasamata ning menetluses ei arvestatud tema õigusi ja huve. Kaebaja kinnisasi piirneb peaaegu vahetult jäätmejaama kinnistuga, mistõttu jäätmejaam ja selle ehitamine võib puudutada kaebaja õigusi ja huve. Jäätmejaama ehitamise ja käitamisega kaasnevad negatiivsed mõjutused nagu mürataseme tõus, õhusaaste, liiklustiheduse suurenemine, ebameeldiv lõhn, näriliste ja lindude levik, olemasoleva haljastuse likvideerimine jms, mis avaldavad mõju ka kaebaja kinnistule. Kui kaebajal olnuks võimalus esitada ehitusloa kohta arvamus, oleks TLPA pidanud võtma selle asjakohaselt arvesse või vähemalt põhjendama selle arvestamata jätmist. Kaebaja ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine oleks võinud mõjutada nt jäätmejaama juurdepääsutee asukohta, liikluskorraldust, jäätmete kogumiskonteinerite paigutuse lahendust, haljastuslahendust, müraekraani lahendust jms detaile kaebajale soodsamas suunas. Kaebaja kaasamine ja ärakuulamine on seda olulisem, et ehitusprojekti koostamisel on DP-st olulisel määral kõrvale kaldutud kaebajale ebasoodsas suunas. Kaebaja ei olnud kaasatud ka DP menetlusse. Asjakohatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja ise ei avaldanud soovi olla kaasatud ehitusloa menetlusse, ehkki haldusmenetlusse oli kaasatud sama lepingulise esindajaga Veskimetsa-Mustjõe Selts MTÜ. Kaebajale ei või ette heita seda, et ta ei soovinud olla ise ehitusloa menetlusse kaasatud, kui ta ei olnud ehitusloa menetlemisest teadlik. Ei kaebaja ega Veskimetsa-Mustjõe Selts MTÜ olnud enne ehitusloa väljaandmist teadlikud, et ehitusloa menetlus on algatatud. Ehitisregistrisse on OÜ Entec Eesti ja Tallinna Keskkonnaameti ehitusloa taotlus nr 1711271/15375 kantud alles 21.12.2017. 7) Ehitusluba rikub kaebaja õigusi. Täpne jäätmejaamast lähtuvate mõjutuste laad ja ulatus tuleks selgitada KMH käigus. Isegi KMH-d läbi viimata on olemasoleva info põhjal mõistlikult 5(12)

3-18-262 võimalik järeldada, et jäätmejaama ehitamise ja käitamisega kaasnevad negatiivsed mõjutused. Negatiivsete mõjutuste esinemist kinnitavad ka eelhinnang ja mürauuring. Ehitusloa elluviimine võib vähendada kaebaja kinnistu väärtust ja halvendada kaebaja elutingimusi sellel kinnistul. Seega riivab ehitusloa elluviimine kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebaja väiteid võimalike jäätmejaamaga kaasnevate negatiivsete mõjude kohta kinnitab ka Terviseameti 30.10.2017 kiri nr 9.3-4/6362, milles juhiti tähelepanu, et jäätmejaama lähedusse jäävad eramud ning jäätmekäitlusega kaasneb tegevusi, mis võivad seal põhjustada mürahäiringuid. Terviseamet märkis, et isegi normidele vastava müratasemega müraallika lisandumine võib osutuda elanikele häirivaks. Vastustaja ei ole astunud samme võimalike liiklusohtlike olukordade ärahoidmiseks. Tallinna Keskkonnaamet väitis 19.12.2017 kirjas nr 6.2-1/972-9 (kd I, tl 144 p), et on pöördunud Tallinna Kommunaalameti poole piirkonna kõnniteede rajamise küsimuses ja Tallinna Transpordiameti poole piirkonna autoliikluse modelleerimise alustamiseks, et kaaluda võimalust sulgeda või muuta Veskimetsa tn ühesuunaliseks. Käesolevaks ajaks ei ole selgunud täpsemaid andmeid kõnniteede ega haljastuse rajamise kohta Veskimetsa tänavale. Samuti ei soovi vastustaja teha muudatusi liikluskorralduses. 8) Arvestades Kristiine linnaosakogu toimunud koosolekutel arutatut, ei ole välistatud, et Kristiine linnaosakogu teeb Tallinna Linnavolikogule ettepaneku DP kehtetuks tunnistamiseks. Ka Haabersti Linnaosavalitsuse, Tallinna Keskkonnaameti ja MTÜ Veskimetsa-Mustjõe Selts esindajate 28.11.2018 koosolekul nõustus Keskkonnaameti juhataja, et otsida tuleb jäätmejaamale alternatiivseid asukohti. Koosolekul jõuti ühise arusaamani, et alternatiivsed asukohad tuleb läbi kaaluda.

6(12)

3-18-262 hetkel avatud Tallinna linna jäätmejaamades. DP menetluses ei olnud ega saanudki olla selge täpne jäätmejaama tegevus. DP eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Sealhulgas ei ole DP ülesandeks määrata kindlaks jäätmejaamas kogutavad jäätmed. DP p-s 4.1.4 on toodud loetelu üldiselt jäätmejaamas vastuvõetavad jäätmetest. Seda loetelu on täpsustatud eelhinnangus ning samaks on jäänud üldine põhimõte, et kogutakse taaskasutatavaid jäätmeid elanikelt, sh ka ohtlikke jäätmeid. Segaolmeid ega toidujäätmeid vastu ei võeta. 3) KMH algatamata jätmine on kooskõlas õigusaktidega. KMH eelhinnang vastab määrusele nr 31. Eelhinnangus on arvesse võetud kõiki jäätmejaama tegevusega kaasnevaid tegureid, eeldatavalt mõjutatava keskkonna olemasolevat ja planeeritavat maakasutust ning seal toimuvat ja planeeritavat tegevust ning inimese tervist, heaolu ja elukeskkonda. KMH algatamata jätmise otsuse ja KMH eelhinnangu on kooskõlastanud ning heakskiitnud Keskkonnaamet ja Terviseamet. 4) Juurdepääsu, haljastuse ja heakorrastuse ning hoonete paiknemise osas määratakse tingimused detailplaneeringus põhimõttelisena. Kaebuses loetletud vastuolud ei anna alust tunnistada ehitusprojekti DP-ga vastuolus olevaks. Need tingimused kuulusid täpsustamisele ehitusprojekti staadiumis. Haljastuse osas on planeeritud sarnaselt DP-ga kinnistule rida puid ning tulevikus rajatakse Veskimetsa tänava kõnnitee koos täiendava haljastusega. Juurdepääs on jätkuvalt Mustjõe tänavalt ning lahendatud selliselt, et jäätmejaama järjekorras seisvad autod asuksid Mustjõe tn 40 kinnistul. 5) KMH algatamata jätmise otsustas Tallinna Keskkonnaameti juhataja. Otsuses on lähtutud KMH eelhinnangust, mille on koostanud Adepte Ekspert OÜ, ja müratasemete hindamisest, mille on koostanud Akukon OY Eesti Filiaal. Otsuse on omakorda kooskõlastanud riiklikud Keskkonnaamet ja Terviseamet. Arendaja ülesannet täidab Tallinna Keskkonnaameti alla kuuluv Jäätmehoolde osakond, kes pole kaasatud KMH algatamise või algatamata jätmise otsustamisse. Ehitusloa väljastab TLPA. Kuigi kõik ametid on ühtselt Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse alla kuuluvad, ei tähenda see huvide konflikti, kuna täidetud on eeldus, et otsustaja ei tohi täita samal ajal arendaja ülesandeid. 6) Kaebajale kuuluv xxxxxxxx kinnistu ei ole Mustjõe tn 40 kinnistuga piirnev. Nende vahele jääb kaks teemaa kinnistut Veskimetsa tänav T6 ja Veskimetsa tänav T2. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kaebaja ei avaldanud soovi olla kaasatud haldusmenetlusse, kuigi haldusmenetlusse oli kaasatud Veskimetsa-Mustjõe Selts MTÜ, kelle lepinguline esindaja kattub kaebaja esindajaga. 7) Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 otsusega nr 172 on kehtestatud „Kristiine linnaosa üldplaneering“, kus on Mustjõe tn 40 kinnistule rajatav jäätmejaam määratud. Mustjõe tn 40 kinnistule on planeeritud jäätmejaam ka DP-ga. DP on kehtestatud ajal, mil kaebaja oli juba xxxxxxxxxx kinnistu omanik ning teda teavitati DP kehtestamisest vastavalt kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 25 lg 7 p-le 4. Ühtki arvamust DP avalikul väljapanekul ei esitatud. Tegemist on avalike dokumentidega, millega iga isik saab tutvuda ning kaebajal oli võimalus paluda enda kaasamist ka ehitusloa menetlusse. 8) Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine pole tõendatud. Viidatud on üksnes seda, et KMH läbiviimisel tuleks selgitada mõjutuste laad ja ulatus. Seejuures pole KMH läbiviimine õigustatud, kuivõrd eelhinnangu läbiviimisel on tuvastatud võimalikud negatiivsed mõjutused ning leitud, et olulise keskkonnamõjuga tegevusi ei ole kavandatud. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed. Kavandatud jäätmejaama puhul on tegemist

7(12)

3-18-262 punktiga, kus jäätmed kogutakse JäätS § 14 lg 1 mõistes ning kaebuses kirjeldatud ulatuses negatiivseid mõjutusi ei teki. Kasutusele võetakse täiendavad soovituslikud meetmed. 9) Linnaosakogu on linnaosa elanike esinduskogu, kelle pädevusse ei kuulu detailplaneeringu tühistamine. DP kehtetuks tunnistamise saab otsustada Tallinna Linnavolikogu ja sellele eelneb põhjalik haldusmenetlus. DP hõlmab veel ca 20 kinnistut. Praeguseks ei ole esitatud taotlust DP kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. 10) Mustjõe tn 40 kinnistu taotleti riigilt eesmärgiga rajada jäätmejaam ja laiendada Veskimetsa, Värvi ja Mustjõe tänavaid. Uuringud ning kaalutlused jäätmete kogumiseks sobilike kohtade leidmiseks on tehtud varasemalt. Tallinna jäätmejaamade tasuvusuuringus on kajastatud Tallinna linna jäätmepunktide asukoha valikute analüüsi. Kaalutud on piirkonnas Kõrgepinge tänava piirkonda ja Veskimetsa tänava piirkonda ehk praegust Mustjõe tn 40 kinnistut. Tallinna linna jäätmekava 2012-2016 p-s 5.2 on kajastatud, et Laki tänava piirkonna rajatav jäätmepunkt peaks asendama Artelli tänaval olevat jäätmepunkti. Samuti on Tallinna linna jäätmekavas 2017-2022 Artelli tänava jäätmejaam määratud ajutiseks lahenduseks, kuni linna rajatava jäätmepunkti valmimiseni. Seejuures on alates 2014. a lõpetatud teenuse tellimine Artelli tänava jäätmejaama käest, sest Artelli jäätmejaam kogub vaid tulutoovaid jäätmeid. Kehtivas jäätmekavas on nähtud ühe strateegilise eesmärgina jäätmepunkti rajamist Mustjõe tänava äärde. Mustjõe tn 40 kavandatud jäätmepunkti asukoht on paika pandud ning uut alternatiivset asukohta enam ei kaaluta. Puudub vajadus hakata uuesti analüüsima jäätmepunkti asukoha sobivust või vajalikkust. Tegemist on detailplaneeringukohase tegevusega. Tallinna linna esindajad pole väljendanud, et Mustjõe tn 40 kavandatud jäätmepunkile otsitakse või asutakse otsima alternatiivset kohta. Jäätmete kogumise punktid on kavandatud rajada igasse linnaosasse, seejuures on paigas Mustjõe tänava ja Lasnamäele Punasele tänavale kavandatud jäätmete kogumispunktide asukohad. Kuigi nii jäätmekavades kui teistes dokumentides nimetatakse kavandatut jäätmejaamaks, on tegu kohaga, kus toimub jäätmete kogumine ja ära vedamine JäätS § 14 lg 1 mõttes.

Kolmas isik vastust kaebusele ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-18-262

3-18-262 tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi (kd I, tl 68p-69). Seega on mürauuringus lähtutud konkreetselt kavandatava jäätmejaama jaoks arvutatud müratasemetest, samuti on selles välja toodud võimalikud leevendusmeetmed ning ette nähtud mürakaitseekraani rajamine (mürauuringu p 6, eelhinnangu p 4.13). Eelhinnangus on kokkuvõtvalt leitud, et DP elluviimise ning hoonete ja rajatiste sihipärase kasutamisega ei ole oodata olulist keskkonnamõju ning kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara ja sellega ei kaasne olulisel määral lõhna teket. Kohtu hinnangul pole mõistlikku põhjust kahelda selles eksperdi hinnangus, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.

10(12)

3-18-262 haldusakt puudutada. HMS § 40 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. Ka EhS § 42 lg-s 6 ja lg 7 p-s 2 sätestatut arvestades tuleb ehitusloa menetlusse kaasata isikud, kelle õigusi ja huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Riigikohus on kaasamisega seoses selgitanud, et heast haldustavast lähtudes peab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist võimaldama projekti suhtes oma arvamust avaldada puudutatud isikutel, kelleks võib olla ka naaber, kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigus riivata (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-03). Riigikohus on selgitanud sedagi, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et esineb mõistlik kahtlus, et haldusakt võib piirata isiku õigusi (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p 20).

3-18-262 ja konkreetselt juurdepääsutee ja mahasõidu kavandamisel kinnistu põhjapoolsesse otsa arvestada ka sellega kaasneva liikluskoormuse mõningase suurenemisega, mis võib omakorda suurendada liiklusmüra ja heitgaaside mõju kaebaja kinnistule, mh peatuvate sõidukite tekitatavat heitgaaside mõju. Kohus leiab, et isegi kui juurdepääsu kavandamine Mustjõe tänavalt ei ole DP-ga vastuolus, on juurdepääs DP-s määratletud väga avaralt. Vastustaja ulatuslikku kaalutlusruumi arvestades ei saa välistada, et kaebaja ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine oleks võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vastustaja oleks kaebajat korrektselt ära kuulates võinud jõuda järeldusele, et liikluskoormuse suurenemisega kaasneva mõju kompenseerimiseks tuleb võtta kasutusele lisaabinõusid või on võimalik juurdepääs ning mahasõit Mustjõe tänavalt kavandada kaebajale soodsamalt. Vastustaja ei ole seda küsimust ehitusloa menetluses hinnanud, kuid pidanuks seda kaebaja menetlusse kaasamisel tegema. Seega oleks kaebaja kaasamine ja ärakuulamine ning tema huvidega arvestamine võinud mõjutada ehitusloa andmise otsustust. Kaebusest ning kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on liikluskorralduse näol tegu kaebaja jaoks olulise küsimusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.