lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1971/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 01.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1971/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
734
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht

1.märts 2019

Haldusasja number

3-18-1971

Haldusasi

A. M kaebus Viru Vangla 16. juuli 2018 käskkirja nr 63/617-1, 23. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/637-1 ning 14. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/436-3 ja 21. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/450-3 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja nr 3-19-59 materjalide juurest haldusasja nr 3-18-1971 materjalide juurde Viru Vangla 27. veebruari 2019 vastus kohtu määrusele.
2.Tagastada A. M kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav A. M esitas 14. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/617-1, 23. juuli 2018 käskkirja nr 6- 3/637- 1 ning 14. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/436-3 ja 21. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/450-3 tühistamiseks. Vaidlusaluste käskkirjadega tunnistati A. Martinson süüdi 14. juunil 2016 ja 22. juunil 2018 vangistusseaduse § 67 lg 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistati vastavalt 25 ööpäevaks ja 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vaideotsustega nr 6-12/436-3 ja 6-12/450-3 jäeti A. Martinsoni vaided Viru Vangla 16. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/617-1 ja 23. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/637-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 22. oktoobri 2018 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kaebuselt tasuda riigilõiv. Riigilõiv tasuti 25. oktoobril 2018.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada selle esitajale, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 1).
4.Kaebaja on kaebuses esitanud nõuded Viru Vangla 16. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/617-1, 23. juuli 2018 käskkirja nr 6- 3/637- 1 ning 14. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/436-3 ja 21. septembri 2018 vaideotsuse nr 6-12/450-3 tühistamiseks. Vaidlusaluste käskkirjadega karistati kaebajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega.
5.Viru Vangla teatas 27. veebruaril 2019 haldusasjas nr 3-19-59 kohtule, et A. M vabanes vanglast 22. veebruaril 2019 tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
6.Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Tühistamiskaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (HKMS § 37 lg 2 p 1). Haldusakti täieliku ammendumise korral on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Seejuures märgib Riigikohus, et kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (RKHK 13. novembri 2014 otsus nr 3-3-1-44-14). Eelnevast tulenevalt on kohtul võimalik käesolevas haldusasjas esitatud tühistamisnõue rahuldada üksnes juhul, kui vaidlusalustel käskkirjadel on kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
7.Kuna kaebaja viibib alates 22. veebruarist 2019 vabaduses, on kohtu hinnangul ära langenud vangistuse kestel määratud distsiplinaarkaristuste igasugune mõju ja nende kehtivus on lõppenud. Kuivõrd Viru Vangla 16. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/617-1 ja 23. juuli 2018 käskkirja nr 6-3/637-1 toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa vabaduses viibiva isiku õigustele enam mingit mõju avaldada ega tema õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus nimetatud käskkirjade tühistamise nõude esitamiseks.
8.Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-44-14 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Kohtu hinnangul ei ole haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning sellest tulenevalt ei pea kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks välja selgitada, kas kaebaja soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Kohus ei näe, et praegusel juhul esineks kaebajal preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist ja selle menetlemist kohtu poolt. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Vanglast vabanedes on kaebaja ja vangla vaheline avalik-õiguslik suhe lõppenud ning õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine ei aitaks kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele. Seega lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus.
9.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse vältel on asjaolud muutunud.
10.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja hinnangul on talle kahju tekitatud, on tal võimalus esitada vanglale kahju hüvitamise nõue ning pärast vanglalt otsuse saamist kaebus halduskohtule.
11.Menetluskulud kaebuse tagastamise korral kannab kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustajale kui haldusorganile ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium