OÜ AZELTOR kaebus Eesti Haigekassa 30.11.2018 otsuse nr 618 osalise tühistamise ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200896 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: OÜ AZELTOR Vastustaja: Eesti Haigekassa Kolmas isik: Õenduskontor OÜ
Asja läbivaatamise vorm
06.02.2019 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.03.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Haigekassa (hankija) avaldas 14.09.2018 riigihangete registris hanketeate (HT), alustades sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihanget viitenumbriga 200896 „Koduõendusteenus“.
2.30.11.2018 tegi hankija otsuse nr 618 Tartu linnas õendusabiteenuse osutamiseks esitatud pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Hankija tunnistas vastavaks MedAid OÜ, Sihtasutuse Elva Haigla TM, Annmed OÜ, Õenduskontor OÜ ja OÜ AZELTOR pakkumused (otsuse punkt 1) ning kinnitas vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise tulemused (otsuse punkt 2 ja lisad 1 ja 2). Edukaks tunnistati MedAid OÜ, Sihtasutuse Elva Haigla TM, Annmed OÜ ja Õenduskontor OÜ pakkumused (otsuse punkt 3).
3.OÜ AZELTOR esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused hankija 30.11.2018 otsuse nr 618 tühistamiseks osas, mis puudutab Õenduskontor OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist. 12.12.2018 esitas OÜ AZELTOR vaidlustuse täienduse, milles loobus nõudest tunnistada kehtetuks hankija otsus Õenduskontor OÜ pakkumuse vastavaks
3-19-70 tunnistamise osas ning taotles hankija otsuse kehtetuks tunnistamist Õenduskontor OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise osas.
4.Vaidlustuste osas tegi VAKO 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200869, millega jättis OÜ AZELTOR vaidlustuse rahuldamata.
5.OÜ AZELTOR esitas 14.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Haigekassa 30.11.2018 otsuse nr 618 osalist tühistamist järmiselt: 1) otsuse punktide 2-3 ja selle lisade 1-2 osas, milles tunnistati edukaks Õenduskontor OÜ pakkumus; 2) otsuse lisa 1 punkti 1.8 alapunktide 6) ja 7) osas, mille kohaselt sai kaebaja hindamise otsuse punktide 6.1.A ning 6.1.B hindamisel 0 punkti ja 3) otsuse p 1.8 alapunkti 15 osas, mille kohaselt sai Õenduskontor OÜ hindamise otsuse punkti 6.1.B hindamisel 6 punkti. Samuti taotleb kaebaja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200869 tühistamist.
6.Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Haigekassa ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Õenduskontor OÜ.
7.15.01.2019 määrusega rahuldas kohus ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas vastustajal esialgse õiguskaitse korras Tartu linnas koduõendusteenuse osutamiseks hankelepingu sõlmimise Õenduskontor OÜ-ga. Kuivõrd vastustaja ega kolmas isik esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise osas vastuväiteid ei esitanud kehtib esialgse õiguskaitse abinõu HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtajani.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.OÜ AZELTOR leiab, et hankija on rikkunud pakkumuste hindamise korda ning jätnud kaebajale ebaõigesti punktid andmata. Õiguspärase menetluse korral oleks kaebajale antud punktisumma kõrgem Õenduskontor OÜ-le antud punktisummast, mistõttu tulnuks kaebaja pakkumus tunnistada edukaks. VAKO on eeltoodud küsimustes jõudnud ebaõigele järeldusele ning jätnud õigusvastaselt kaebaja vaidlustuse rahuldamata.
9.Pakkumuste hindamisel lähtus hankija 26.06.2018 otsuses nr 295 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise punktide kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ (edaspidi Alused) toodud tingimusest. Hankija on jätnud Aluste punkti 6.1.A osas põhjendamatult arvestamata kaebaja pakkumusele lisatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni (EGGA) poolt väljastatud tunnistuse koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta. Hankija ja VAKO tõlgendus punktist 6.1.A on ebaõige.
9.1.Tingimuste punkti 6.1.A kohaselt oli nõutav, et koduõendusteenuseid osutavad õed on läbinud Eesti Õdede Liidu (EÕL) poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse. Punktile lisatud märkuses oli küll toodud loetelu Eesti Õdede Liidu poolt tunnustatud koolitustest, kuid hanketingimustest ei olnud aru saada, et hankija arvestab vaid märkuses toodud koolitusi ning ei arvesta koolitusi, mis on EÕL poolt tunnustatud, kuid ei ole mainitud märkuses toodud nimekirjas.
9.2.Märkuses toodud loetelu on käsitletav hankija mittesiduva selgitusena, mis ei kitsenda pakkuja õigust tugineda teistele EÕL poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse läbimist tõendavatele tunnistustele. Aluste p 6.1.A kohaselt on nõutav EÕL poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse läbimine, mitte baaskoolituse läbimine konkreetse koolitaja juures või konkreetsel ajaperioodil. Seega pidanuks tingimuste täitmiseks piisama, et EÕL on vastava baaskoolituse läbimist tunnustanud.
9.3.Hanketingimuste juures ei olnud toodud loendit sellest, milliseid dokumente hankija koduõendusalase baaskoolituse läbimist tõendavana aktsepteerib. Kaebaja esitas koos pakkumusega EGGA poolt välja antud tunnistuse, mis tõendab koduõendusalase baaskoolituse läbimist 2002 aastal. Kaebaja on pöördunud nimetatud küsimuses EÕL-i poole, kes on kinnitanud, 2(9)
3-19-70 et EÕL on tunnustanud ja jätkuvalt tunnustab EGGA poolt läbiviidud koduõendusalaseid baaskoolitusi.
9.4.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hanketingimusi tuleb käsitada tahtevaldustena ning tõlgendada neid lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. TsÜS § 75 lg 2 ls 2 sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Sarnaselt kaebajaga on ka kolmas isik esitanud koos pakkumusega EGGA poolt väljastatud tunnistuse koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta. Sellest saab järeldada, et ka kolmas isik on mõistnud tingimust sellisena, et p-i 6.1.A täitmiseks piisab mistahes EÕL poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse läbimisest.
9.5.Viiest kaebaja pakkumuses nimetatud õest kolm (s.o 60%) on läbinud EÕL-i poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse, mistõttu tulnuks kaebajale anda Aluste punkti 6.1.A eest 6 punkti.
10.Hankija on jätnud tingimuse 6.1.B osas põhjendamatult arvestamata kaebaja pakkumuses nimetatud eriõdede Terviseameti tervishoiutöötajate registris olevad andmed.
10.1.Tingimuste punkti 6.1.B kohaselt pidid koduõendusteenuseid osutavad õed olema eelneva viie aasta jooksul läbinud EÕL pädevushindamise või lõpetanud samal perioodil Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse. Seejuures oli pakkumuse vormi lisas 3 märgitud, et kui tervishoiutöötajate registris on olemas andmed eriõe eriala kohta, siis koolituse läbimise kohta ei pea pakkumusele vastavat dokumenti lisama.
10.2.Terviseameti tervishoiutöötajate registrist nähtuvad andmed kolme kaebaja pakkumuses nimetatud eriõe eriala kohta. Kaebaja ei nõustu hankija ja VAKO järeldustega, et kaebaja oleks pidanud esitama täiendavalt lisadokumente selle kohta, millal vastavad isikud erialase koolituse läbisid. Kaebaja juhindus pakkumuse vormi lisa punktis 3 toodust, mille kohaselt ei pidanud kaebaja esitama ühtegi täiendavat dokumenti, kui eriõe eriala kohta on andmed olemas Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Selleks puudus ka vajadus, sest erinevalt omistatud pädevusest (mis kehtib vastavalt EÕL pädevushindamise juhendile 5 aastat), omandatud eriõe eriala ei aegu.
10.3.Ka VAKO on möönnud teatavat vastuolu tingimuse 6.1.B ning pakkumuse vormi lisa punktis 3 toodud vahel. Olukorras, kus riigihanke alusdokumendid on ebaselged ja vastuolulised, ei saa anda tingimusele tõlgendust, mis kitsendab pakkuja õigusi. Halvasti koostatud dokumentidega seotud risk peab jääma dokumentide koostaja kanda. Seega tulnuks tõlgendamise tulemusena anda tingimusele sisu, mis on soodsam pakkujale.
10.4.Viiest kaebaja pakkumuses nimetatud õest kolm (s.o 60%) on lõpetanud nõutava erialase koolituse, mille kohta on olemas andmed Terviseameti tervishoiutöötajate registris. Seega tulnuks anda kaebajale aluste hindamisepunkti 6.1.B eest 6 punkti.
11.Hankija on tingimuse 6.1.B osas põhjendamatult arvestanud Õenduskontor OÜ pakkumuses nimetatud isikute puhul ämmaemanda erialal õppekava läbimist.
11.1.Hankija poolt arvesse võetud kuuest isikust viis on lõpetanud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda eriala. Tingimuste punkti 6.1.B täitmiseks ei ole aga ämmaemanda õppekava läbimine piisav, sest tingimuseks oli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse läbimine.
11.2.Hankija ja VAKO on asunud ebaõigesti seisukohale, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava sisaldab ühtlasi õe põhiõpet. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprogrammis on õe põhiõpe ning ämmaemandus eraldi õppekavana. Kuigi ka ämmaemanduse õppekava sisaldab õendusalaseid mooduleid (Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 78 EAP ulatuses, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 71 EAP ulatuses), ei ole see võrreldav õe põhiõppe läbimisega (Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 210 EAP, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 210 EAP). 3(9)
3-19-70
11.3.Tähelepanuta tuleb jätta VAKO järeldus selle kohta, et üldõe kutse saamise tõttu on välistatud, et ämmaemandad ei läbi õe põhiõpet (VAKO otsuse p 30). Kui hankija soovis punkte anda üldõe kutse olemasolu eest, siis oleks pidanud tingimuse selliselt ka sõnastama. Hankija on seotud enda sätestatud tingimustega ning peab nendest kinni pidama. Seega ei oma tähtsust see, millist kutset on võimalik ämmaemanda õppekava läbinuna taotleda. Ämmaemanda õppekava ei sisalda spetsiifilisi õendusalaseid mooduleid, mida õe põhiõppe aga sisaldab (nt: eaka õendusabi, kliiniline õendusabi, vaimse tervise õendus, laste õendus).
11.4.Hankija õiguspärase otsuse korral oleks pidanud kolmas isik saama tingimuse punkti 6.1.B osas 0 punkti, sest vaid 1 kolmanda isiku õde on läbinud õe põhiõppe.
12.Kaebaja pakkumuse lõplik punktisumma oli 88,67 , kuid tegelikult pidanuks kaebaja saama 102,27 punkti. Kaebuse rahuldamisel osaliselt, s.o kas üksnes punkti 6.1.A või punkti 6.1.B osas, oleks punktisumma 94,47 punkti, mis on kõrgem kui kolmanda isiku lõplik punktisummas (93,69 punkti). Juhul, kui arvestada maha kolmandale isikule tingimuse 6.1.B eest põhjendamatult antud 6 punkti, oleks kolmanda isiku lõplik punktisumma veelgi väiksem, s.o 85,89 punkti. Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud seisukohtadega ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. VAKO 08.01.2019 otsus vaidlustusasjas nr 254-18/200896 on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Samuti on pakkumuste hindamine toimunud õiguspäraselt ja otsuse 618 muutmiseks puudub alus.
14.VAKO on oma otsuse punktis 18 õigesti leidnud, et Aluste punktis 6.1.A punktile lisatud tärniga esitatud märkuses toodud EÕL poolt tunnustatud koduõendusalaste baaskoolituste läbimise tunnistuste loetelu on ammendav. Mitte ühestki riigihanke alusdokumendist ei nähtu vastupidist.
14.1.Alustes ja hindepunktide otsuses on toodud loetelu koolitustest, milliseid koduõendusalase baaskoolituse läbimise tunnistusi Eesti Õdede Liit on tunnustanud. Seetõttu ei ole pakkumuste hindamise kontekstis oluline, kas lisaks p 6.1.A toodud loetelule tunnustab EÕL ka EGGA läbiviidud baaskoolitusi.
14.2.Märkuses toodud loetelu puhul tugines hankija EÕL poolt neile esitatud ametlikule informatsioonile (vt hankija poolt VAKO-le esitatud 19.12.2018 seisukoha lisa 1). Seejuures täiendati esialgset loetelu peale hanke väljakuulutamist, kuna hankija poole pöördus MTÜ Hoolekande Arendamise Instituut, edastades hankijale info, et EÕL on tunnustanud ka MTÜ Hoolekande Arendamise Instituudi poolt korraldatavat koolitust (vt hankija poolt VAKO-le esitatud 03.01.2019 seisukoha lisa 3). Seejärel täiendas hankija vastavalt hanke alusdokumente ja lisas vastava koolituse loetellu. Sarnaselt oleks olnud võimalik täiendada loetelu ka EGGA koolitusega, kui kaebaja oleks hankija poole vastava küsimusega pöördunud või muul viisil õigeaegselt sellise informatsiooni hankijale esitanud.
14.3.Kaebaja pakkumuses sellise koolitusega arvestamine seaks kaebaja teiste pakkujatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, sest teised pakkujad ei saanud samuti oma pakkumuses arvestada selle koolituse läbinud isikutega.
14.4.Vastuseks kaebaja viitele, et sarnaselt kaebajale on ka kolmas isik esitanud koos pakkumusega EGGA väljastatud tunnistuse koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta, selgitab vastustaja, et ka kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ei arvestanud vastustaja nimetatud tunnistust ja kolmas isik sai nimetatud hindamiskriteeriumi hindamisel 0 punkti.
14.5.Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et kui mingil põhjusel tuleks hindamisel võtta arvesse EGGA koolitusi, siis: a) saaks kolmanda isiku pakkumus senise 0 punkti asemel 5 punkti ning b) saaks kaebaja pakkumus senise 0 punkti asemel 6 punkti, sest sellisel juhul oleks 5-st õest 3 õde ehk vähemalt 60% õdedest läbinud baaskoolituse. Lõplikud punktid oleksid sel juhul (eeldusel, et muid punkte ei muudeta) kaebajal 99,67 ja kolmandal isikul 104,52. 4(9)
3-19-70
15.Aluste punkti 6.1.B. ja hindepunktide otsuse punkti 6.1.B. sõnastus sätestab tingimuse, et pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul peab koduõendusteenuseid osutav õde kas olema läbinud Eesti Õdede Liidu pädevushindamise või lõpetanud samal perioodil Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse. Selle hindamiskriteeriumi eesmärgiks on hinnata õdede teadmiste ajakohasust ehk värskust, nõutav koolitus peab olema läbitud pakkumuse esitamisele eelneva viie aasta jooksul selleks, et saada nimetatud kvaliteedikriteeriumi eest punkte.
15.1.Kaebaja on keeranud hindamiskriteeriumi mõtte tagurpidi ja esitanud asjakohatu väite, mille kohaselt omandatud eriõe eriala ei aegu. Punkti 6.1.B. kohaselt ei hinnata kauges minevikus saadud eriõe eriala olemasolu, vaid seda, kas õde on pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul läbinud selles punktis nimetatud koolituse.
15.2.Kaebajal oli õdede pädevust võimalik tõendada kahel viisil: tugineda Terviseameti tervishoiutöötajate registri andmetele või esitada tõendavad dokumendid koos pakkumusega. Terviseameti tervishoiutöötajate registris vajalikud pädevushindamise andmed puudusid ja pakkumuses kaebaja andmeid pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul pädevuse saamise või põhiõppe/eriõe erialase koolituse läbimise kohta ei esitanud.
15.3.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-18-1619 tehtud otsuse p-s 17 märkinud: „Seega tuli hankijal pakkumuste hindamisel lähtuda alusdokumentidest, sh sätestatud ja kehtivatest hindamiskriteeriumitest ning hankija ei saanud pakkumuste hindamisel nendest kõrvale kalduda ega pidanud pakkumuste hindamise faasis enam küsima täiendavaid selgitusi. Selliseks võimaluseks ei anna alust ka RHS § 46 lg 4. Ringkonnakohtule ei nähtu, et hankija oleks kehtestatud hindamiskriteeriume rakendanud ebaõigesti, sest erimenetluse korra p 7.3 võimaldas anda 0 punkti juhul, kui pakkumuses hinnatava asjaolu kohta on hankedokumentides nõutavad andmed esitamata.“ Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodu toetab vastustaja seisukohta, et hankija tegevus kaebaja pakkumuse hindamisel on olnud õiguspärane.
15.4.Seega sai kaebaja pakkumus hindamise aluse 6.1.B. kohaselt õiguspäraselt 0 punkti, kuna Terviseameti tervishoiutöötajate registris ja pakkumuses puudusid andmed hinnatava asjaolu kohta. Pakkumuses nimetatud kõigi viie õe kohta ei olnud esitatud pädevussertifikaati, samuti ei olnud pakkumuse andmetel neist keegi lõpetanud kõrgkooli viimase viie aasta jooksul ei õe põhiõppes ega erialasel koolitusel.
16.VAKO on oma otsuse punktis 30 õigesti leidnud, et vastustaja ei ole sidunud hindepunktide otsuse punktis 6.1.B sätestatud hindamiskriteeriumi täitmist kindla õppekava läbimisega, vaid ühes konkreetses valdkonnas, s.o õendusabis vajaminevate teadmiste omandamisega ehk õe põhiõppe läbimisega.
16.1.Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 1 kohaselt osutavad õendusabi õed ja ämmaemandad. Koduõendusteenus kuulub vaieldamatult õendusabi hulka. Õendusabi osutamiseks ettevalmistus, sh põhiõpe toimub Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Õed, kes soovivad asuda tööle ämmaemandatena läbivad 4,5-aastase õppe mahus 270 ainepunkti, muudel erialadel saavad töötada õed, kes on läbinud 3,5-aastase õppe mahus 210 ainepunkti. Puudub igasugune mõistlik alus eeldada ja õiguslik alus väita, et ämmaemanda ettevalmistusega õed ei kuulu riigihanke alusdokumentides nimetatud õe mõiste alla.
17.Vastustaja lähenemist toetab ka Vabariigi Valitsuse 25.10.2004. a määrus nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ mille §-s 24 märgitakse, et ämmaemandaõppe teoreetilises ja praktilises osas peab üliõpilane omandama nii ämmaemandus- kui ka õendusabi osutamiseks vajalikud teadmised ja oskused (vt lõiked 3-5).
17.1.Vastustaja seisukohta, et tervishoiu kõrgkooli lõpetamine ämmaemandana tähendab, et läbitud on õe põhiõpe, kinnitab ka asjaolu, et ämmaemanda kutse saanud tervishoiutöötaja saab 5(9)
3-19-70 registreerida end tervishoiutöötajate registris ka õena. Nii ongi viis kolmanda isiku pakkumuses nimetatud isikut registreeritud tervishoiutöötajate registris nii õe kui ämmaemandana.
17.2.Seega sai kolmanda isiku pakkumus hindamise aluse 6.1.B kohaselt õiguspäraselt 6 punkti, kuna 10-st õest kuue õe andmed vastasid hindamise alustes sätestatule. Kolmanda isiku seisukoht
18.Kolmas isik, Õenduskontor OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata. Õenduskontor OÜ viitab, et pakkumuses nimetatud ämmaemandad on koos diplomiga saanud akadeemilise õiendi, mis kinnitab seda, et Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas on ämmaemandad läbinud täies mahus õe põhiõppe. Samuti märgib kolmas isik, et mõistis Aluste punkti 6.1.B selliselt, et hankija arvestab koolitusi, mis on läbitud viie aasta jooksul enne pakkumuse tegemist. Kolmanda isiku pakkumuses oli samuti nimetatud õde, kes oli läbinud eriõe koolituse, kuid rohkem kui 5 aastat tagasi ja seetõttu selle koolituse läbimisele pakkumuses ka ei tuginetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud VAKO otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
20.Kaebaja taotleb hankija 30.11.2018 otsuse nr 618 osalist tühistamist järmiselt: 1) otsuse punktide 2-3 ja selle lisade 1-2 osas, milles tunnistati edukaks Õenduskontor OÜ pakkumus; 2) otsuse lisa 1 punkti 1.8 alapunktide 6) ja 7) osas, mille kohaselt sai kaebaja hindamise otsuse punktide 6.1.A ning 6.1.B hindamisel 0 punkti ja 3) otsuse p 1.8 alapunkti 15 osas, mille kohaselt sai Õenduskontor OÜ hindamise otsuse punkti 6.1.B hindamisel 6 punkti. Samuti taotleb kaebaja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.01.2019 otsuse nr 254-18/200869 tühistamist.
21.Seega taandub vaidlus hankija otsuse 26.06.2018 otsuse nr 295 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise punktide kehtestamine eriarstiabi ja õendusabi hankes“ (Alused) toodud tingimuste 6.1.A ja 6.1.B sisustamisele. Asjaomased hankija otsuse sätted on järgnevad:
21.1.Tingimus 6.1.A: Teenuse osutamise kohas koduõendusteenuseid osutavad õed on läbinud Eesti Õdede Liidu poolt tunnustatud koduõendusalase baaskoolituse* vähemalt 112 tunni ulatuses ja alates 2015. aastast vähemalt 65 tunni ulatuses pakkumuse esitamise tähtpäeva seisuga. *Märkus: Eesti Õdede Liit tunnustab järgmisi koduõendusalase baaskoolituse läbimise tunnistusi: 1)Eesti Õdede Ühing 2002 (2 moodulit - 160 tundi 4 ainepunkti); 2)Eesti Õdede Liit 2003 (3 moodulit - 120 tundi 3 ainepunkti); 3)Annely Sootsi Koolituskeskus, varasemalt Annely Sootsi Koolitus/Tervisekool (120-240 tundi); 4)Tartu Ülikooli Kliinkum (3 moodulit - 112-120 tundi); 5)Ida-Tallinna Keskhaigla (3 moodulit - 112-120 tundi); 6)Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolid (2-3 moodulit); 7) Hoolekande Arendamise Instituut 21.02.2018 kuni 31.12.2018.
21.2.Tingimus 6.1.B: Teenuse osutamise kohas koduõendusteenuseid osutav õde on pakkumuse esitamise tähtpäevale eelneva viie aasta jooksul läbinud Eesti Õdede Liidu pädevushindamise või lõpetanud samal perioodil Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase koolituse. Erialase koolituse on läbinud kliiniline õde, vaimse tervise õde, intensiivravi õde või terviseõde.
21.3.Pakkumuse vormi lisa p 3: Kui puudub kehtiv pädevussertifikaat, sest õel on Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat pakkumuse esitamise tähtpäevast, siis lisada pakkumusele Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe või eriõe erialase koolituse (kliiniline õde, vaimse tervise õde, intensiivravi õde, terviseõde) lõpetamist tõendava dokumendi koopia. Kui Terviseameti tervishoiutöötajate registris on olemas andmed 6(9)
3-19-70 eriõe erialala kohta, siis eriõe erialase koolituse läbimise kohta ei pea pakkumusele vastavat dokumenti lisama. Haigekassa hindab õe põhiõppe läbimist Tallinna- või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis pakkumuses esitatud dokumentide alusel. Haigekassa hindab õe eriala koolituse läbimist Terviseameti tervishoiutöötajate registri ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel.
22.Kaebaja leiab, et hankija pidanuks punkti 6.1.A osas arvestama lisaks punktile lisatud märkuses toodud loetelule ka EGGA poolt välja antud tunnistusi koduõendusalase baaskoolituse läbimise kohta, sest EÕL tunnustab ka seda koolitust. Hankija leiab, et arvestas hindamisel õiguspäraselt vaid märkuses toodud loeteluga ning leiab, et EGGA koolituse arvestamine kaebaja puhul tähendaks kaebaja soodsamat kohtlemist võrreldes teiste pakkujatega. Nõustun siinkohal hankija ja VAKO seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid täiel määral üle korrata. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
22.1.Aluste p 6.1.A tekstile on lisatud märkus, kus on konkreetse loeteluna toodud koolitused, millele EÕL hankijale teadaolevalt tugineb. Punkti 6.1.A sõnastuse ega märkuse teksti põhjal ei saa teha järeldust, et tegemist oleks mitteammendava või soovitusliku loeteluga. Ka ei ole põhjust väita, et p 6.1.A sõnastus oleks kuidagi ebaselge või vastuolus muude hanketingimustega.
22.2.Hankedokumendid on eelhaldusaktiks, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 järgi ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti (sh riigihanke alusdokumentide) õigusavastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Kaebaja ega ükski teine pakkuja ei ole Aluste p 6.1.A õigeaegselt vaidlustanud. Kuni hankedokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Sellest tulenevalt ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähendust asjaolu, kas vaidlusalune koolitus oleks tegelikult pidanud p-le 6.1.A lisatud loetelus sisalduma. EGGA poolt läbiviidavat koolitust loetelus toodud ei olnud ning hankija ei saanud sellest tulenevalt seda koolitust ka arvestada. Hankija märgib õigesti, et vastupidine tähendaks kaebaja ebavõrdselt soodsamat kohtlemist võrreldes teiste pakkujatega, sest teistel pakkujatel ei ole samuti olnud võimalik EGGA koolitusega arvestada.
23.Kaebaja väidab, et Aluste punkti 6.1.B koosmõjus pakkumuse vormi punktiga 3 tuleb mõista selliselt, et kui tervishoiutöötajate registris on olemas andmed eriõe eriala kohta, siis ei tule pakkumuses esitada eriõe eriala õppekava läbimise kohta mistahes täiendavaid dokumente. Seega pidanuks hankija lugema kaebaja pakkumuses nimetatud kolme õe puhul täidetuks Aluste punktis 6.1.B nimetatud tingimused, sest tervishoiutöötajate registris olid olemas andmed nende isikute eriõe eriala kohta. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda.
23.1.Aluste punkt 6.1.B kehtestab sisuliselt kaks hindamiskriteeriumit: esiteks peab õde olema lõpetanud Tallinna või Tartu Tervishoiukõrgkooli õe põhiõppe/eriõe erialase õppe või läbinud EÕL pädevushindamise ning teiseks ei tohiks kooli lõpetamisest või pädevushindamisest olema möödunud rohkem kui viis aastat. Seega pidanuks nõuetekohasest pakkumusest nähtuma andmed mõlema kriteeriumi täitmise kohta. Kaebaja pakkumuses nimetatud kolme õe puhul olid tervishoiutöötajate registris olemas küll andmed õdede eriõe eriala kohta, kuid registris puudusid andmed perioodi kohta, millal eriõe eriala on omandatud.
23.2.Ma ei nõustu kaebajaga, et pakkumuse vormi lisa p-i 3 sõnastusest tuleneb, et kaebajal ei olnud kohustust esitada mistahes täiendavaid andmeid, sest tervishoiutöötajate registris olid olemas andmed eriõe eriala kohta. Kaebaja sellekohane seisukoht tugineb pakkumuse vormi lisa p-i 3 lausele, mille sõnastus on järgmine: „Kui Terviseameti tervishoiutöötajate registris on olemas andmed eriõe erialala kohta, siis eriõe erialase koolituse läbimise kohta ei pea pakkumusele vastavat dokumenti lisama.“ Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta samas punktis sellele lausele eelneva ning järgneva teksti. Punkti 3 esimeses lauses on märgitud: „Kui puudub kehtiv 7(9)
3-19-70 pädevussertifikaat, sest õel on Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetamisest möödas vähem kui viis aastat pakkumuse esitamise tähtpäevast, siis lisada pakkumusele Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe põhiõppe või eriõe erialase koolituse (kliiniline õde, vaimse tervise õde, intensiivravi õde, terviseõde) lõpetamist tõendava dokumendi koopia.“ Seega tuleneb punkti 3 esimesest lausest, et hankija peab oluliseks nii andmeid eriõe eriala olemasolu kohta kui ka eriala omandamise aja kohta. Seega tulnuks hoolsal pakkujal veenduda, et hankijal on võimalik nende kahe kriteeriumi täitmist kontrollida ning juhul, kui tervishoiutöötajate registris olevad andmed ei ole selleks piisavad, tulnuks pakkumustele asjakohased dokumendid lisada. Sellist arusaama toetab ka punkti 3 viimane lause: „Haigekassa hindab õe eriala koolituse läbimist Terviseameti tervishoiutöötajate registri ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel.“
23.3.Seega ei saa Aluste p-i 6.1.B ja pakkumuse vormi p-i 3 sõnastuse põhjal asuda seisukohale, et kaebaja ei pidanud vaidlusalusel juhul esitama andmed selle kohta, millal pakkumuses viidatud kolm õde on vastava eriala omandanud. Hankija on õiguspäraselt jätnud pakkumusele hindepunktid andmata, sest pakkumuses ei olnud toodud andmeid õdede eriõe eriala läbimise aja kohta ning neid andmeid ei nähtunud ka tervishoiutöötajate registrist.
24.Kaebaja leiab, et hankija on õigusvastaselt leidnud, et kolmanda isiku pakkumuses nimetatud viis õde vastavad punkti 6.1.B tingimustele, sest need isikud on läbinud ämmaemanda õppekava, mitte õe õppekava. Leian, et kaebaja etteheited hankijale on põhjendamatud.
24.1.Nõustun hankijaga, et Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda õppekava läbinutel on olemas hankes nõutav kvalifikatsioon, sest mõlema kooli õppekavade kohaselt sisaldab ämmaemanda õppekava ka õe põhiõppe läbimist ning ämmaemanda õppe läbinutel on seega olemas hankes nõutav kvalifikatsioon1.
24.2.Hankija seisukohta toetab ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lg 1, mis sätestab õendusabi mõiste. Viidatud sätte kohaselt on õendusabi ambulatoorne või statsionaarne teenus, mida osutavad õed ja ämmaemandad koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt. Lisaks nähtub Vabariigi Valitsuse 25.10.2004. a määruse nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded“ § 24 lg-st 3-5, et ämmaemandaõppe teoreetilises ja praktilises osas peab üliõpilane omandama nii ämmaemandus- kui ka õendusabi osutamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
24.3.Seega on ämmaemanda õppekava läbinud isikutel õigus õendusabiteenuste osutamiseks ning hankija on õigesti arvestanud kolmanda isiku pakkumuses märgitud ämmaemanda õppekava läbinud isikutega. VAKO on oma otsuse p-is 30 seega õigesti leidnud, et kuivõrd Aluste p 6.1.B viitab õe põhiõppele, mitte õe õppekavale, võis hankija arvesse võtta ka ämmaemanda õppekava läbinud isikuid, kes oma erialase ettevalmistuse käigus on läbinud õe põhiõppe. Seejuures tuleb märkida et kõik kolmanda isiku pakkumuses märgitud viis ämmaemandat on tervishoiutöötajate registri kohaselt registreeritud lisaks ämmaemanda kutsele ka õena.
25.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib HKMS § § 252 lg-st 4 tulenevalt kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluskulud
26.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud on kokku 4031 eurot, millest riigilõiv on 1 295 eurot ja õigusabikulud 2766 eurot (koos käibemaksuga).
Vt nt ka https://www.ttk.ee/et/rakendusk%C3%B5rghariduse-%C3%B5ppekavad
8(9)
3-19-70
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.