Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-19-631/42
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 08.07.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5869

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-631

Haldusasi

AS Hansabuss kaebus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 25.02.2019 otsuse nr 2-1/44 tühistamiseks AS Hansabuss kvalifitseerimata jätmise osas; MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 26.02.2019 otsuse tühistamiseks, millega tunnistati edukaks AS SEBE pakkumus; MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kohustamiseks uuesti hindama AS Hansabuss kvalifitseerimist ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.03.2019 otsuse nr 32-19/203132 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ AS Hansabuss, volitatud esindajad v.adv Margus Kõiva, v.adv Jaana Nõgisto Vastustaja (hankija) ‒ MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa Kolmas isik ‒ AS SEBE, volitatud esindaja v.adv Veiko Vaske

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. mai 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Hansabuss apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

2. juuli 2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS Hansabuss apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-631 muutmata.

2.Mõista AS-lt Hansabuss välja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks apellatsiooniastme menetluskulude katteks 3686,40 eurot (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) ja AS SEBE kasuks menetluskulude katteks 2079 eurot (kaks tuhat seitsekümmend üheksa eurot). AS Hansabuss apellatsiooniastme menetluskulud jätta AS Hansabuss enda kanda.

Sarnased lahendid

Riigihanked

3-19-631 kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul. Teiseks ei avaldanud vastustaja standardvormi välja „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“, kus saab standardvormi kohaselt küsida kinnituse RHS § 101 lg 1 p-s 6 nimetatud teenuse osutamise eest vastutava isiku kohta. HT osa III p 1.1) alap-des 2 ja 3 ning HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 on sätestatud kaks tingimust: tingimus kolme aasta jooksul minimaalselt teostatud liiniveo liiniläbisõidu kohta (km) ja tingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema nimetanud vähemalt ühe veokorraldaja. HT ja HD kohaselt tuli andmed ja informatsioon nendele tingimustele vastavuse kohta pakkujatel esitada hankepassis. Vastustaja poolt kehtestatud hankepassi vorm ei võimaldanud esitada HT osa III p 1.1) alap-des 2 ja 3 ning HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 nõutud teavet. Kaebajal puudus kohustus HD p-des 5.2.2. ja 5.2.3 nimetatud andmeid ja täiendavaid dokumente koos hankepassiga esitada. Seda toetab Rahandusministeeriumi 24.10.2017 seisukoht viitega VAKO lahendile nr 21-18/186204. Vastustaja teostas selgitusi küsides kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Seda tõendab esiteks vastustaja 31.01.2019 pöördumine kaebaja poole. Teiseks oli hankepassi täitmise regulatsioon HD-s niivõrd ebaselge, et vastustaja pidi hankepassis puuduvate andmete esitamist võimaldama täiendava sisulise kvalifikatsioonikontrolli raames. Ebaselgete HD-de puhul tuleb eelistada tõlgendust, mis on pakkujale soodne, tagab konkurentsi maksimaalse ärakasutamise ning võimaldab hankijale teadaolevalt kvalifitseerimise tingimustele vastava pakkuja osalemist riigihankel. Usutav on, et vastustaja mõistis hankepassi puudusi ning asus kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollima. RHS § 95 lg 4 ja RHS § 52 lg 3 sätestavad vastustaja kaalutlusõiguse otsustada, kas alustada kvalifikatsiooni sisulisest kontrollimisest või mitte. Seda seisukohta toetab ka RHS seletuskiri, mille kohaselt on nn pöördmenetluse kasutamine hankija vaba valik ning kui hankija peab seda vajalikuks, on hankijal võimalik alustada sisulisest kontrollist ja nõuda hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente või kontrollides andmeid ise elektrooniliselt. RHS § 104 lg 6 (otsuse tegemine hankepassis esitatud teabe alusel) ning hankijale RHS § 104 lg-s 7 antud õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu menetluse vältel annavad vastustaja päringule õigusliku tähenduse. RHS § 104 lg 6 kohaldamisel täiendavate selgituste küsimine (RHS § 46 lg 4 kohaldamine) ei ole välistatud olukorras, kui hankepassis esitatud andmete alusel selline vajadus peaks tekkima. Kvalifikatsiooni käsitlevate andmete väljaspool hankepassi standardvormi struktuuri esitamise nõue on otseses vastuolus otsekohalduva Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega ning RHS § 104 lg-ga 3. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 kohaselt on hankepassi näol tegemist Euroopa tasandil kehtestatud ühtse standardvormiga, viidates üheselt vormi struktuuri siduvusele. Järeldus, nagu saaks pakkujale rahvusvahelist piirmäära ületavas hankes panna andmete väljaspool hankepassi standardvormi struktuuri esitamise kohustuse, eeldab Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 10 esitatud seisukohaga, et kaebaja kvalifitseerimata jätmise asemel oli vastustajal RHS § 104 lg-st 6 tulenev kohustus kaebaja kõrvaldada. VAKO on ekslikult järeldanud, et RHS § 95 lg 4 p 9 kohalduks siis, kui kvalifikatsiooni tuvastamise jaoks on jäetud andmed esitamata. RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel ei saa kõrvaldada ettevõtjat, kes on HT-s nimetatud andmed puudulikult esitanud. Ettevõtja riigihankelt kõrvaldamise normistiku sisuliseks eesmärgiks on ettevõtja usaldusväärsuse kontroll, s.o kõrvaldatakse seadusi rikkuv, kriminaalkorras karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev ja valeandmeid esitav vmt ettevõtja. Nii RHS § 95 kui ka sellele vastava direktiivi 2014/24/EL art 57 eesmärk on teha kindlaks ettevõtja isiku usaldusväärsus. Seda seisukohta toetab ka RHS eelnõu 3(13)

5.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi riivata. Kaebaja ei ole pakkumuses ja hankepassis esitanud kvalifitseerimistingimuste täitmiseks nõutud andmeid. Vastustaja ei saanud pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Kaebaja avaldas alles VAKO-le esitatud vaidlustuses, et soovib HT p III.1.1) alap-s 2 sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tugineda kõikidele vastustajaga sõlmitud lepingutele. Kaebaja hankepassis puudusid andmed HT p III.1.1) alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks määratud veokorraldaja kohta. Seega puudus pakkuja minimaalselt vajalik tahteavaldus, et vastustaja oleks saanud RHS § 104 lg 6 kohaselt teha otsuse kaebaja kvalifitseerimise kohta HT p III.1.1) alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse osas. Asjakohatu on kaebaja viide riigihankes nr 188494 esitatud andmetele (kaebuse p 2.1.2). Esiteks korraldas vastustaja selle riigihanke 2017. a suvel, mistõttu juba ajaliselt on distants vaidlusaluse riigihankega nii pikk, et puudub põhjus eeldada enam kui 1,5 aastat varem toimunud riigihankes esitatud pakkuja andmete jätkuvat korrektsust. Teiseks korraldati riigihange nr 188494 enne uue RHS jõustumist, s.t ajal, kui hankepass ei olnud kasutuses. Kolmandaks ei võimalda RHS § 104 lg-d 6‒8 ja 11 eirata hankepassis puuduvaid andmeid ja kinnitusi HT p III.1.1 alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse kohta ning kvalifitseerida pakkuja avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete pinnalt. Viited majandustegevuse registrist kättesaadavatele andmetele ja kaebaja kvalifitseerimisele RHS § 104 lg 11 alusel oleks asjakohased, kui kaebaja oleks hankepassis kinnitanud soovi määrata veokorraldajaks KM. Kaebaja rikkus HT p III.1.1) alap-des 2 ja 3 nõutud andmete esitamata jätmisega hoolsuskohustust ning võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes ei oleks kaebaja kvalifitseerimine RHS § 104 lg 6 järgi olnud õiguspärane. Hankepassi vorm oli nõuetekohane. Vastustaja koostas eeltäidetud hankepassi vormi. Esiteks peegeldab HD koosseisus vastustaja poolt koostatud eeltäidetud hankepassi vorm HT-s kajastatud kvalifitseerimistingimuste paiknemist – kuivõrd kõnealused kvalifitseerimistingimused paiknesid HT osas III.1.1) kõrvuti ühenduse tegevusloa nõudega, siis pidigi vastustaja poolt HT alusel koostatud hankepassis olema aktiveeritud HT p III.1.1) osale vastav sektsioon ehk IV osa punkt A, mitte IV osa punkt C. Hankepassi osa IV p C oleks aktiveeritud siis, kõnealused kvalifitseerimistingimused oleksid paiknenud HT osa III.1.3). Dokumendi „Hankepass täiendavate selgitustega“ alusel pidi kaebajale olema üheselt mõistetav, et hankepassis tuleb esitada andmed liiniveokogemuse ja veokorraldaja kohta hankepassi osa IV p-s A. See dokument on käsitatav riigihanke alusdokumendina (RHS § 4 p 17). Hankepassi vorm võimaldas esitada nõutud teavet. Kaebajal oli tehniliselt võimalik esitada nõutud andmed pakkumuse koosseisus esitatavas hankepassis. Seda tõendab asjaolu, et riigihankes osalenud teised pakkujad esitasid nõutud andmed hankepassis. Kui vastustaja esitas 31.01.2019 pöördumise, siis ei teostanud ta kaebaja kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Nähtuvalt 31.01.2019 pöördumise sõnastusest ei palunud vastustaja kaebajal esitada andmeid ja dokumente HT p III.1.1) alap-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele sisulise kontrolli teostamiseks, vaid pelgalt juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja hankepassis puuduvad nõutud andmed.

6.AS SEBE palus jätta kaebaja kohustamiskaebus läbi vaatamata ja tühistamiskaebus rahuldamata. Kaebaja ei esitanud HT jaotise III.1.1) alap-des 2 ja 3 nõutud andmeid, mistõttu puudus vastustajal alus kaebajat RHS § 104 lg 6 alusel kvalifitseerida ja jõuda kvalifikatsiooni kontrollimise järgnevate etappideni. Seega ei ole vaidluse esemeks tõendite puudumine, mida kontrollitakse RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel pärast esmast kvalifitseerimist lg 6 alusel, vaid kaebaja jättis üleüldse avaldamata, millistele andmetele ta soovib oma kvalifikatsiooni näitamisel tugineda. Sellises olukorras ei olnud vastustajal õiguslikku alust anda kaebajale võimalust esitamata jäänud andmete hilisemaks esitamiseks RHS § 46 lg 4 alusel ega seda täpsustava erinormi § 104 lg 7 alusel. Mõlema normi rakendamise aluseks on hankepassis esitatud andmete ja kinnituste olemasolu, mille kohta on võimalik küsida selgitusi, selgitavaid andmeid ja dokumente. Vastustaja ei teostanud kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Vastustaja 31.01.2019 pöördumisest nähtub, et vastustaja küsis kaebajalt vaid kommentaari andmete puudumise fakti kohta ehk sisuliselt tagas kaebajale ärakuulamisõiguse enne andmete puudumisest tulenevalt otsuse tegemist. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks kohaldanud RHS § 104 lg-t 7, 8 ja 11. Hankepassi vorm oli nõuetekohane. Vastustaja andis HD koosseisus pakkujatele võimaluse kasutada n-ö eeltäidetud hankepassi vormi. Seadusest ega HD-st ei tulene, et pakkuja oleks tingimata pidanud kasutama eeltäidetud vormi, vaid pakkujal oli võimalik täita hankepassi standardvorm algusest peale ise. Hankepassi vorm võimaldas esitada nõutud teavet. Ebaõige on kaebuse väide, et kehtestatud kujul ei olnud tehniliselt võimalik HD p-de 5.2.2 ja 5.2.3 nõudeid korrektselt täita. Ülejäänud pakkujad on vastustaja poolt nõutud andmed koos oma pakkumusega esitanud. Kaebuse põhisisu ei puuduta mitte vastustaja otsust jätta kaebaja kvalifitseerimata, vaid sisuliselt püüab kaebaja vaidlustada HD. Kui kaebaja leidis, et võimalik vormiline viga HD koostamisel rikkus tema õigusi, oleks tal olnud võimalik HD vaidlustada. Seda õigust kaebaja RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ei kasutanud, mistõttu ei saa ta väidetavale HD puudusele hiljem tugineda. Kaebeõiguse sellel alusel välistab HKMS § 268 lg 4 ja kohtupraktika (nt Tallinna Halduskohtu otsused nr 3-18-1360, 3-19-70, 3-18-1598, Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2018 määrus nr 3-18-1008, p-d 12 ja 14).

3-19-631 kaalutlusi ning arvestada, et täiendav nõue on kohtu menetluses oleva kaebuse eesmärgiga olemuslikult seotud (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-1-92-16, p 24). Tühistamisnõuete ja kohustamisnõude aluseks on väited hankepassi vormi ja selle täitmise võimatuse kohta ning vastustaja poolse õigusvastase tegevuse kohta kaebaja kvalifitseerimata jätmisel. Seega ei moodusta hankepassi vormiga seotud küsimused ühegi nõude eraldiseisvat alust. Kohtupraktikas on leitud, et kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik kaebuse üksikute aluste kaupa. Vaidluse eseme halduskohtus määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 määrus nr 3-17-757, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus nr 3-15-1893, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kolmanda isiku taotlusega jätta kohustamisnõue läbi vaatamata põhjusel, et hankepassi vormiga seotud küsimuse vaidlustamisel ei järginud kaebaja RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaega. Nõutud andmed on andmed liiniläbisõidu kohta (HD p-d 5.2.2) ja veokorraldaja ametialase pädevuse kohta (HD 5.2.3). HD struktuurist on üheselt aru saada, et esmalt pidi kaebaja nõutud andmed esitama, millele võis järgneda dokumentide, täiendava teabe esitamise nõue. Juhatuse liige allkirjastas 21.01.2019 kell 10.01 digikonteineri, mille ta esitas RHR vahendusel, mis on käsitatav pakkumusena. Asja materjalide hulgas on fail nimega „Tehniline ja kutsealane pädevus ‒ liini läbisõit“, mille kaebaja seaduslik esindaja allkirjastas 21.01.2019 kell 09.04. Kaebaja esitas selle faili VAKO-le vaidlustuse lisana 4. Fail sisaldab vastustaja poolt nõutud andmeid liiniläbisõidu kohta (HD p 5.2.2). Faili allkirjastamise ajast saab järeldada, et kaebaja tahe oli suunatud sellele, et see fail esitada digikonteineris. Seda kinnitab kaebaja esindajate selgitus kohtuistungil, et 31.01.2019 pöördumist saades ei saanud juhatuse liige aru, et ta oli jätnud nimetatud faili esitamata. Samuti kinnitab seda RHR-s olev juhatuse liikme (või mõne kaebaja nimel tegutseva isiku) 31.01.2019 vastus pöördumisele, milles selgitatakse liiniläbisõidu kohta (HD p 5.2.2): pakkuja esitas kvalifitseerimise tõendamiseks lisa dokumendi koos pakkumisega riigihangete registrisse. Ka RHR-s olev juhatuse liikme (või mõne kaebaja nimel tegutseva isiku) 31.01.2019 vastus pöördumisele, milles kaebaja selgitab veokorraldaja ametialast pädevust (HD 5.2.3), näitab, et kaebaja mõistis, mis andmed tuleb HD 5.2.3 kohaselt esitada. Seega kaebaja mõistis, et tal tuleb tähtaegselt, s.t 22.01.2019 hiljemalt kell 10.00, esitada nõutud andmed (HD p-d 5.2.2 ja HD 5.2.3). Kaebaja hoolsuskohustuse rikkumine tingis selle, et nõutud andmeid sisaldav fail jäi esitamata. Lisaks tuvastas kohus teiste pakkujate esitatud hankepasside alusel, et pakkujatel oli võimalus esitada nõutud andmed hankepassis, kui nad kasutasid Euroopa Komisjoni poolt loodud hankepassi vormi. Vastustaja poolt kehtestatud kohustus esitada nõutud andmed (HD p-d 5.2.2 ja HD 5.2.3) hankepassis, on lähtudes 26.02.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nr 2014/24/EL art 59 lg-st 1 õiguspärane. Õige on kaebaja väide, et vastustaja poolt koostatud ja RHR-s avaldanud hankepass ei olnud nõuetekohane. Vastustaja laadis 26.11.2018 RHR-i üles faili nimega 203132_ESPD.xml. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et vastustaja arvates oli fail XML formaadis. Kohus, vajutades failile parema hiire klõpsuga, tuvastas, et faili atribuutidest nähtuvalt on tegemist doc-type html failiga. Kohtu hinnangul tekkis sellest tehnilisest veast olukord, mida kirjeldas pakkuja OÜ Atko Liinid järgmiselt: hankepassis ei ole võimalik esitada HD p-des

8.AS Hansabuss palub 30.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Materiaalõiguslik alus kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks puudub. Hankija saab kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta üksnes juhul, kui ainuüksi kinnituste pinnalt on ilmselge, et esinevad kõrvaldamise alused (nt hankija ise kinnitab mõne kõrvaldamise aluse olemasolu) või pakkuja mittevastavus kvalifitseerimistingimustele (nt hankija ei kinnita sobivust tegeleda teatud kutsetegevusega). RHS § 104 lg 6 kohaldamisala ei laiene juhtumitele, kui hankepassis esitatud andmed on mittetäielikud või hankepass on täidetud puudulikult. Hankepassi alusel ei ole võimalik lahendada õigusküsimust, mille lahendamiseks hankepassis teave puudub. Eeltoodut kinnitab ka Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud dokument „Korduma kippuvad küsimused“ (edaspidi KKK; küsimuse nr 9 juures antud selgitus). Seega RHS § 104 lg 6 küll annab hankijale õiguse otsustada pakkuja kvalifitseerimise või kõrvaldamise küsimus hankepassi alusel, kuid ei kujuta endast materiaalõiguslikku alust, mille kohaselt „hankija jätab kvalifitseerimata pakkuja, kes ei ole esitanud hankepassis nõutud andmeid“. Vaidlustatud otsuse materiaalõigusliku alusena ei ole RHS § 104 lg 6 seega kohane ega piisav. RHS § 104 lg-t 6 ei tohi sisustada laiendavalt ning isiku subjektiivseid õigusi kitsendavalt. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuse p-s 2.5 põhjalikult selgitanud, miks VAKO otsuse p-i 10 seisukoht ei ole kooskõlas RHS-i ja direktiiviga ega anna alust kaebaja kõrvaldamiseks riigihankelt. Liiatigi on RHS § 95 lg 4 p 9 näol tegemist kõrvaldamise vabatahtliku alusena, mis eeldab hankija poolt kaalutlusõiguse teostamist. Kuna hankija pole kaalutlusõigust teostanud, tuleks ka antud materiaalõigusliku aluse kohaldumise jaatamisel vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu tühistada (VAKO asus kaalutlusõigust teostama hankija asemel). 7(13)

3-19-631 Halduskohus ei ole kaebaja hankemenetlusest välistamise materiaalõiguslikku alust käsitlenud, nimetades üksnes, et kaebaja on andmete esitamata jätmisel rikkunud hoolsuskohustust. Kaebaja ei leia materiaalõiguslikku alust pakkuja hoolsuskohustuse olemasolule. Isegi kui seda jaatada, pole kohus nimetanud materiaalõiguslikku alust hankija volitusele jätta kaebaja kvalifitseerimata andmete esitamata jätmise tõttu hankepassis. Hankija pidi kooskõlas RHS § 98 lg-ga 1 ja ning § 104 lg-tega 7, 9 ja 11 arvestama kaebaja kvalifitseerimisel temal juba olemasolevat teavet. Hankijal oli kohustus kaebaja kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollida. Hankija ei saanud eirata temal olemasolevat mittevaieldavat teavet, et kaebaja vastab kvalifitseerimistingimustele. Kaebaja kvalifitseerimise alus tuleneb RHS § 98 lg-st 4. Kaebaja on hankepassi tähtajaks esitanud. Kui dokument on esitatud, siis võimaldab RHS § 98 lg 4 kvalifitseerimata jätta üksnes siis, kui pakkuja ei esita dokumendi sisu selgitavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid pole hankijale kättesaadavad. Hankepassis kaebaja sobivuse kohta esitatud kinnituse sisu selgitavad andmed ja dokumendid nii kaebaja veokorraldaja kui kaebaja poolt hankijale nõutavas mahus täidetud veolepingute kohta olid hankijal olemas. Hankija asus selgitusi küsides teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. On selge, et hankija on küsinud kaebaja selgitust hankepassi kohta, sest sõnad „kommentaar“ ja „selgitus“ on sünonüümid. Kohus on asunud RHS § 104 lg-t 7 lubamatult kitsendavalt tõlgendama. RHS § 104 lg 7 kohane kontroll ei piirdu sätte sõnastusest lähtuvalt üksnes dokumentide küsimisega, vaid võimaldab ka esitatud dokumentide (nt hankepassi) sisu selgitamise ning selgitamist võimaldavate andmete küsimist. Hankija kehtestas hankepassi vormi, mis ei võimaldanud nõutud andmete esitamist. Puudub HD nõue, hankija juhis ning materiaalõiguslik alus, mille kohaselt saanuks kaebajalt antud juhul eeldada „täiesti uue“ hankepassi loomist ja esitamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et hankija rikkumine õigusvastase hankepassi vormi kehtestamisel ei takistanud kaebajal nõutud andmeid esitada. Hankija ei juhendanud pakkujaid looma täiesti uut hankepassi. Vastupidi, hankija seletuse osa „hankija kehtestatud vorm on õiguspärane“ juhendab pakkujat täitma väidetavalt õiguspärast hankija kehtestatud vormi, mitte looma oma uut hankepassi dokumenti. Ka RHS § 46 lg 3 kohaselt on hankija selgituste alusel keelatud HD-d muuta. Halduskohtu järeldus, justkui hankija 18.12.2018 selgitusi järgides tulnuks kaebajal luua uus hankepass, on liiga kaugeleulatuv ega oleks saanud olla kaebajale mõistlikult ettenähtav. Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemine direktiivi 2014/24/EL art 59 ning Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 tõlgendamiseks on asja lahendamisel vajalik. Asja lahendamisel on asjassepuutuv küsimus hankepassi standardvormi siduvusest hankija suhtes ning hankija kehtestatud hankepassi vormi siduvusest pakkuja suhtes. Kaebaja on kaebuse p-s 3 esitanud vastuväite hankija vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmisele ning 10.05.2019 menetlusdokumendi p-s 2 vastuväite hankija ja kolmanda isiku halduskohtumenetluse kulude väljamõistmisele. Kaebaja jääb esitatud seisukohtade juurde ning vaidlustab halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotust käsitlevas osas.

3-19-631 Hankepassis tuleb esitada mitte pelgalt üldised kinnitused kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta, vaid kõik andmed kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta, mida hankija on HT-s sätestatu kohaselt nõudnud hankepassis esitamiseks (RHS § 52 lg 1, direktiivi art 59 lg 1, Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2016/7 preambula p (3) ning määruse lisa 1 kolmas lõik). Hankepassi alusel RHS § 104 lg 6 järgi tehtav otsus baseerub vaid hankepassis sisalduvatel kinnitustel ja andmetel. Hankepassis puuduvate andmete hilisem esitamine või asendamine ei ole lubatud. RHS § 46 lg 4 kohaselt on võimalik selgitustaotluste kaudu täiendada vaid sellist infot, mis on pakkuja poolt pakkumuses esitatud. Kaebaja poolt esitatud hankepassis puudusid mistahes andmed HT p III.1.1) alap-s 2 ja HD p-s 5.2.2 esitatud kvalifitseerimistingimuse (referentslepingud) täitmise kohta. Täiesti puuduvaid andmeid ei ole võimalik selgitustaotluse kaudu RHS § 46 lg 4 alusel täpsustada, täiendada ega selgitada. Hankepassis esitamata andmeid ei saa lugeda esitatuks RHS § 104 lg 11 alusel. RHS § 104 lg 11 rakendamine eeldab seda, et pakkuja on hankepassis esitanud hankija nõutud andmed ja kinnitused, mille alusel on hankijal enne sisulise kontrolli alustamist olnud võimalik teha RHS § 104 lg-s 6 ettenähtud otsus pakkuja kvalifitseerimise kohta. Alles pärast RHS § 104 lg-s 6 sätestatud otsuse tegemist pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassi alusel saab hankija siirduda kvalifikatsiooni sisulise kontrolli etappi ning nõuda pakkujalt RHS § 104 lg-tes 7 ja 8 ettenähtud dokumente sellise sisulise kontrolli teostamiseks. Hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Kaebaja hankepassis esitatud andmete pinnalt ei olnud võimalik järeldada, et kaebaja soovib veokorraldajana nimetada just KMt. Hankija pole asunud kaebajalt selgitustaotluse kaudu RHS § 104 lg 7 alusel täiendavaid dokumente nõudma, vaid on pelgalt juhtinud kaebaja tähelepanu, et kaebaja hankepassis puuduvad nõutud andmed. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole asja lahendamiseks vajalik. Riigihangete korraldamine ei ole vastustaja põhitegevus, vastustaja ei ole keskne hankija, kes oleks asutatud põhieesmärgiga viia läbi riigihankeid. Hankija ülesandeks on ühistranspordi korraldamine, mis eeskätt hõlmab ühistranspordi toimimiseks vajalike lepingute haldamist ja täitmise korraldamist. Vastustajal puudub õigusosakond või koosseisuline jurist, mistõttu on riigihankevaidlustes välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik.

3-19-631 või ei ole suuteline esitama sama direktiivi art-s 59 märgitud dokumente. Ringkonnakohus nõustub kaebuse p-des 2.5.3‒2.5.6 toodud käsitusega hankest kõrvaldamise instituudi olemusest, mille kohaselt on riigihankelt kõrvaldamise normistiku sisuliseks eesmärgiks ettevõtja usaldusväärsuse kontroll, s.t, et kõrvaldatakse seadusi rikkuv, kriminaalkorras karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev ja valeandmeid esitav vmt ettevõtja (RHS § 95 ja direktiivi 2014/24/EL art 57). Kaebaja on asjakohaselt viidanud nii RHS eelnõu (450 SE) seletuskirjale (mille kohaselt on RHS § 95 mõte kõrvaldada hankemenetlusest ebausaldusväärsed isikud ja RHS § 98 eesmärk on tuvastada ettevõtja sobivus tegeleda kutsetööga, tema majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus) ning direktiivi nr 2014/24/EL art 57 lg 4 p h inglisekeelsele sõnastusele („Contracting authorities may exclude or may be required by Member States to exclude from participation in a procurement procedure any economic operator in any of the following situations: [...] where the economic operator has been guilty of serious misrepresentation in supplying the information required for the verification of the absence of grounds for exclusion or the fulfilment of the selection criteria, has withheld such information or is not able to submit the supporting documents required pursuant to Article 59.“) ning eeltoodust õigesti järeldanud, et RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud „andmete esitamata jätmist kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“ tuleb mõista sellise teabe esitamata jätmisena (ehk hoidumisena küsitud andmete esitamisest), mis peaks tingima pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise. Teisisõnu ‒ kõrvaldada tuleb pakkuja, kelle poolt nõutud andmete esitamata jätmine on võrreldav valeandmete esitamisega ehk andmete varjamisega, st andmete esitamata jätmise eesmärk on eksitada hankijat pakkujal kvalifikatsiooni olemasolus. Sellele, et mõeldud on andmete varjamist, viitavad ka direktiivi saksa-, prantsuse- ja soomekeelsed versioonid (saksa k. „derartige Auskünfte zurückgehalten“, prantsuse k. „a caché ces informations“, soome k. „se on salannut tällaisia tietoja“). Seega ei saa RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldada pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad andmed esitamata. Sellise pakkuja suhtes kohaldub RHS § 98 lg 4.

3-19-631 Hankija väide, et eeltäidetud hankepassi osa IV alajaotuse C asemel oleks tulnud need andmed esitada osa IV alajaotuses A ning see oleks pidanud olema pakkujatele arusaadav, ei ole mõistlik ainuüksi juba seetõttu, et ükski pakkuja ei saanud sellisest võimalusest aru ega ei kasutanud seda. Pakkujad, kes nõutud andmed esitasid, esitasid need ise koostatud hankepassis või eraldi dokumendina. Sellest hoolimata puudus kaebajal ringkonnakohtu arvates igasugune alus arvata, et nõutud andmed võib jätta üldse esitamata. Et kaebaja tegelikkuses mõistis andmete esitamise vajalikkust, nähtub üheselt kaebaja seadusliku esindaja poolt 21.01.2019 kell 09.04 (see on vahetult enne pakkumuse esitamist) digitaalselt allkirjastatud dokumendist „Tehniline ja kutsealane pädevus – liini läbisõit“, milles oli esitatud HD p-s 5.2.2 nõutud andmed. Puudub vaidlus selles, et kaebaja plaanis selle dokumendi esitada koos pakkumusega (nagu mõned teisedki pakkujad), kuid ilmselt jäi see hooletusest esitamata. Lisaks suunas hankija 18.12.2018 vastuses OÜ Atko Liinid küsimusele pakkujaid lähtuma Rahandusministeeriumi juhistest hankepassi täitmise kohta. Viidatud juhistes on selgelt kirjas alternatiiv hankija eeltäidetud hankepassile – täiesti uue hankepassi loomine. Niisiis oli hankija poolt nõutud andmete esitamine sõltumata vigasest või ebaselgelt eeltäidetud hankepassist siiski võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu VAKO 26.09.2019 otsuse p-s 8 väljendatud seisukohaga, nagu poleks hankija saanud nõuda HD p-s 5.2.3 sätestatud andmeid veokorraldaja kohta, sest need andmed on avalikud ja nähtavad pakkuja tegevusloast majandustegevuse registris. Hankija soovis hankepassis saada konkreetse veokorraldaja nime, kellele pakkuja soovib tugineda ja kelle siduda konkreetse hankega, et kontrollida veokorraldaja vastavust ÜTS §-s 44 ja § 43 lg-s 7 sätestatud nõuetele (pakkujal võib olla mitu veokorraldajat ja kõik neist ei pruugi olla kantud tegevusloale, ÜTS § 43). Niisiis ei saa HD p 5.2.3 nõuet pidada andmete esitamise nõudeks, mida hankija oleks ise saanud avalikust andmekogust vaadata (RHS § 98 lg 4 või sisulise kontrolli puhul § 104 lg 11). Ringkonnakohus nõustub hankijaga selles, et isegi kui RHS § 104 lg 11 oleks praegusel juhul kohaldatav (st, et hankija oleks läbi viinud pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli, millega ringkonnakohus ei nõustu), ei saa seda sätet tõlgendada selliselt, et hankija peab tal mingi teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega pole pakkuja poolt avaldatud) asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt. RHS § 104 lg-le 11 tuginemine seal viidatud „hankijal olemasolevate andmete“ osas oleks olnud mõeldav, kui pakkuja oleks hankepassis viidanud sellele, et ta soovib tugineda tegevusloal kirjas olevale veokorraldajale ning hankijaga varem sõlmitud lepingutele. Praegusel juhul see aga nii ei olnud. Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid.