lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1898/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1898/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-1898

Määruse kuupäev

25. veebruar 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

I. Š kaebus Viru Vangla 13.07.2018 käskkirja nr 6-3/5971 ja 03.09.2018 vaideotsuse nr 6-12/402-2 tühistamise nõudes

Resolutsioon

1.Lõpetada haldusasja menetlus.
2.Jätta taotlus haldusasjade nr 3-18-1898 ja nr 3-181029 liitmiseks ja dokumentide lisamiseks haldusasjast nr 3-17-902 läbi vaatamata.
3.Tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot peale käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.I. Š esitas 05.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.07.2018 käskkirja nr 63/597-1 ja 03.09.2018 vaideotsuse nr 6-12/402-2 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja käesoleva haldusasja liitmist haldusasjaga 3-18-1029 ja dokumentide lisamist haldusasjast nr 3-17-902.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus jättis 06.11.2018 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused (tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu ja teatama kohtule, kas ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses).
3.Kaebaja teavitas 14.11.2018 avalduses, et ta on nõus haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kaebaja teada, et kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv on tasutud.
4.Kaebaja esitas 30.11.2018 kohtule oma uue aadressi alates 17.12.2018, kui ta on vanglat vabanenud.

Kohtu seisukoht

5.Nähtuvalt haldusasja materjalidest vaidlustab kaebaja Viru Vangla 13.07.2018 käskkirja nr 6-3/597-1 ja 03.09.2018 vaideotsust nr 6-12/402-2. Vaidlusaluse käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest asuda tööle.
6.Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-le 2 haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus tuvastas, et vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse on kaebaja ära kandnud. Samuti tuvastas kohus, et käesoleva aja seisuga ei viibi kaebaja enam vanglas. Seega, saab eeldada, et vaidlusaluse käskkirja negatiivne mõju kaebaja õigusele on täielikult lõppenud halduskohtumenetluse käigus. Järelikult on tegemist täielikult ammendunud haldusaktiga.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Riigikohus on leidnud, et kui haldusakt on aga täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, millest tulenevalt on kaebajal õiguse kaitse vajaduse esinemisel õigus taotleda kohtult loa üleminekuks haldusakti tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.1
8.Kohus peab kontrollima, kas üleminek tuvastamisnõudele on lubatud tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ja kas üleminek aitab kaebaja õiguste edaspidiseks kaitsmiseks.2 Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest (vältida ilmselgel perspektiivitute taotluste menetlemist) võib kohus piirata kaebaja õigust üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetada haldusasja menetlus kui üleminek ühelt nõudelt teisele ei aita ilmselgelt kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 saab tuvastamisnõude esitada vaid preventiivsel eesmärgil. Preventiivseks eesmärgiks peetakse kohtupraktikas isiku huvi kohtu poolt tuvastamisnõude rahuldamise kaudu vältida haldusorgani poolt tema suhtes korduvaid õiguserikkumisi. Põhjendatud huvi tuvastamisnõude raames vangla toimingu või haldusakti vaidlustamiseks on välistatud juhul, kui kaebajast kinnipeetav ei viibi enam vanglas, milles leidis aset vaidlusalune olukord.3
9.Kohus tuvastas, et käesoleva aja seisuga on kaebaja Viru Vanglast vabanenud. Kaebaja ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe lõppenud ning üleminek tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele on seega tarbetu, kuna nõude rahuldamine ei too kaebajale õiguslikku kasu. Eelnevaga arvestades on kohus seisukohal, et lähtudes kaebaja õiguste kaitsmise aspektist, on ilmselgelt välistatud vajadus tuvastada vaidlusaluse käskkirja õigusvastasus.
10.Lähtudes eeltoodust ja menetlusökonoomia põhimõttest, ei anna kohus kaebajale võimalust taotleda kohtult ülemineku luba ja tuginedes HKMS § 152 lg 1 p-le 4, lõpetab haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata.

RKHKm 3.11.2014, nr 3-3-1-44-14, p 12. Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 509.

RKHKo 04.11.2015, nr 3-3-1-48-15, p 11.

11.Kohus peab vajalikus selgitada kaebajale, kui kaebaja tühistamiskaebuse tegelikuks eesmärgiks on hilisema kahjunõude esitamine vanglale, ei ole menetluse lõpetamine käesolevas haldusasjas kahjunõude esitamisel takistuseks. Kaebajal on endiselt õigus seaduses sätestatud aja jooksul ja olenemata staatusest (ei ole enam kinnipeetav) esmalt esitada kahjunõue vanglale4 ja mitterahuldava otsuse korral hüvitamiskaebus halduskohtule.
12.Kohus selgitab täiendavalt, et seoses menetluse lõpetamisega jäävad kaebaja taotlused (dokumentide lisamiseks haldusasjast nr 3-17-902 ja haldusasjade nr 3-18-1898 ja nr 3-18-1029 liitmiseks) läbi vaatamata.
13.Ühtlasi selgitab kohus, et HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja oli kaebuse esitamise ja halduskohtumenetluse ajal kuni 17.12.2018 kinnipeetav. Tulenevalt haldusasja materjalidest oli kaebaja võimalikus menetluskuluks riigilõiv 15 eurot. Kohtul puudub alus vastustajalt kaebaja kasuks riigilõivu väljamõistmiseks, kuna kaebajal on õigus riigilõiv tagasi saada (HKMS § 104 lg 5 p-le 4). Selleks ta peab esitama kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks, taotluses tuleb märkida riigilõivu saaja nimi ja perekonnanimi ning tema pangakonto number. Kohus tagastab riigilõivu peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

RKHkm 17.06.2015, 3-3-1-24-15, p 18.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium