Eesti Kalaliidu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.07.2018 otsuse nr 17-6/409 ja 28.09.2018 vaideotsuse nr 17-25.3/18/25-1 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Eesti Kalaliit, esindaja vandeadvokaat Margus Reiland; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 25.03.2019 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 28.02.2018 otsusega nr 17-6/98 (tl 16-17) määrati Eesti Kalaliidule taotluse nr 843017790015 (tl 19) alusel toetust summas 42 000 eurot messil Seafood EXPO North America Boston 11.03.2018-13.03.2018 osalemiseks meetme „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustamiskampaaniate toetus“ raames. PRIA 30.07.2018 otsusega nr 17-6/409 (tl 25) jäeti toetus välja maksmata, kuna projekt odavnes 33 961,20 euro võrra ning toetuse maksmise nõuete rikkumise tõttu ei kuulunud väljamaksmisele taotleja kulutused summas 8 038,80 eurot. 28.08.2018 esitas Eesti Kalaliit PRIA-le vaide (tl 27-31), milles taotles 30.07.2018 otsuse nr 176/409 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, arvestades vaides toodud asjaolusid. Alternatiivselt taotles Eesti Kalaliit PRIA 28.02.2018 otsuse nr 17-6/98 tingimuste muutmist selliselt, et messidele stendi tegemine oleks vabatahtlik, ning seejärel
30.07.2018 otsuse nr 17-6/409 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, arvestades vaides toodud asjaolusid. 28.09.2018 vaideotsusega nr 17-25.3/18/25-1 (tl 33-35) jättis PRIA Eesti Kalaliidu vaide rahuldamata.
2.26.10.2018 saabus Tartu Halduskohtusse Eesti Kalaliidu kaebus PRIA 30.07.2018 otsuse nr 17-6/409 ja 28.09.2018 vaideotsuse nr 17-25.3/18/25-1 tühistamiseks ning PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks otsustada vaidlusalune asi uuesti. Tartu Halduskohus võttis 31.10.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
3.Kaebuse kohaselt soovib kaebaja, et PRIA hüvitaks muud kulud (stendiga mitteseotud kulud), sest muud kulud on abikõlblikud ka ilma stendi püstitamiseta. See tuleb välja nii 2018. aasta toetuse kasutamise kavast ning seda kinnitas ka Maaeluministeerium oma 17.07.2017 vastuses nr 1.4-3/1254-6. Kaebaja on seisukohal, et kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 21 lg 3 kohaselt puudub Maaeluministeeriumil õiguslik alus kehtestada 2018. aasta toetuse kasutamise kavas stendi kohustuslikkuse nõuet. Maaeluministeerium võib nimetatud kavas sätestada ainult neid tingimusi, mida KTKS § 21 lg 3 ette näeb. Maaeluministri 05.02.2016 määruse nr 5 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustuskampaaniate toetus“ (määrus nr 5) § 5 lg 6 näeb ette võimaluse olemasolevaid tingimusi täpsustada, mitte sätestada uut tingimust stendi kohustuslikkuse kohta. Juhindudes haldusmenetluse seaduse § 90 lg-st 1 peab toetuste kasutamise kava olema antud volitusnormi KTKS § 21 lg 3 alusel ja piirides. Kaebaja arvates peab riik sellises olukorras käituma hea halduse põhimõtet järgides ja järgima omaenda antud tõlgendussuuniseid. Kaebaja leiab, et toetuse põhimõtted ja KTKS sätted toetavad tõlgendust, et stendi püstitamine ei ole kohustuslik. 2018. aasta toetuse kasutamise kava tingimustest ei sisaldu stendi kohustuslikkuse tingimust ning ka lahtris „Tegevuse sisu“ tulbas sisaldub viide stendi miinimumsuurusele (juhul kui stendi soovitakse püstitada), kuid mitte stendi püstitamise kohustust. Stendi ära jätmine oli ratsionaalne ja säästlik käitumine, sest meetme eesmärgid sai täidetud ka äridelegatsiooni saatmisega messile. Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud selgitamiskohustust, kui ei teatanud seaduste tõlgendamispraktika muutumisest Eesti Kalaliidule. Teatamine oleks võimaldanud esitada toetuse kasutamise kava muutmise taotluse või hoiatada oma liikmeid, et stendi püstitamine on kohustuslik.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ja põhjendatud ning kuivõrd ei esine asjaolusid, mis viitaksid PRIA 30.07.2018 otsuse nr 17-6/409 ja 28.09.2018 vaideotsuse nr 17-25.3/18/25-1 kehtetuks tunnistamise või muutmise aluste esinemisele, tuleb jätta Eesti Kalaliidu kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on messist osavõtt võimalik ka stendita. Kui aga stendi püstitamise kohustus kajastub toetuse kasutamise kavas, siis ei ole toetuse taotlejal õigust stendi ära jätta (juhul, kui ta soovib toetust saada). Küll on võimalik taotleja initsiatiivil toetuse kasutamise kava muuta ja stend kavast välja jätta (juhul, kui ministeerium peab niisuguse osavõtu toetamist vastuvõetavaks). Juhul, kui taotleja jätab kava täitmata, on projekti eesmärk täitmata ja PRIA-l on õigus jätta toetus täies ulatuses välja maksmata.
PRIA märgib selgitamiskohustuse täitmise osas, et nii Maaeluministeerium kui ka PRIA on selgitanud Eesti Kalaliidule määruse nr 5 rakendamist ja need selgitused ei ole ajas muutunud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
6.PRIA määras 28.02.2018 otsusega nr 17-6/98 kaebajale taotluse nr 843017790015 alusel toetust summas 42 000 eurot, mille jättis oma 30.07.2018 otsusega nr 17-6/409 välja maksmata, kuna projekt odavnes 33 961,20 euro võrra ning toetuse maksmise nõuete rikkumise tõttu ei kuulunud väljamaksmisele kaebaja kulutused summas 8 038,80 eurot. PRIA jättis toetuse välja maksmata seetõttu, et toetuse saaja ei järginud tegevuse elluviimisel toetuse kasutamise ajakavas ettenähtud nõudeid, rikkudes sellega määruse nr 5 § 11 lg 2 ettekirjutusi.
7.Määruse nr 5 § 5 lg 1 kohaselt antakse toetust toetuse kasutamise kava alusel, milles nähakse ette KTKS § 21 lg-s 3 sätestatu. KTKS § 21 lg 3 kohaselt valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga toetuse kasutamise kava, milles nähakse ette isik või asutus, kes võib kava alusel toetust taotleda, kava alusel toetatava tegevuse nimetus, eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning kava alusel toetatava tegevuse eeldatav maksumus, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr. Määruse nr 5 § 5 lg 3 kohaselt kutsub Maaeluministeerium oma veebilehe ja Ametlike Teadaannete kaudu taotlejaid esitama taotlust nende nimetamiseks toetuse kasutamise kavas. Taotleja, kes soovib toetuse kasutamise kava alusel toetust taotleda, esitab teates toodud tähtaja jooksul Maaeluministeeriumile taotluse, milles sisalduvad eelpoolnimetatud andmed. Määruse nr 5 § 5 lg 4 kohaselt valib Maaeluministeerium vastavalt määruse nr 5 lisas 4 esitatud metoodikale taotleja, kes võib kava alusel toetust taotleda. Määruse nr 5 § 5 lg 6 kohaselt määratakse toetuse kasutamise kavas muu hulgas kindlaks tegevuste elluviimise täpsemad tingimused. Määruse nr 5 § 6 lg 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotlemiseks PRIA-le taotluse selleks ettenähtud tähtajal. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA vastavalt määruse nr 5 §-le 10. Määruse nr 5 § 7 lg 2 kohaselt kasutab toetuse saaja toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides KTKS-s, määruses endas ja toetuse kasutamise kavas sätestatud asjakohaseid nõudeid.
8.PRIA-le esitatud kuludokumentidest nähtuvalt ja kaebaja kinnitusest külastati messi ilma stendita. Seega ei ole menetlusosalistel vaidlust selles, et stendi ei püstitatud.
9.Kaebaja viitab kaebuses Maaeluministeeriumi 27.06.2017 kirjale nr 1.4-3/1254-6 (tl 11), mis väidetavalt andis kaebajale võimaluse valida, kas sõita messile stendiga või ilma selleta. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas Maaeluministeerium nimetatud kirjas kehtivat meetmemäärust ning andis seisukoha abikõlblike kulude osas, selgitades, et messist osavõtt ilma stendita tähendab lihtsalt ühe kulu puudumist toetuse taotleja maksenõudes. Kohtu arvates ei saa selgitust aga tõlgendada nii, et toetuse taotleja võib oma äranägemisel loobuda stendist ka juhul, kui ta on endale võtnud kohustuse külastada messi stendiga, aga leiab hiljem, et stendi püstitamine on liiga tülikas.
10.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ministeeriumil puudusid nõuete esitamiseks volitused või oleks nõuded esitatud viisil, mis annab võimaluse vaadata stendi esitamist kui võimalust, mitte kohustust. Maaeluminister kehtestas 10.11.2017 käskkirjaga nr 144 (tl 13-15) 2018. aastal kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustuskampaaniate raames antava toetuse kasutamise kava, mille lisa ap-s 3 oli näidatud Seafood Expo North America Boston 2018 messi tegevuse eeldatav maksumus 70 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus 42 000 eurot ja omafinantseeringu määr 40%. Tegevuse sisuna oli märgitud konkurentsivõime ja ekspordi jätkusuutlikkuse suurendamine välisturgudel, ekspordigeograafia riskide maandamine ja kalandusalase oskusteabe parendamine tehnoloogia ja tootearenduse valdkonnas, miinimum stendi suurus 13 m2. Tegevuse elluviimise tähtajana oli kavas märgitud 11.03.2018-13.03.2018 ning elluviimise tingimusena oli märgitud, et tegevuse elluviija teavitab kalandusettevõtjaid messil osalemise võimalusest ja tagab vähemalt kolme ettevõtja osalemise messil. Kohus on seisukohal, et Maaeluministeerium järgis toetuse kasutamise kava kehtestamisel nii KTKS-s kui määruses nr 5 ettenähtud nõudeid.
11.1.Kohus on veendunud, et kaebaja oli teadlik toetuse kasutamise kavas esitatud nõuetest, sealhulgas stendi püstitamise nõudest, mis pärast toetuse määramise otsuse tegemist muutusid kaebajale kohustuslikuks. Kohtu arvates ei olnud kaebajal õigust otsustada, et jätab ühe nõude täitmata, ilma et satuks kahtluse alla kogu projekti eesmärgi täitmine.
11.2.Põhjendatud ei ole kaebaja arusaam, et toetuse kasutamise kava tingimused tulenevad üksnes lahtrist „Tegevuse tähtaeg ja tingimused“ ning lahter „Tegevuse sisu“ on üksnes informatiivne või soovituslik. Toetuse kasutamise kavas tegevuse ja tegevuse tingimuste niisugune lahutamine on ilmselgelt absurdne. Kohus on seisukohal, et stendi püstitamine oli kohustuslik, mitte võimalus, millele viitab ka tegevuse eeldatav maksumus ja toetuse suurus.
12.Kaebaja väide, et PRIA poolt tulnuks talle välja maksta toetus, mis kataks sõidu- ja majutuskulud, ei ole põhjendatud. Määruse nr 5 § 11 lg 2 kohaselt makstakse toetust üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki asjakohaseid nõudeid, sealhulgas toetuse kasutamise kavas ettenähtud nõudeid. Kohus nõustub vastustajaga, et messist osavõtt on võimalik ka stendita. Kuid kui stendi püstitamise kohustus kajastub toetuse kasutamise kavas, siis ei ole toetuse taotlejal õigust stendi ära jätta (juhul, kui ta soovib toetust saada). Küll on võimalik taotleja initsiatiivil toetuse kasutamise kava muuta ja stend kavast välja jätta (juhul, kui ministeerium peab niisuguse osavõtu toetamist vastuvõetavaks). Toetuse kasutamist saab pidada sihtotstarbeliseks ainult juhul, kui täidetud on kõik kava nõuded. Juhul, kui taotleja jätab kava täitmata, on projekti eesmärk täitmata ja PRIA-l on õigus jätta toetus täies ulatuses välja maksmata. Kuivõrd toetuse saamiseks ettenähtud tegevus jäi antud juhul ellu viimata, jäi projekti eesmärk täitmata, millest tulenevalt ei ole kaebajal õigust toetusele. Seega jättis PRIA toetuse täies ulatuses välja maksmata, sealhulgas ka majutus- ja sõidukulud, kohtu arvates õigesti.
13.Kaebaja väide, et PRIA on rikkunud selgitamiskohustust, on paljasõnaline ja põhjendamata. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks haldusmenetluse käigus selgituste saamiseks PRIA poole pöördunud. Küll on aga kaebaja pöördunud Maaeluministeeriumi poole ja saanud sealt vastuse, mis selgitas määruse nr 5 rakendamist ja need selgitused ei ole ajas muutunud.
14.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.
15.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.